Buran - sündinud kärbitud tiibadega...
Re: Buran - sündinud kärbitud tiibadega...
Lemet, sa võiksid siiski mitte ainult kirjutada, vaid ka lugeda vahest. Just totaalne ressurside kontsentratsioon - ehk siis teisisõnu hind on see, mida NLiit tavaliselt maksis oma saavutuste eest.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
Re: Buran - sündinud kärbitud tiibadega...
Lugesingi. Ja kohe kindlasti ei jaga arvamust, et sellise hinnaga "saavutusi" võiks õnnestumiseks pidada. Nagu lugupeetav näikse arvavat.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Buran - sündinud kärbitud tiibadega...
Jagan suures osas Lemeti seisukohta. Buran ei täitnud enamust temale pandud eesmärkidest, erinevalt näiteks Lunohodist, Saljudist, Sojuzist jne. Kulutati hulka ressursse aga enamuse tulemuste noppimiseni ei jõutud. Seega "saavutus" jutumärkides nagu ka põllu kündmine pole teab mis saavutus, kui küntud maa vilja ei kanna.
Päris 100% vett vedama asi siiski ei läinud. Näiteks Burani kanderaketi Energia jaoks loodud RD-170 (Ракетный Двигатель-170) on vist siiani kõige võimsam vedelkütusel baseeruv raketimootor ja selle variant 171 on siiani Zenit kanderaketis (sisuliselt Energia raketi kiirendi) ning RD-180 tööhobune USA kanderaketis Atlas V's. RD-191 plaanitakse Angaras testida 2013. Lõuna-Korea Naro-1 kanderaketi RD-191ga esimene aste töötas normaalselt.
Ei tea, et Shuttle tahkekütusel põhinevaid kiirendid kommertskasutusse oleks jõudnud. NASA enda uued projektid on kõik vedelkütuse mootoritega, seega võib venelaste lähenemist siin vallas paremaks pidada. Tahkekütusraketid on muidu mõnusalt hooldevabad aastaid tegevusetult seistes aga kanderakettide puhul pole see tähtis, erinevalt ballististest tuumarakettidest.
Päris 100% vett vedama asi siiski ei läinud. Näiteks Burani kanderaketi Energia jaoks loodud RD-170 (Ракетный Двигатель-170) on vist siiani kõige võimsam vedelkütusel baseeruv raketimootor ja selle variant 171 on siiani Zenit kanderaketis (sisuliselt Energia raketi kiirendi) ning RD-180 tööhobune USA kanderaketis Atlas V's. RD-191 plaanitakse Angaras testida 2013. Lõuna-Korea Naro-1 kanderaketi RD-191ga esimene aste töötas normaalselt.
Ei tea, et Shuttle tahkekütusel põhinevaid kiirendid kommertskasutusse oleks jõudnud. NASA enda uued projektid on kõik vedelkütuse mootoritega, seega võib venelaste lähenemist siin vallas paremaks pidada. Tahkekütusraketid on muidu mõnusalt hooldevabad aastaid tegevusetult seistes aga kanderakettide puhul pole see tähtis, erinevalt ballististest tuumarakettidest.
[url=http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 2&start=10]...nagu väga tark arvutiprogramm võib täna olla suurem ressurss kui kogu meie riigi sõjavägi kokku...[/url]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist