„Lendava transpordi“ ehitamise idee haaras täielikult ameerika miljardäri Howard Hughesit.
1942 aastal sõlmis laevastik temaga lepingu ühe katselennuki ehitamiseks, mis kandis markeeringut HK-1“Hercules“ ning mida hakati peagi kutsuma "Spruce Goose“.
Eksisteerib ka teine küllaltki tõepärane legend, - 1943 aastal olla Hughes vedanud kahe dollari peale kihla laevaehitaja Henry J. Kaiseriga, et ehitab kõige vähemdefitsiitsematest materjalidest valmis lennumasina, mis on suuteline vedama üle Atlandi sama palju sõdureid, kui Kaiseri looming, „Liberty“ tüüpi aurulaev. Kaizeril tuli rahakotti kergendada- Hughes ehitas valmis pea 1000 inimest mahutava kolossi, kasutades selleks 16-mm vineeri.
Selle lendava paadi mõõtmed avaldavad muljet ka tänasel päeval. Piisab, kui öelda, et lennuki keresse suudeti pingutusteta mahutada kuni 700 sõdurit või siis ligi 60 tonni kaupa. Et tagada lennukile nõutav võimsus, paigutati lennuki tiibadele 8 x 4000 hj. mootorit
Dokumentatsioon töötati välja küllaltki kiirelt, mida aga ei saa öelda lennuki ehitustempode kohta. 1943 aastal alanud ehitus lõppes täielikult alles 1947 aasta keskel. Seda tingisid mitmed põhjused, alates sõja lõppemisest ja selle tulemusena sõjaväelastel tekkinud huvipuudusest ja lõpetades mitmesuguste kohtujamadega , millesse Hughes kisti. Kõike seda on laialt valgustatud ka 2004 aastal valminud filmis „Aviaator“
Lennuki, mis selleks ajaks oli saanud uueks markeeringuks H-4(lennuki registrinumber- NX37602) esimene ja ühtlasi ka viimane lend toimus edukalt 1947 aasta 21 novembril. Howard Hughes isiklikult tõstis masina õhku ja lendas 21 meetri kõrgusel ligi kaks kilomeetrit piki Los Angelese rannajoont, saavutades selle kestel kiiruse 130 km/h, kasutades ekraaniefekti. Sellega sai „Herculese“ elulugu praktiliselt ka otsa. Sedavõrd suur ja kallis lendpaat osutus olevat mitte kellelegi vajalikuks.
Pärast Hughesi poolt edukalt õhku tõstetud lennuki esmalendu nõustus USA valitsus siiski selle masina, mis nii või teisiti oleks jäänud ilma tööta mädanema ja lõpuks prügimäele lennanud, ära ostma. „Hercules“ oli Hughesi isiklik mänguasi ja ta ei tahtnud näha, kuidas seda lõhutakse. Kasutades oma lepingujärgset õigust, rentis Howard Hughes kasutult seisvat lendavat paati ning kulutas järgneva kahekümne viie aasta jooksul ligi miljoni aastas, et hoida „Herculest“ Long Beachi rannal oma kontrolli all.
Algul paigutati lennuk pikaajalisele säilitusele, hiljem aga paigutati lennuk Long Beachi lennundusmuuseumi, kus asub siiani.
Tehnilised andmed:
Mudel: H-4
Tiivaulatus 97.54 m
Lennuki pikkus 66.45 m
Lennuki kõrgus 24.08 m
Tiiva pindala 1061.88 m2
Maks. stardikaal 180 000 kg.
Kütus 52996 liitrit
Mootorid 8 × Pratt & Whitney R-4360 Wasp Majorradiaalmootorit,
Võimsus 4,000 hp (2,640 kW) iga mootor
Maksimaalne kiirus 351 km/h
Ristlemiskiirus 282 km/h
Praktiline lennukaugus 5633 km
Lennulagi 7165 m
Meeskond 5 inimest
Kasulik koormus kuni 59 000 kg kommertslaadungit
http://alternathistory.org.ua/nedolgii- ... 1-hercules
