Päris mitu inimest on KV-s uurinud baka ja mag töödes organisatsiooni kultuurist kuni rahulolu uuringuni välja... kuid ei midagi, sest need tööd jäävad KV mõttes KVÜÕA riiulitele seisma või tehakse need tsiviilülikoolides ning ei soovita eriti rakendada - pole piisavalt tugevalt tehtud/tegijal puudub huvi töö rakendamiseks. Mis ma tahan öelda - KV sisene "lesson learned" funktsioon puudub. Igasuguseid ettekandeid küsitakse, isegi tehakse ka mingisugune analüüs, kuid järelduste sisseviimisel tekib tõrge.
KV-lasest isiku rahulolu elamiseks võib laias laastus lüüa kolmeks:
Rahaline töötasu - Astmepalk, auastmetasu, ametipalgadif., lisatasu (väliõppused, asendamised, lisaülesanded), hüvitised.
Kõik see on otseses sõltuvuses struktuuriüksuse palgafondiga, mis on üldjuhul sama aastate lõikes või kuni +/- 10% erinevusega (peamiselt arvestamata isikute juurde-/äraminekuid, tehtavaid/lisanduvaid tööülesandeid (RÕKid ehk välja arvata, sest nende kohta peetakse head arvestust ka töötasude osas)
Mitterahaline seotus organisatsiooniga - kasutada olevad töövahendid (alates riietest, autost, ametitel. kuni relvastuse ja varustuseni välja), töökoht (keskkond, teenistuseks kasutatavad IT lahendused jne), teenistuskaaslased, tööülesanded (selgus, koormus, võimetekohasus jne), tasustatud teenistusvabade päevade kasutamise võimalus (kuupalk jookseb aga töökohal olema ei pea), arenemise võimalus, kindlus tuleviku ees (on teada teenistuskohad vähemalt järgneva 5a. lõikes)
Isiku enda huvid - teenistusväline sotsiaalne tegevus (pere, hobi, stressimaandus jne), arenemise soov jne...
Need olid lihtsustatud tingimused ja faktorid - neid on kindlasti veel, kui peenemaks minna.
Igal inimesel on rõhuasetused erinevates kohtades ja seega väita, et ainult palga tõstmine päästab oleks väär ja seda on eelkiribajad ka välja öelnud. Aga põhiline on see, et kõik kolm tegurit peavad vastama miinimum nõuetele Eesti keskkonnas ja uskuge või mitte nii see KV-s ka on (ülesanded saab ju täidetud...)
Fakt on ka see, et iga tasandi juht tahab organisatsioonis midagi muuta - pidev reformimine on selle nimi, ja muudetakse enne, kui eelmise mõju pole veel jõutud täielikult analüüsida.
Järgmine probleem on selles, et KV-s suunduvad otsustusprotsessid pideva tsentraliseerimise suunas, samas ei ole otsustajate käsutuses piisav hulk analüüsitud (otsustamiseks valmis olevat) informatsiooni ja otsuseid võetakse vastu kõhutunde pealt ja lähtudes omadest kogemustest (mis üldjuhul on aegunud). Siit on tingitud see, et ülesanded liiguvad ilusti täitjateni välja läbi erinevate tasandite, kuid ressursside haldamine ei liigu ülesannetega kaasa....

Ressursside kohta on eesti keeles huvitavad sõnad: kasutamine ja käsutamine. Kasutada saad, kuid käsutada mitte, ehk käsutamise üle käib pidev kooskõlastamine ja paberite liigutamine - bürokraatia. Kooskõlastamise protsess teeb ülevate saamise hägusaks, sest puudub ka korralik süsteem ressurssi haldamiseks (excel? Axapta?). Siia on peidetud staapide suurus ja koormus.
Mida siis parandada saab?
Esiteks, ega midagi erinevat sellest, mida ohvitserid õppinud on - ülesande analüüs ja sellele tuginev toimimine.
Kõik oleneb, mida muuta saab ehk kas ülesanded viia vastavusse ressurssidega ja struktuuridega (mugav ja "laisk" organisatsioon) või arendada ülesande täitmiseks parim struktuur ja sellele tuginev ressurss.
Mina siinkohal ei ütleks, et milline struktuur peaks olema õige, sest selle üle otsustamiseks siin kribajatel puudub kindlasti piisav ülevaade - ja kui ongi selline isik siin olemas, siis nii väga tahaks teda näha koos oma asjakohase analüüsi kokkuvõttega.
Teiseks, peaksid ülemad ülesannete jaoks looma sobiliku grupi ja suunama täitmiseks ka ressursid - seda enne, kui ülesannet hakatakse alluvate poolt täitma (planeerimine on selle nimi).Ma olen kindel, et iga tasandi juht tahab parimat, kuid oskus ja teostamise võime on siin võtmetähtsusega. Üks asi, mida tehakse on küsitakse kohe 10% lisatasu juurde... see on lihtne lahendus, millega on hea alluvaid korraks rahustada, kuid sellega "hellitatakse" ja luuakse illusioon, et see ongi üks pidev töötasu osa. Lisatasud on ka üks asi, mis palgafondi mõnusalt kulutab, samas muuta teenistustasude suurusi ja vähendada lisatasude hulka (jällegi tupik struktuur vs töökoormus).
Kolmandaks, kindlustunde loomine ehk panna paika lähima aasta ja kahe jooksul tehtavad tööülesanded ja teenistuskohad.
Kui need asjad saaks vähemalt ära tehtud, siis nurin väheneks märgatavalt, kuid ei kaoks. Sest kindlasti on ka neid, kes loevad ainult raha ja muu ei huvita. Nende teenistusväline olukord on juba rahalises mõttes kehv - siin ei aita eriti mitte miski (isegi mitte palga tõus, sest ka selle suudavad nii ära paigutada, et puudugi jääb).
PS lühiajaliselt aitab hetkel KV-s ka lihtsalt rahaliselt töötasu suurendamine..., mis on kõige kergem lahendus...
Ärge saage valesti aru, et töötasu pole vaja tõsta ja asjad lahenevad ikkagi... kõik kolm faktorit peavad olema Eesti kontekstis head.