Analüütik on arvanud

[kaur3]

corvus, ma ei tea mis kuul ja mis kohas need pildid on tehtud. Sina oled asjas sees, ole hea ja ütle palju selliseid platvorme liigub. Kasvõi umbes.

[EOD]

Arvestades raudteede olulisust Venemaa logistikale on arusaamatu, miks näiteks tšetšeenid pole kummagi sõja ajal üritanud seda (kui süsteemi) saboteerida. Rünnakud reisirongide vastu ei lähe arvesse. Need on pigem samast ooperist teatri, kooli, haigla ründamisega. Ründajale toovad pigem kahju.
Samas mõne olulise raudteesilla hävitamine tekitaks Vene majandusele ja sõjaväele tohutult probleeme.

[TTA]

Arvestades raudteede olulisust Venemaa logistikale on arusaamatu, miks näiteks tšetšeenid pole kummagi sõja ajal üritanud seda (kui süsteemi) saboteerida. Rünnakud reisirongide vastu ei lähe arvesse. Need on pigem samast ooperist teatri, kooli, haigla ründamisega. Ründajale toovad pigem kahju.
Samas mõne olulise raudteesilla hävitamine tekitaks Vene majandusele ja sõjaväele tohutult probleeme.

Olen kuulnud teooriat et läbi musta turu sõltusid tšetšeenid ise ka sellest samast raudteevõrgust

[kaur3]

corvus kirjutas:

Kui tahad mingit arvu üle 60 tonniste kandevõimega platvormide kohta kogu endise NSVLi alal, siis pakun, et tuleb neid nö "täna teedel ja kasutuses" umbes 13000-20000 ühikut ära... Kuid, mitte kõik ei sobi tankide veoks (piltidel märkasite roomikute "ülerippuvat" paiknemist osade platvormide peal? paljudel platvormidel on see kitsus veelgi suurem), kas selle pärast, et on kitsad või on neil ääred või on neil kõrged ribid.
Kokku peaks üldse kaubvaguneid (kõik kokku) olema seal ruumis c. 1,000,000 alla. Minu teada on Vene riigi omandis umbes 530,000 vagunit ja erakätes alla 300,000 vaguni.
Samuti on täna kahe järgneva aasta karjuv vajadus muretseda kuskilt 1200-1500 uut vedurit. Minu teada peaks need saama ostetud hiljemalt 2013.aastaks (sealhulgas ka Urali Lokomotiivis, mis sakslastega - Siemens- kahasse, tehtavad 2ES10 ). Vist oli see arv kinnitatud 1250 peale.

Häda ongi selles, et natuke keerukaks on tehtud see platvormide kokkulugemine. Kui juba seda esimest mudelit 13-401 uurida, siis seda pakuvad nii mõnedki logistikafirmad ja paari minuti surf ei ütle RŽD kohta midagi. Me võime neid siia sinna arvutada, kuid väikese lokaalse sõja korraldamiseks paistab neid vaguneid ikka jaguvat.

[TTA]

corvus kirjutas:

Kui tahad mingit arvu üle 60 tonniste kandevõimega platvormide kohta kogu endise NSVLi alal, siis pakun, et tuleb neid nö "täna teedel ja kasutuses" umbes 13000-20000 ühikut ära... Kuid, mitte kõik ei sobi tankide veoks (piltidel märkasite roomikute "ülerippuvat" paiknemist osade platvormide peal? paljudel platvormidel on see kitsus veelgi suurem), kas selle pärast, et on kitsad või on neil ääred või on neil kõrged ribid.
Kokku peaks üldse kaubvaguneid (kõik kokku) olema seal ruumis c. 1,000,000 alla. Minu teada on Vene riigi omandis umbes 530,000 vagunit ja erakätes alla 300,000 vaguni.
Samuti on täna kahe järgneva aasta karjuv vajadus muretseda kuskilt 1200-1500 uut vedurit. Minu teada peaks need saama ostetud hiljemalt 2013.aastaks (sealhulgas ka Urali Lokomotiivis, mis sakslastega - Siemens- kahasse, tehtavad 2ES10 ). Vist oli see arv kinnitatud 1250 peale.

Häda ongi selles, et natuke keerukaks on tehtud see platvormide kokkulugemine. Kui juba seda esimest mudelit 13-401 uurida, siis seda pakuvad nii mõnedki logistikafirmad ja paari minuti surf ei ütle RŽD kohta midagi. Me võime neid siia sinna arvutada, kuid väikese lokaalse sõja korraldamiseks paistab neid vaguneid ikka jaguvat.

