Riigikogu
Riigikogu
Ma ei saa aru, kas uue seaduse järgi ei tohi enam suud lahti teha, või on see lihtsalt niisama jutt.
-
Charlemagne
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
-
Charlemagne
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
-
canislupus
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
VäljavõteEesti päevalehest02.november:
Eesti Prindi välja Saada sõbrale Kommentaarid mailiga
(02.11.2005)
Lang ärgitab laimajatelt valuraha välja nõudma (77)
Kai Kalamees
Justiitsministeeriumi eelnõu toob parlamendisaali vaidlused sõnavabaduse piiride üle.
Delfi eelnõuks ristitud algatus võib tuua Eesti ühele külastatavamale veebilehele peavalu. Pildil Delfi ajakirjanik Manona Visnapuu.
Foto: Priit Simson
Justiitsminister Rein Lang kutsub inimesi üles enam oma au ja väärikuse eest seisma, laimajaid politsei ja prokuratuuri abiga paljastama ja neilt korralikku kahjutasu välja nõudma.
Ennekõike anonüümse auhaavamise ja laimu vastu pakub inimestele senisest paremat kaitset äsja justiitsministeeriumis valminud eelnõu, mis teeb parandusi tervelt viide seadusesse.
“Eestis on juriidiliseks probleemiks, et pole võimalik tuvastada isikut, kes on levitanud internetis laimu,” lausus Lang. Kavandatav seaduseparandus annab politseiuurijale või prokuratuurile õiguse pöörduda internetiportaali pidaja poole ja nõuda laimava või solvava sisuga kommentaari kirjutanud isiku IP-aadressi. Anonüümse kommentaari puhul tuleb autori tuvastamiseks teha teine päring sideettevõtjale, kellele eelnõu samuti kohustusi ja vastutust juurde paneb.
Langi väitel on Eestis seni kahetsusväärselt vähe laimajaid kohtusse antud ja neilt rahalist hüvitust nõutud. Lisaks on mitme kohtuasja puhul läinud hagejad ajakirjandusväljaannetega kokkuleppele.
“Rootsis, Norras ja Soomes on vastav kohtupraktika. See distsiplineerib inimesi, kelle elu sisuks on solvangute tegemine,” ütles minister. Justiitsministeerium loodab, et karmistuvad seadused kutsuvad ka siinseid õiguserikkujaid korrale, mistõttu meedias ja avalikes netiportaalides väheneb laimavate või vaenu õhutavate kirjutiste hulk.
“Internetis ja mujal vohava lihtlabase sõimuga see eelnõu ei tegele. See on eetiline kategooria,” sõnas minister.
Põhiseaduses sätestatud sõnavabadust tohib justiitsministeeriumi kinnitusel piirata vaid “teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks”. Nende kaitseks võib sõnavabaduse õigust kärpida. Veel tahab Lang koos oma meeskonnaga 1,5-aastase pausi järel tuua vaenu õhutamise kuriteod politsei alluvusest tagasi kaitsepolitsei uurimisalluvusse. Justiitsministeeriumi kantsleri Jüri Pihli hinnangul suudavad suuremate oskustega kaitsepolitseinikud neid juhtumeid efektiivsemalt menetleda. “Need on delikaatsed asjad,” ütles kümme aastat kapo peadirektori ametit pidanud Pihl.
Teravad vaidlused tulekul
Justiitsministeeriumi algatus tõotab riigikogus vallandada terava debati. Eelmisel nädalal tegi plaani maatasa Res Publica poliitik Mihhail Lotman, kelle väitel ei tohi inimeste väljendusvabadust mingil juhul piirata.
Keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnul on raske eelnõu tulevikku prognoosida. “Kui temast ka asja ei saa, annab ta vähemalt võimaluse diskuteerida nn vaba sõna tähenduse üle. Selles mõttes on algatus kiiduväärne,” lausus Sepp. Anonüümse sõimu vastu seismiseks on praegugi võimalused olemas. Kõhklusi tekitab Sepa väitel see, et neile lisatakse üsna subjektiivsed kriteeriumid, mille alusel saaksid õiguskaitseorganid teha kaheldava väärtusega jälitustoiminguid. “Kahtlen, kas Eestis suudetakse selles küsimuses tasakaalu ja selgroogu säilitada. Kuritarvituste oht on mõlemalt poolt reaalselt olemas ja mitte väike,” ütles Sepp.
Netiportaalid võivad sattuda öögi alla
•• Kui eelnõu peaks riigikogu toetuse pälvima ja seaduseks saama, kasvab surve nii ajalehtedele kui ka netiportaalidele. Langi sõnul peab see, kes ringleva info avalikustab, selle eest ka vastutama. Ehk juhul, kui anonüümset laimajat ei suudeta välja selgitada, langeb vastutus Delfile või mõnele ajalehele, kelle veebi-küljel kommentaar ilmus. Justiitsminister soovitas Delfil hakata kommenteerijaid registreerima, sest osa kirjutajaid jääb tuvastamata. Heasoovijalt, Mõhult ja Tölpalt (kommentaatorite varjunimed – toim) ei saa kahjutasu nõuda, märkis Lang. Plaanis on täiendada karistusseadustiku sõjapropaganda ning vaenuõhutamise teemalisi paragrahve juriidilise isiku vastutusega. Muudatus võimaldab võtta vastutusele meediaväljaandeid, kes avaldavad vastava sisuga artikleid või muid tekste. “Oodatavaks tulemuseks on meediaväljaannete omanike suurem kontroll avaldatava materjali üle,” märgib ministeerium. Jõustudes toovad ministeeriumi ideed ilmselt kaasa piiripealseid ja mitmeti tõl-gendatavaid kaasusi. K.K.
Eesti Prindi välja Saada sõbrale Kommentaarid mailiga
(02.11.2005)
Lang ärgitab laimajatelt valuraha välja nõudma (77)
Kai Kalamees
Justiitsministeeriumi eelnõu toob parlamendisaali vaidlused sõnavabaduse piiride üle.
Delfi eelnõuks ristitud algatus võib tuua Eesti ühele külastatavamale veebilehele peavalu. Pildil Delfi ajakirjanik Manona Visnapuu.
Foto: Priit Simson
Justiitsminister Rein Lang kutsub inimesi üles enam oma au ja väärikuse eest seisma, laimajaid politsei ja prokuratuuri abiga paljastama ja neilt korralikku kahjutasu välja nõudma.
Ennekõike anonüümse auhaavamise ja laimu vastu pakub inimestele senisest paremat kaitset äsja justiitsministeeriumis valminud eelnõu, mis teeb parandusi tervelt viide seadusesse.
“Eestis on juriidiliseks probleemiks, et pole võimalik tuvastada isikut, kes on levitanud internetis laimu,” lausus Lang. Kavandatav seaduseparandus annab politseiuurijale või prokuratuurile õiguse pöörduda internetiportaali pidaja poole ja nõuda laimava või solvava sisuga kommentaari kirjutanud isiku IP-aadressi. Anonüümse kommentaari puhul tuleb autori tuvastamiseks teha teine päring sideettevõtjale, kellele eelnõu samuti kohustusi ja vastutust juurde paneb.
Langi väitel on Eestis seni kahetsusväärselt vähe laimajaid kohtusse antud ja neilt rahalist hüvitust nõutud. Lisaks on mitme kohtuasja puhul läinud hagejad ajakirjandusväljaannetega kokkuleppele.
“Rootsis, Norras ja Soomes on vastav kohtupraktika. See distsiplineerib inimesi, kelle elu sisuks on solvangute tegemine,” ütles minister. Justiitsministeerium loodab, et karmistuvad seadused kutsuvad ka siinseid õiguserikkujaid korrale, mistõttu meedias ja avalikes netiportaalides väheneb laimavate või vaenu õhutavate kirjutiste hulk.
“Internetis ja mujal vohava lihtlabase sõimuga see eelnõu ei tegele. See on eetiline kategooria,” sõnas minister.
Põhiseaduses sätestatud sõnavabadust tohib justiitsministeeriumi kinnitusel piirata vaid “teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks”. Nende kaitseks võib sõnavabaduse õigust kärpida. Veel tahab Lang koos oma meeskonnaga 1,5-aastase pausi järel tuua vaenu õhutamise kuriteod politsei alluvusest tagasi kaitsepolitsei uurimisalluvusse. Justiitsministeeriumi kantsleri Jüri Pihli hinnangul suudavad suuremate oskustega kaitsepolitseinikud neid juhtumeid efektiivsemalt menetleda. “Need on delikaatsed asjad,” ütles kümme aastat kapo peadirektori ametit pidanud Pihl.
Teravad vaidlused tulekul
Justiitsministeeriumi algatus tõotab riigikogus vallandada terava debati. Eelmisel nädalal tegi plaani maatasa Res Publica poliitik Mihhail Lotman, kelle väitel ei tohi inimeste väljendusvabadust mingil juhul piirata.
Keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnul on raske eelnõu tulevikku prognoosida. “Kui temast ka asja ei saa, annab ta vähemalt võimaluse diskuteerida nn vaba sõna tähenduse üle. Selles mõttes on algatus kiiduväärne,” lausus Sepp. Anonüümse sõimu vastu seismiseks on praegugi võimalused olemas. Kõhklusi tekitab Sepa väitel see, et neile lisatakse üsna subjektiivsed kriteeriumid, mille alusel saaksid õiguskaitseorganid teha kaheldava väärtusega jälitustoiminguid. “Kahtlen, kas Eestis suudetakse selles küsimuses tasakaalu ja selgroogu säilitada. Kuritarvituste oht on mõlemalt poolt reaalselt olemas ja mitte väike,” ütles Sepp.
Netiportaalid võivad sattuda öögi alla
•• Kui eelnõu peaks riigikogu toetuse pälvima ja seaduseks saama, kasvab surve nii ajalehtedele kui ka netiportaalidele. Langi sõnul peab see, kes ringleva info avalikustab, selle eest ka vastutama. Ehk juhul, kui anonüümset laimajat ei suudeta välja selgitada, langeb vastutus Delfile või mõnele ajalehele, kelle veebi-küljel kommentaar ilmus. Justiitsminister soovitas Delfil hakata kommenteerijaid registreerima, sest osa kirjutajaid jääb tuvastamata. Heasoovijalt, Mõhult ja Tölpalt (kommentaatorite varjunimed – toim) ei saa kahjutasu nõuda, märkis Lang. Plaanis on täiendada karistusseadustiku sõjapropaganda ning vaenuõhutamise teemalisi paragrahve juriidilise isiku vastutusega. Muudatus võimaldab võtta vastutusele meediaväljaandeid, kes avaldavad vastava sisuga artikleid või muid tekste. “Oodatavaks tulemuseks on meediaväljaannete omanike suurem kontroll avaldatava materjali üle,” märgib ministeerium. Jõustudes toovad ministeeriumi ideed ilmselt kaasa piiripealseid ja mitmeti tõl-gendatavaid kaasusi. K.K.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Ja kus muidu saaks üks poliitik teist segamatult kiruda, kui mitte ... Ärge sattuge paanikasse!
Tegu vaid eelnõuga.
Ja kes seni pole veel aru saanud, et SÕNAVABADUS EI OLE AJUVABADUS, EI OLE MÖLAVABADUS, see peaks endale selle selgeks tegema...
Üldiselt kehtib sõnavabadusega meil sama põhimõte nagu oli ajal kui kuulusime NSVL koosseisu - sõnavabadus on lubatud vaid selles osas, mis on kehtiva riigikorra poolt... ja nii edasi.
