Ostsin kah konserve matkale kaasa, lugesin silte ja puha ning otsustasin, et võtan seda rohelise sildiga "vana head" Turisti Einet ja roosa sildiga Sealihakonservi kuna selles viimases oli sealiha osakaal kirjade järgi kõige suurem. Tootja oli neil mumeelest üks ja sama. Kui söömiseks läks, siis kirjade järgi oluliselt kirjuma koostisega Turisti Eine oli peajagu üle Sealihakonservist. Vana hea klassikaline "Turisti Eine" läks näljaga sisse suurte ampsudega, seega konservi kohta täitsa söödav. Sealiha konservi oleks pidanud pannile keerama aga turistikas läks otse karbist.
Rannarootsi veiselihakonserv ka minu üks lemmikutest. Meenutab kõige rohkem seda õiget "lihakonservi", mida nõukogude ajal tehti. Sellel olid ikka paar pipratera peal ja loorberileht ka. Või ehk keegi teab sarnast toodet.
Soovitus erinevaid konserve proovida ei ole sugugi paha.
Eks näljaga läheb kõik alla. Võrreldes tänapäeva enamuse vorstitoodetega on neis konservides ikka kordades rohkem liha sees.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Konservid, mida keegi vene kroonus sõi, olid enamuses paarkümmend aastat vanad. Need ilmusid siis väeosade lattu kui NZ-ladudest vanad välja visati ja uued sisse toodi. Parematest paladest olid meil, väeosa laos, olemas hanemaksa pasteet ja singikonservid. Eraldi teema on kuivpajuki komplektid, need nii vanad ei olnud, kohati toodi päris värsked kohale, sisaldasid kolm konservi, kaks putru lihaga, üks lihakonserv (loom või siga, kuidas kunagi), näkileiba kaks pakki, suhkur,tee,midagi oli veel.
Erik kirjutas:Olen vahel metsa kaasa vedanud ja ka ühikas turbonuudlitele sekka vändanud Maximas müüdavat sealiha konservi 400gr täispikkuses seapildiga banka,maksab 1.12 eur. Vanasti oli maitsvam aga alati teeb asja paremaks "Santa Maria" tuline lihamaitseaine.
Kas see notsupildiga on prantsuse sealihakonserv? See on küll lausa inimsöögi lähedane, eriti pärast soojaksajamist. Ja lihamaitseainele võiks veel lisada ka sibulat ja küüslauku!!
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Frank Pott, VOT! ja Rannarootsi on kõik Maag Lihatööstuse kaubamärgid. Frank Pott on nö keskmine bränd ja Rannarootsi premium. VOT! siis kõige odavam neist brändidest. Lisaks on veel Võrdluseks samast tšehhist tulevad samanimelised tooted, ainult bränd erinev:
Eks teised lihaöösturid kasutavad sama nõksu, näiteks Rakvere Lihakombinaadi odavbränd on Valla, Atria Eesti premium on Maks & Moorits ja odavbränd on Võro. Vat Nõo Lihatööstuse odavbrändi ei suuda välja mõelda... Kuhu nemad oma jäägid panevad?
Vähemalt need rannarootsi konservid mis uutes EKV kuivtoidu pakkides on on küll positiivselt üllatanud (va. kummi(maksa)kaste). Esimest korda toda guljaši või strogonofi konservi avades oli täiesti meeldiv avastada et reaalselt on ka liha sees, ja umbes pool konservi lausa. Hakklihakastme oma sööks lausa koduski mõnel laisemal päeval.
Üks selline küsimus oleks. Puudub militaarne taust ja metsaelu jääb paarikümne aasta taha ja viimased söögid said tehtud kuivpiiritusega ning pihutäie pilbastega, et kuidas praegu "moes" on näiteks konservi soendada? Võimalikult vähese suitsuga, eeldatavasti.
Otsing ei andnud midagi.
Georges kirjutas:Üks selline küsimus oleks. Puudub militaarne taust ja metsaelu jääb paarikümne aasta taha ja viimased söögid said tehtud kuivpiiritusega ning pihutäie pilbastega, et kuidas praegu "moes" on näiteks konservi soendada? Võimalikult vähese suitsuga, eeldatavasti.
Otsing ei andnud midagi.
Ise armastan neid katelokis keeva vee sees soojendada. Katelok jääb nii puhtamaks kuid aega võtab rohkem. Peab ainult meeles pidama et konserv tuleb ennem ka avada
Matka ja militaarpoodides müüakse ka gaasipriimuseid. Gaas on pisut kiirema tööga kui piiritus, samas pole gaasiballoone päris igas poes ja olen ise näinud kuidas kaktise ja sisiseva ballooniga ringi jookstakse, teadmata mida sellega teha ja kuhu seda panna