Kuid olgem ausad, väikese lokaalse sõja korral ei suuda venemaa rakendada "20000 tanki" vaid pigem vaid ikka piiratud jõude, ehksiis piirneva SVRK omi ja mõningaid keskalluvusega üksuseid.

[kaur3]

Vagunitest. Kui lugeda selliseid uudiseid tellimuse võimalikest mahtudes, siis läheb ikka katus sõitma. No otsi seal neid raskeid platvorme.

ОАО «Первая грузовая компания» в период с 2008 по 2012 годы планирует приобрести более 70 тыс. вагонов

TTA, no miks nii tagasihoidlikult? Ametlikult tuleb õppus Zapad-2015. Terve suve veetakse kraami ette (nagu corvus rääkis 2009. aasta õppuste kohta). Corvus näeb ja teised ka näevad, et platvorme on väheks jäänud ning ešelonid sõidavad, kuid mis siis, sest seda on ka enne nähtud. ... ja siis pööravad ühel augusti lõpu päeval lisaks Tsentr-2015 õppusele suunduvad üksused ka siia suunas ning kasahhid peavad oma kaevanduse kallureid veel paar nädalat ootama, sest platvormid sõitsid mujale. Platvormidest on kogu aeg puudus olnud ning tarned hilinevad siin ja seal, kuid sellega ollakse harjunud. Gruusias jõudsid raudteelased veel raudteegi sõja alguseks valmis ehitada. Asjad paistavad eemalt vaadates olevat ligadi-logadi, kuid seda vaid mitte (sügaval) asja sees olevate jaoks. Kuna mina ei ole sees, siis panen pillid kotti

[Kapten Trumm]

Kuid olgem ausad, väikese lokaalse sõja korral ei suuda venemaa rakendada "20000 tanki" vaid pigem vaid ikka piiratud jõude, ehksiis piirneva SVRK omi ja mõningaid keskalluvusega üksuseid.

See 20 000 tanki ongi ju paberist tiiger. Küll aga soomlaste esmase kaitse overwhelming'u tegemiseks vajaliku soomusjõu panevad nad kokku igal juhul ja toovad sinna ära ka. Põhjusel, et see pole eriti suur arv Venemaa mastaabis. Ei tankides, ega vagunites. Pealegi, teatri iseärasusi arvestades saab seal peamine tulemust määrav sõjajõud ikkagi motoriseeritud jalavägi olema, tankide kasutamise võimalused pole seal just ülearu avarad. Vene pool hoiab tanke nähtavasti seljataga varuks otsustavaks rünnakuks ja Soome pool otsustavaks vasturünnakuks.

Pigem on küsimus selles, et Venemaal pole ei ratsionaalset ega irratsionaalset põhjust Soomega sõdida. Ratsionaalset selles mõttes, et vaevalt nad soovivad ühte herilasepesa enda külje alla (vastupanu saab igal juhul tige olema) ja irratsionaalseid põhjuseid pole soomlased nagu andnud (õigemini ajalugu ei anna - nt pikaajaline ja suurearvuline vene vähemus nagu Baltikumis). Sestap pole siinkandis ka mingeid tõsiseid sõjajõude ja RA paiknemisi-arvukusi vaadates paistab isegi Soomel ülekaal olevat.

Muide teab keegi rääkida, palju sellest paberil olevast 124 Leopardist tegelikult lahingukorras on?

[soesilm]

Mulle tundub, et teemaks on pigem Corvus vs ülejäänud, kui analüüs ...

Küsimus on ju VF tänases olemasolevas võimekuses. Kaas ütles, et see on vilets. Ja õigus tal on. Kogu see raud mis VF omab, on kiireks liigutamiseks kõlbmatu. Seda seisukohta omab ka Corvus.
Samas on selge, et VF ajab vajadusel kokku võimekuse ning litsub laiaks Soome, Rootsi jne. Sellest räägivad KT, Lemet & Co.
Mida me sellest järeldama peame?
Kellegi laiaks litsumiseks on vaja tahet ja aega. Ja seda on vaja võrrelda meie tänase süsteemiga - reservvägi. Kui Venemaa on otsustanud kedagi rünnata, siis peab ta tegema ettevalmistusi, mis kestab päevi. See on juba meie probleem, kogu logiseva armee pildis tunda ära märke, mis näitavad ettevalmistust. On erinevaid märke, mis eristavad õppuste ettevalmistusi sõja ettevalmistustest. See on meie probleem, mida ja kuidas me otsustame teha.
Minnes nüüd edasi teooriaga:
a) vastane peab kallaletungiks tegema suuremahulisi ettevalmistusi
b) vastase ettevalmistus käivitab meie ettevalmistused
c) meie süsteem suudab end valmidusse viia
d) see on piisav liitlaste saabumiseks
e) vastane loobub kulukast tegevusest
... siis oleme ringi alguses tagasi. Siin pean ma tunnistama analüüsi õigsust: VF jõud ei ole piisavad Soome ründamiseks. Ja siin ei maksa rääkida ka jõudude vahekorrast Gruusia näitel. Mina olen küll kindel, et soomlased sõdivad oma sõda erinevalt kui grusiinid 2008.