Aga nagu millegi või kellegi suhtes hakatakse rahulolematust avaldama, siis algab sõnavõtjate suhtes demagoogiliste ja juriidiliste meetmete kasutuselevõtt.
Eespoolmainitud seaduse mõte ongi selles, et vajadusel saaks teisitimõtlejaid seaduste toel kiirelt ja karmilt paika panna.
ProPatria
Tegu vaid eelnõuga.
Ja kes seni pole veel aru saanud, et SÕNAVABADUS EI OLE AJUVABADUS, EI OLE MÖLAVABADUS, see peaks endale selle selgeks tegema...
Üldiselt kehtib sõnavabadusega meil sama põhimõte nagu oli ajal kui kuulusime NSVL koosseisu - sõnavabadus on lubatud vaid selles osas, mis on kehtiva riigikorra poolt... ja nii edasi.
Aga nagu millegi või kellegi suhtes hakatakse rahulolematust avaldama, siis algab sõnavõtjate suhtes demagoogiliste ja juriidiliste meetmete kasutuselevõtt.
Eespoolmainitud seaduse mõte ongi selles, et vajadusel saaks teisitimõtlejaid seaduste toel kiirelt ja karmilt paika panna.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Neile, kes julgelt väidavat et siin foorumis delfi-stiiliga ei ole midagi ühist, soovitan huvi pärast teha otsing foorumi arhiivist järgmiste sõnade järgi:
"venelane" (48 ) , "vasjad" (16), "venkud" (19), "vanjad" (4) jne. jms.
Loomulikult saab Tartu semiootikute abil tõestada, et need sõnad kasutati mitte mõtega solvata või alandada, ning ei kuulu vaenuõhutamise mõiste alla. Aga järelmaitse selliste postituste lugemisest ju jääb
"venelane" (48 ) , "vasjad" (16), "venkud" (19), "vanjad" (4) jne. jms.
Loomulikult saab Tartu semiootikute abil tõestada, et need sõnad kasutati mitte mõtega solvata või alandada, ning ei kuulu vaenuõhutamise mõiste alla. Aga järelmaitse selliste postituste lugemisest ju jääb
Eelpoolmainitud venelaste kohta käivad sünonüümid on täiesti neutraalsed.
Kui kirjutaksin "Eelpool mainitud vennasrahva kohta käivad..." ,siis sisaldab tekst ärritavat irooniat.
Kui kirjutaksin "Eelpool mainitud vene sigade kohta käivad...", siis see on juba otsene andmine rahvuslikul pinnal, mis peaks paragrahvi alla käima.
Kui kirjutaksin "Eelpool mainitud vennasrahva kohta käivad..." ,siis sisaldab tekst ärritavat irooniat.
Kui kirjutaksin "Eelpool mainitud vene sigade kohta käivad...", siis see on juba otsene andmine rahvuslikul pinnal, mis peaks paragrahvi alla käima.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Sasha kirjutas:Neile, kes julgelt väidavat et siin foorumis delfi-stiiliga ei ole midagi ühist, soovitan huvi pärast teha otsing foorumi arhiivist järgmiste sõnade järgi:
"venelane" (48 ) , "vasjad" (16), "venkud" (19), "vanjad" (4) jne. jms.
Loomulikult saab Tartu semiootikute abil tõestada, et need sõnad kasutati mitte mõtega solvata või alandada, ning ei kuulu vaenuõhutamise mõiste alla. Aga järelmaitse selliste postituste lugemisest ju jääb
Kuidas nimetused vasjad, venkud või vanjad võiksid olla solvavad?
See on sama, kui keegi kutsub eestlasi jürideks, peetriteks või kuraditeks. Ei näe midagi solvavat.
Sasha keelekasutus näitab ju head keeletundmist, millest selline ülitundlikkus?
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist