Sissil on külm ja nälg

[Juhani Putkinen]

Minu arvates tava sissid kes tegutsevad Eesti piiride sees ei ole vaja midagi kalleid spetsiaalseid "toite" - on aga vaja peidikuid, peidikuid ja veel peidikuid.

Kaugluuresissid kes tegutsevad vaenlase territooriumil kuhu on raskendatud (aga mitte täiesti võimatu) peidikuid ehitada, peavad küll iga grammi üle mõtlema.

Sõjas pole kõige suurem võimalus surra konservikarpidest võimalikult eralduvate ainetesse.

[OnuEnn]

"Ma olen seetõttu hoidunud viimasel ajal konservtoitude tarbimisets- varem olin ülisuur konservtomatipastade ja ubade sööja"

urbaniseerunud vurle ei tohigi väga energiarikast toitu tarbida. kodus +20C, autos +20C, kontoris +20C, kaubanduskeskuses +20C, liikumine käib mõne meetri haaval - rasvast või magusat tarbides on liigsed kilod ja terviserikked kiired tulema.

metsas sissil on külm ja nälg - süüa tuleb vastavalt (loomulikult mitte ära unustades peale toore energia muid vajalikke komponente).

[Kapten Trumm]

Minul on metsas kaasas veeslahustuvad vitamiinitabletid (müügil nt Selveris) ja mineraalained. Segad lihtsalt veega, hea maitse kah ja tõstab tuju.
Seetõttu pole põhiliste lisaainete osas vaja muretseda.
Käepärane c-vitamiini allikas on männiokkad. Need (leotisena) päästsid omal ajal tuhandeid ehituspati ja Eesti korpuse mehi Siberis skorbuudist (ja kindlast surmast).
Skorbuut tekib C-vitamiini puudusest. C-vitamiini puuduse esimene tunnus on naha pragunemine ja veritsemine sõrmeküünte ümber. Järgnevad varbad ja hambad.
Õnneks on C-vitamiin suht ohutu aine, erinevalt nt A-vitamiinist ei põhjusta C-vitamiini ületarvitamine erilisi probleeme (kustakse välja lihtsalt).

Mineraalaineid juurde võtta on eriti tähtis siis, kui pole käepärast veekogude või kaevuvett, vihma ja lumevesi on mineraalainete vaba ja juba mõnepäevase tarbimise järel hakkav tekkima krambid (liikudes, pingutades).

Soovitada liha asemel taimseid valke ei päde igaühe puhul. Osadel tekitavad need helbed-värgid lihtsalt puhitusi.
Ma arvan, et kui oleks piisav valik sealihakonserve ja lisa-ained kaasas, elaks ma ilusti kuu või kaks ära, ilma et midagi küljest kukub.
Igasugu dieeditargad alahindavad seda, kui tähtis on näiteks külmas metsas magama täis kõhutundega minna - linnainimestest dieedifännid vist minestaks seda kuuldes.
Need igasugused peened asjad seedivad väga kiiresti ja tunni aja pärast on kõht tühi. Selleks peab toidul mingi mass ka olema.

[OnuEnn]

"Igasugu dieeditargad alahindavad seda, kui tähtis on näiteks külmas metsas magama täis kõhutundega minna - linnainimestest dieedifännid vist minestaks seda kuuldes."

praed paar pekiviilakat enne magamaminekut ära ja seedimist (soojust) jätkub hommikuni...

[Tiam]

Soovitada liha asemel taimseid valke ei päde igaühe puhul. Osadel tekitavad need helbed-värgid lihtsalt puhitusi.
Ma arvan, et kui oleks piisav valik sealihakonserve ja lisa-ained kaasas, elaks ma ilusti kuu või kaks ära, ilma et midagi küljest kukub.
Igasugu dieeditargad alahindavad seda, kui tähtis on näiteks külmas metsas magama täis kõhutundega minna - linnainimestest dieedifännid vist minestaks seda kuuldes.
Need igasugused peened asjad seedivad väga kiiresti ja tunni aja pärast on kõht tühi. Selleks peab toidul mingi mass ka olema.

Sa ikka mu postitust lugesid??? Huvitav miks ma seal sellest glükokeemilisest indeksist rääkisin ja kõik toidud võimalikult madala vastava näitajaga valisin??? Just selleks, et keha saaks "aeglaselt põlevaid" ja pikalt energiat andvaid toite- oluline just pikal rännakul.

[diesel]

olen seda teemat küll pikalt jälginud, aga kõik postitused ei pruugi loetud ja/või meeles olla. seetõttu vabandan kui mu järgnev jutt juba teemaks on olnud.
peidikuid varustades tasuks lisaks külma ja nälja teemale ka sissi tervist laiemalt meeles pidada. hetkel vaevlen ise suuremat sorti tatitõve käes ja peab tunnistama, et võtab korralikult käsipiduri peale kui õhk läbi ei käi. ja näiteks paljudel meist suht tavalised pea- ja hambavalud pärsivad sissi tõsiselt. seega mõni tablett selliste hädade vastu oleks igati mõistlik varudes hoida.

[Juhani Putkinen]

seega mõni tablett selliste hädade vastu oleks igati mõistlik varudes hoida.

Meditsiiniabi sissidele on väga vajalik asi.

Mitte ainult mõni tablett, vaid ka näiteks steriilseid kirurgi nugasid, haavade õmbemisnõelu ja piiritust.

[paadikapten]

Tänapäeval on aga olemas veel üks asi, mis peaks metsas tingimata olemas olema: väike raadio, soovitavalt võimalikult paljude lainealadega. Ja eriti hea, kui on "üleskeeratav". Mul endal on selline:

Nii saad infot selle kohta, mis toimub mujal maailmas. .