[Lemet]

Mina olen küll kindel, et soomlased sõdivad oma sõda erinevalt kui grusiinid 2008.

Seda ilmselt küll, ilmselt suhtest 1:1 nagu Gruusias enam ei piisaks. Elik siis see 200 soomusmasinat vajaks vähemalt veel kolmesaja lisakstoomist. Usutavasti niipalju vaguneid sest 530 000 riigi käsutuses olevast pargist ikka leiab, ilma et sealjuures kogu raudteevõrk kollapseeruks. Samas jäävad arusaamatuks siia teemasse aeg-ajalt toodavad Poola tankid ja Saksa laevastik. Kui me siin juba selle üle vaidleme, et kas meie kui NATO liikme puhul rakendub see kurikuulus 5 punkt reaalse militaarabna või niisama ülejäänud riikide tänitamisena võimaliku agressori kallal, siis mis paneb arvama, et Soomele kallaletungi korral oleks Saksa laevastik ja Poola tankid takistavaks faktoriks. Eriti kui tuuakse ette mõni "üldinimlik" põhjus nagu seda tehti Gruusias (rahulike elanike tulistamine Gradidest). Aastake-kaks tõhusat propagandat ja küll ta tuleb, see venelaste rõhumine Soomes. Ainuke, mis küsitavust tekitab, on see, milleks Venemaa seda tegema peaks. Mitte see, et kui selline viljastav mõte peaks sealsetele liidritele pähe tulema, siis jääks see suutmatuse taha pidama. Taas minu subjektiivne arvamus.

[Kapten Trumm]

Jutt siiski Soomest käinud on, Rootsi on täitsa teine teema, sest selleks tuleb minna läbi Soome (kes seda vaevalt laseb). Keegi soomlastest on isegi kommenteerinud, et Rootsi kaitseb end viimse soomlaseni. Seetõttu rääkimine "ei suuda rünnata Rootsit, Soomet" on tegelikult udu ajamine.

Täna pole VF suuteline Rootsiga sõdima, sest see eeldaks sõdimist mõlemiga (kuivõrd venelased pole suutelised ülemere sõda tänase seisuga tagama, sest puudub võimalus kehtestada totaalset õhu- ja mereeülemvõimu Läänemere keskosas. Selleks, et Rootsit rünnata, on vaja lähedal asuvat platsdarmi, kas Baltikumi või Soomet. Probleem tekib juba õhutoetusega, aga lennukikandjaid on üksainus ja seegi katki. OK, Mistralid tulevad, aga need piisavad pigem lokaalseteks naginateks.

d) see on piisav liitlaste saabumiseks

Soomega on see viga, et pole NATOs. Elu näitab, et asi s*taks läheb, siis on Rootsi vaikselt ja parimal juhul vaikselt abistab kui otseselt sekkub.

mis küsitavust tekitab, on see, milleks Venemaa seda tegema peaks. Mitte see, et kui selline viljastav mõte peaks sealsetele liidritele pähe tulema, siis jääks see suutmatuse taha pidama. Taas minu subjektiivne arvamus.

Tehniliselt, jättes muud teemad-motiivid kõrvale, on VF suuteline panema Soome kapituleeruma mõne tunniga. Selleks poetatakse üks ühik taktikalist tuumarelva (kasutades nt ballistilisi rakette, mida Soome ei suuda tõrjuda) näiteks Parolanurmi soomusbrigaadi baasile ja järgneb ultimaatum - teete nii või Helsinki on järgmine. Mõistagi see nii tegelikus elus ei käiks, sest puudub igasugune ratsionaalne või ebaratsionaalne põhjus sellisteks suitsidaalseteks tegudeks. Tehnilises mõttes puudub üldse põhjus vaguneid lugeda.

Küsimus on selles, et üldjuhul ei saa väikeriigi strateegia olla kaitse määramata ajavahemikul suurriigi vastu, sest ressursside erinevus on liiga suur. Strateegia saab olla vaid piisavalt kõrge heidutusläve tekitamine, et välistada vähekaalukad ratsionaalsed põhjused.

NB! Paluks seda tuumajuttu mitte käsitleda kui teemast kõrvale minekuna, see on mõeldud eelkõige illustreeriva näitena tehnilistest võimalustest.

[Some]

Teine asi et sõdu peetakse erinevaid, eesmärgiks ei pea tingimata olema territooriumi 100% hõlvamine. Hakka veel suurlinnu üles ehitama ja rahvast toitma.

[Actual]

Et, Soome veel NATO-s ei ole aga aegajalt natostumise mõttega flirdib võibki saada ajendiks, mis sunnib Venemaad eos Soome natostumist vältima. Ka Gruusia puhul võis Venemaa üritada pidurdada Gruusia täielikku kukkumist läände ehk lõpuks NATO-sse. Venemaa jaoks on NATO laienemisega tegemist strateegilise probleemiga. Kui iga üksik riik Venemaa naabruses ei kujutaks Venemaale mingit märgatavat julgeoleku ohtu, ja võõrbaasid (nt USA) sellises naaberriigis oleks enampakkumise ja läbirääkimiste teema, siis NATO-s olev riik tähendab automaatselt, et USA võib Venemaa naabrusse oma sõjalise- või luurevõimekusega suht probleemivabalt kohle ilmuda, olgu selleks raketikilbid või elektrooniliseluure keskused, või midagi muud Venemaa julgeolekut kasvõi kaudselt häirivat.
Balti riikide kukkumine USA lõa otsa on Venemaale ohtlik näide, mille sarnaseid nad üritavad tulevikus iga hinna eest vältida. Seega peab Soome oma NATO sümpaatiatega väga ettevaatlik olema. Samamoodi kui USA sekkub ennetavalt, kukutades riike ehk paisates nad arengult aastakümneid tagasi, tegelema tuumarelva arendamise asemel, võimuvõitluse, nälja, kasvõi kirjaoskamatuse väljajuurimisega, kõik selleks, et vältida massihävitusrelvasid omavate riikide arvu suurenemist. Venemaa doktriin võib olla sekkuda ennetavalt hoidmaks ära NATO edasist laienemist oma piiridele. Selleks, et NATO laienemist pidurdada ei pea isegi Soomet ja Gruusiat sõjaliselt lõplikult alistama, piisab, et neil riikidel oleks Venemaaga sõjaline konflikt ja ameeriklased-prantslased-sakslased ei ole NATO laienemisest sellistesse probleemsetesse konfliktikolletesse vähemalt mõnda ega enam huvitatud.

[Kapten Trumm]

Ses mõttes eespool kirjutaja jutus iva sees, et parim viis takistada NATO (=USA suurstrateegilistel huvidel) laienemast - tekitada kandidaatidele ümber konfliktikolde aura. Kas see on nüüd piisav paugutamiseks, on iseasi. Gruusia on tegelikult ere näide - noh, lähima 10a jooksul NATO-ga liitumises pole põhjust rääkida. Meie lääne sõbrad pole just eriti varmad oma nahka turule viima (ja ega viimases relvastumise võidukärpimises pole varsti midagi viia kah) ja viimase asjana võetakse liikmeks riike, kel mingi "teema" venelastega on.

Muide, räägitakse, et omal ajal sundis Kremli hirm, et jänkid hakkavad Soome õhuruumi kasutama nt pommitajate läbilendudeks (luurelendudeks kasutati ka) avama tehnoloogiakraane (muutma julgeolekupoliitikat laiemalt), sest tänu idanaabri seatud piirangutele oli soomlaste õhuruum suht kaitsetu. Setõttu leidsid tee Soome näiteks tollase tipptehnoloogia nähtused nimega MiG-21 ja S-125 (aga ka muu NSVL ÕT tehnoloogia), mida kapitalistliku maailma müümiseks peeti ülearu sensitiivseks teemaks saladuste mõttes. Kremlile tekkis lihtsalt tehnika arenguga (suure lennukaugusega reaktiivpommitajate tulek) eluline huvi, et Soome kontrolliks (mõistagi Kremli huvides) oma taevast.

[Kapten Trumm]

Kasutan kaur3 tehtud tööd illustreerimaks, et jutud vene tehniliste vägede surmast ja jätkuvast allakäigust on enneaegsed:



Ütleks, et märksa kallimas stiihias nagu lennuvägi, on aktiivsus viimase 6a jooksul kahekordistunud ja trend on tasapisi, aga kindalt kasvav. Kindlasti pole selle taga navigatsiooniseadmete rikked.
270 scramble-alfat aastas meenutab juba külma sõja eesliine.

[kaur3]

Leo Kunnas
Venemaa sõjalis-poliitiline areng ja Eesti
Äsja Soome Riigikaitsekõrgkooli poolt avaldatud Venemaa-raporti analüüs

http://www.diplomaatia.ee