Nädalaga olete suutnud siia mõnegi lehekülje juurde vehkida ja kuna vahepeal oli tegemist, olen järge ära kaotamas
Aga mõned artiklid, mida on töö kõrvalt õnnestunud silmata.
http://www.postimees.ee/578340/mart-laa ... ljakutset/
Kaitseväe staapide arvu vähendamine
Kaitseväes on praegu 26 staapi, koos Kaitseliiduga on staape kokku 42. 2011. aasta aprilli seisuga töötab kaitseväe staapides ligi 600 kaadrikaitseväelast ja üle 200 tsiviilisikust ametniku.
Kokku töötab staapides üle 800 inimese, kusjuures iga staabis töötava isiku kohta on kaitseväes vaid kolm allüksustes teenivat kaadrikaitseväelast, kes õpetavad vahetult välja ajateenijaid ja kaitseliitlasi, osalevad välismissioonidel, mehitavad mereväe laevu või Ämari lennubaasi ja õhuväe radariposte. Reservarmee puhul on see näitaja rahu ajal osalt põhjendatud, kuna kaitseväe suurus kasvab mobilisatsiooni korral mitu korda. Sellegipoolest tuleb kindlustada, et kokkuhoid algaks administratiivfunktsioonidest, mitte kaitseväe reaalsest võitlusvõimest.
http://www.postimees.ee/580880/hurt-kai ... st-valjas/
Veel kirjutab Hurt, et kaitseväe väheste väeüksuste kohal hõljub täna hõredalt mehitatud juhtimisstruktuur, mis on disainitud juhtima veel paberil olevat väge, mis ei teki ka 2018. aastaks, vaid heal juhul ajavahemikus 2025-2030. Teisisõnu on staape täna ja ka käesoleva kümnendi lõpuni selgelt liiga palju.
Ei ole absoluutselt kõigi artiklites kirjeldatud seisukohtadega päris nõus, kuid positiivne on, et probleemist on laiemas mõttes aru saadud. Peaks veel lugema, kas kaitseväes on ühtlasi 26 RA tegevat kompaniisuurust kompaniid. Tegevaid staabiosakondi on Maaväes kindlasti rohkem, kui tegevkompaniisid. Ootaks, et keegi hing avalikustaks ka auastme ametkohtade koondarvud.
Kõrgemapalgaliste staabiametikohtade vähendamine aitaks kas ülejäänutel palku kergitada või siis vähemalt lisandada kaitseväkke selle arvelt reaalallüksusi.
Praegune seis ajateenijatega on üsna haige. Minu arvestuste kohaselt on ajateenijatele praegu rahuajal pakkuda reservi ettevalmistamiseks iga aasta u 2200 ametikohta. Reaalselt võetakse teenistusse iga aasta aga u 3200 kutsealust, kellest noh miski 10% läheb enneaegselt koju. Lõpptulemusena on kaitseväes ikka kuni 500 ajateenijat, kes tegelikult ei olekski vajalikud ja kelle kvaliteetseks koolitamiseks ei ole arvestatud ka normaalselt ressursse. Saan aru, et tore on omada 30-50% ülekatet, aga see segab väljaõpet. Saan aru, et rühmas on 40 mehe asemel 45, kuid 50+ on korrektseks taktikaliseks võimepõhiseks harjutamiseks juba liig. Samuti, kui lahingallüksusi hakatakse CREVAL-i järgi hindama, on jäetud liigkoosseis üldse oma rühmast-kompaniist väliõppusel välja. Kas siis jäävad kasarmusse hängima või improviseerivad vaenlast. Motivatsioon (sh 4 a pärast RÕK-i tulla) missugune, eksole. Saan ka aru, et ülekate peab olema, kuid see ei tohiks olla ajateenistusse võtmisel mingil juhul üle 20%. Et reservis osa inimesi "ära kaob" ja vaja porstuga kohe rohkem koolitada, on jamajutt, sest reservi on aastatega õpetatud siiski juba sedavõrd rahvast, et nooremate aastakäikude üksuste aukude lappimiseks saab kasutada vanemate aastakäikude vastavaid reserviste.
Tänase "liigliha" kasvatamise ja rühmade-kompaniide ülepaisutamise asemel võiks proovida suurendada regulaarselt väljaõpetatavate kompaniide-pataljonide arvu. Seda saaks suurendada, suurendades allüksuste ametikohtade arvu just kõrgemate staapide arvu vähendamise arvelt. Nii suureneks ka reservi toodetav produkt ja rohkem meeskodanikke (kuni 1/2 praeguse 1/3 asemel) läbiks ajateenistuse.
Sõja ajal oleks vb tore hunnikut staape omada, kuid kui see hakkab segama rahuaegset sõjaks valmistumise efektiivsust, on lugu halb. Eriti halvaks teeb asja, et suur juhtimisaparaat imeb vähestest allüksustest inimesi üsna valimatult peale. Peaks toimuma aga miski konkurents või selektsioon, sest erinevate vormikandjate teenistuslik motivatsioon ja ametialane pädevus on hoolimata samast auastmest ja haridusest sageli väga erinevad.
Lisaks säästu huvides tuleks üle vaadata ja kontrolli alla võtta staapides ametikohtade auastmed. Allüksustes on asi üldiselt enam-vähem paigas, kuid kõrgemal on mindud pigem sellist, võiks öelda, hämamise teed, tekitades järjest personaalseid kõrgema auastmega ametikohti. Eesmärk tõsta vaikselt palka ja kindlustada sujuv auastmes ülendamine. KL-is on aga osa ohvitseri ametikohti tehtud ümber ametnikeks, et saaks rohkem palka.
Selline "inimlik mahhineerimine" mõjub aga minumeelest süsteemile tervikuna kahjulikult. Palku ametlikult ei tõsteta ja lisatasud kaotatakse, aga reaalselt personalikulud ikka piisavalt ei vähene. Ja allüksustes, kus ametikoha auastmed nähtavamalt paigas (rühmaülemast ei tee vaikselt kpt või mjr kohta ja kompaniiülemale ei tekita mitut abi) - palka tõsta ei saa ja millegagi inimesi motiveerida ka ei ole. Ebavõrdsus. Lisaks tekib teatud ebasüsteemsus juhtimisstruktuurides, kui ametikohti kohendatakse või tekitatakse inimese, mitte militaarvajaduse järgi.
Viimase lõigu kokkuvõte oleks, et tuleks teha miski spetsialistide (KJ personaliosakondades sõjandusspetse vähe) töögrupp, mis vaataks üle ja ühtlustaks kõik KV rahuaja ametikohtade auastmed ning konkreetselt sätestaks, mis ametikohale, mis struktuuris, mis auaste peab vastama, samuti palju konkreetses RA struktuuritüübis mis ametikohti on üldse ette nähtud. Saaks säästa kindlasti kuigipalju raha ja eraldada selle üleüldiseks väikesekski astmepalkade tõusuks.