Äkki raadioskänner oleks parem? Sellega kuuled sagedusi, mida su tavaraadio ei võta. Mine tea, mis kasulikku infot näiteks raadioamatööride sidedest võib saada. Äkki annaks skännerile dünamo ja aku külge pookida?

http://www.tehnoturg.ee/EE/3566

[OnuEnn]

skanner või raadio, olulist vahet pole. heal raadiol on samamoodi kaetud 150kHz-30MHz katkematult. skanner on pigem 108-200MHz kitsa ribaga FM ala pärast hea, aga see niigi metsa ei ulatu.

oluline on, et raadio võimaldaks ka CW (morse) ja SSB (ühe külgribaga side) vastuvõttu, kuid samas selleks vajaliku BFO saab suht suvalisele raadiole peale ehitada. lihtsamad skeemid koosnevad 1 vahesageduse võnkeringist, transistorist, kondensaatorist ja takistist.

samamoodi pole probleem suht suvalise taskuraadio SW alasid pikemaks venitada.

[Juhani Putkinen]

Skanner on hea asi, aga selles peab olema ka tava sõjaväesagedusalad nagu 30-80 MHz.

Punkris võiks olla jalgrattaga vändatav generaator akude laadimiseks.

Minu arust need on erinevad vidinad millega kuulatakse uudiseid mis maailmas toimub ja millega kuulatakse pealt vaenlase raadiosidet.

[OnuEnn]

asi kisub jälle osavate käte ringi peale, aga kuna siss peab olema suuteline improviseerima, siis las olla. hiljuti ma kohtasin 45-855MHz FM vastuvõtja ehituskirjeldust, kus esimeses otsas kasutati tavalist teleri kanaliselektorit ja selle 37,3MHZ vahesageduse otsas CXA1691 baseeruvat lihtsat FM vastuvõtjat. antud juhul käis küll juhtimine mikroprotsessoriga, aga keegi ei keela vastavat osa selektorist välja rookida ja anda vastavaid juht- ja häälestuspingeid otse.

http://diod.ucoz.ru/publ/radioprijom/ra ... 31-1-0-108

[klm]

Sisside ja side teemal võtaks kah veidi sõna:
Tavaline kiire andmeside tuleks ära unustada
Kui kuulata mitmes eri kohas sünkroonselt sama sagedust, siis saab signaali kandesageduse lainepikkuse täpsusega tuvastada saatja asukoha.
Näiteks, kui kandesagedus on sadades megahertsides on täpsus meetri ringis.
Sellise ülesandega võivad tegeleda luuresateliidid.
Sama tehnoloogiat kasutatakse meil praegu näiteks pikselöökide täpse tabamiskoha leidmiseks.

Avastamise vältimiseks peaks side toimuma kas gigahertsistel ja kõrgematel sagedustel kitsa fokuseeritud kiirega ja otsenähtavusega,
või mõnest (mõnekümnest?) megahertsist madalamatel sagedustel - suundantennidega pellingatorite täpsus on mõned kraadid ja sellise tehnoloogiaga saab põhimõteliselt tuvastada vaid statsionaarse saatja asukoha ja sedagi mitte alati.
Näide mitteleidmisest siin : http://uvb-76.net/p/triangulation.html

PS. Luuresateliitidele (radarile) on ilmselt heaks sihtmärgiks ka termokile.

[TTA]

Sisside ja side teemal võtaks kah veidi sõna:
Tavaline kiire andmeside tuleks ära unustada
Kui kuulata mitmes eri kohas sünkroonselt sama sagedust, siis saab signaali kandesageduse lainepikkuse täpsusega tuvastada saatja asukoha.
Näiteks, kui kandesagedus on sadades megahertsides on täpsus meetri ringis.
Sellise ülesandega võivad tegeleda luuresateliidid.
Sama tehnoloogiat kasutatakse meil praegu näiteks pikselöökide täpse tabamiskoha leidmiseks.

Avastamise vältimiseks peaks side toimuma kas gigahertsistel ja kõrgematel sagedustel kitsa fokuseeritud kiirega ja otsenähtavusega,
või mõnest (mõnekümnest?) megahertsist madalamatel sagedustel - suundantennidega pellingatorite täpsus on mõned kraadid ja sellise tehnoloogiaga saab põhimõteliselt tuvastada vaid statsionaarse saatja asukoha ja sedagi mitte alati.
Näide mitteleidmisest siin : http://uvb-76.net/p/triangulation.html

PS. Luuresateliitidele (radarile) on ilmselt heaks sihtmärgiks ka termokile.

Hüpleva sageduse kasutamine ei aita?

[Juhani Putkinen]

Luuresatelliit on üldiselt väga kõrgel (sadu kilomeetreid). Kui neid lühikesi andmesidepiiksusid tuleb igalt poolt riiki. nii on väga raske teha selgeks ühe saatja asukohta.

Sissid pole pidevalt sides näiteks oma punkrist, vaid saadavad ühe ainsa lühikese piiksu eetrisse ja kaovad ära selle koha pealt.

-----

Peab võtma arvesse ka see, et meie ei pea sõdima USA vastu, vaid Venemaa vastu. Venemaal pole õnneks nii hea elektroonikat kui USAl.

[klm]

Eks selline sageduse hüplemine aita kindlasti asja raskemaks teha, kuid mitte võimatuks.
Kõvemad vastuvõtjad jälgivad korraga sadu sagedusi.
Ja see sada kilomeetrit pole otsenähtavuse korral ka mingi vahemaa - tavalised TV sateliidid
katavad oma mõnevatiste saatjatega 34 000 km kauguselt kogu euroopa ära.

Kui liikuda, on avastamine muidugi raske, aga kui juba 3 korda tunni jooksul on samast punktist sidet peetud -
siis võiks ju sinna midagi saata.