oleeg kirjutas:Samas on algsest postitusest puudu üks mõõt: kummagi poole suurim sügavus, mille järgi võiks tuletada terviku paksuse...
Kummagi "taldreku" sügavus äärtes on 1mm ja junni paksus mis selle vahel olla saab seega äärtes 2mm.
See siis tähe ümbruse osas ("ketas").
Tähe enda sügavus kummaski vormis on täiendavalt 1-1,5mm (vormi sisselõiked on erineva sügavusega).
Gulinaariast rääkides: kuramuse õhuke kook tuleks ?
Ja miks peaks koogil olema alumine pool samasugune kui ülemine?
Aga ahju ta igatahes tundub käis küll. Ja sepaahju.
Paigas kust asi välja tuli, võis olla (tõenäoliselt oligi) kuni ca 1920 sepikoda (igatahes mitte pagaritöökoda), mis asus Palmse mõisa maadel Joaveski-Võhma kandis.
See, et vormist tulev toode mõlemalt poolt ühesugune on viitaks justkui asjaolule, et seda toodet eksponeeritakse valmis kujul mõlemalt poolt kusagil? Siis sobiks näiteks aiaposti otsa nagu küll (kalmistu?) aga ahju külge

. Kuidas seda ahju külge kinnitada ja toodet mõlemalt poolt eksponeerida?
Igasuguste, suuremate hauaplatse ja memoriaale ümbritsevate piirdeaedade postide
otsas ja külgedel (küljele paigutamise kahjuks räägib jälle see, et tootel on kaks vormindatud külge) kohtab nii mõndagi kunstipärast muidugi. Aga siis tunduks loogiline, et sellel tootel peaks olema ühes otsas (küljel) mingi julla või pesa toote edasiseks kinnitamiseks?
Kas võis olla mingi X tehnoloogia (midagi on äkki puudu sellest vormikomplektist, mingi vormi vahetükk?), et sellest tuli kaks 1mm-2mm paksust toodet mille tagaküljed olid siledad või mingi muu kujuga?
Igatahes koogi asemel kaldun arvama, et tegu pigem siiski mingi mõisaaegse iluvidnaga ja tundub, et mitte savist, sest on kole õhuke (äärtest siis ketas 2mm ja täht ise max ca 4 - 5mm).
*
Ahjaa. Kogu krempli pikkus käepidemete otstest vormi otsani on 620mm ja vormi välimine diameeter on 108mm.