Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Corvus, ma kardan, et meie kultuuritaustas tähendab selline võimas võimupartei-mõttetu opositsioon süsteem vaikivat ajastut uuel kujul. Vanglasse küll ei heideta, aga mõlemad osalised tabavad hästi, et mõningasest lisamanöövriruumist oleks patt keelduda. Kui areng käib kaasas nt kestva majanduseduga, siis saab see olema mõistagi täiesti legitiimne ja toimuks valijate häältega/toetusel - umbes nagu Hitleri toetus tänapäeva kontekstis.

[OnuEnn]

reaalne alternatiiv parem-tsentristlikule võimuerakonnale oleks sotsid, kes riisuvad ke koore ja teatud asjaoludel võivad võimupareiks tõusta. mitte et eesti kannataks vasakpoolset valitsust väga pikalt pidada, aga alternatiiv siiski.

[Kapten Trumm]

reaalne alternatiiv parem-tsentristlikule võimuerakonnale oleks sotsid, kes riisuvad ke koore ja teatud asjaoludel võivad võimupareiks tõusta. mitte et eesti kannataks vasakpoolset valitsust väga pikalt pidada, aga alternatiiv siiski.

Kogu mängu tundmatu tegur on see, millal Savisaar looja karja läheb ning mis juhtub seejärel KE juhtkonnas edasi.
Täna on selge, et kuni Savisaar ruulib, jääb KE munitsipaaltasandile ja RK-s statisti rolli.
Seejuures ei saa välistada liitumist sotsidega, sest taaskord on tekkinud tandem, mis konkuteerib sama elektoraadi nimel.
Venelaste kampa võtmine sotside poolt vaid süvendab seda arvamust.

Kui tähele paned siis samasugune parempoolne tandem on RE ja IRL näol juba tekkimas.

[OnuEnn]

"ja küsimärk on mingi uus rahvuslik konservatiivide partei"

eesti kontekstis pole ükski ärajooksikutest moodustunud erakond pikemas perspektiivis edu suutnud saavutada.

sama on uute erakondadega.

[Kapten Trumm]

Huvitav võrdlus.

80nda teises pooles oli keskmine palk ca 200 rubla ning päts leiba maksis 16 kopikat. Keskmise palga eest sai 1250 pätsi.
Praegu on keskmine palk ca 640 eurot ja päts leiba on ca 1.30 (samaväärset). Keskmise palga eest saab 832 pätsi.

Tollane unistuste Ziguli maksis ca 8000 rubla, Ziguli ostuks pidi koguma 40 keskmist palka.
Täna maksab kontekstis samaväärne odavauto ca 10 000 eurot, ostmiseks tuleb koguda ca 16 keskmist kuupalka.

0.5 liitrine pudel viina maksis tolla 3.62, keskmise palga eest sai 55 pudelit.
Praegu maksab see ca 4 eurot, keskmise palga eest saab 160 pudelit.

Liiter piima maksis tollal 22 kopikat (pudelit, mida sai tagastada, arvestamata), keskmise palga eest sai 909 liitrit piima.
Täna maksab liiter piima kiles keskmiselt 0,7 eurot, keskmise palga eest saab 914 liitrit piima.

Kes mäletab veel hindu, jätkake.

[OnuEnn]

pudel viina maksis 3.62 sügaval seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel olid aktuaalsed numbrid 4.12 ja 5.30.

[Kapten Trumm]

Olen selle 3.62ga täitsa ise külapoest seda veel 80ndate keskpaiku toomas käinud.
Sai ka alaealine kätte kui usaldusväärne eestkostja tal tuua lasi.

[gnadenlose]

80.-datel maksis tühi õlle- ja samasugune limpsipudel (0,5l) 20 kopikat. Türi tehase limps maksis poes koos taaraga olenevalt margist 30-35 kopikat. Seega taara maksis rohkem kui sisu. Poisikesena piisas, kui põõsa alt kaks tühja õllekat korjasin, poes vahetati need kohe täis pudeli vastu ja anti veel raha pealegi. Pepsipudel ja Tallinna tehase niplid maksid 10 kopikat. Samas Pepsi maksis poes koos taaraga 45 kopikat. Ikkagi jube mõnus hinnasuhe, täna peab täispudeli lunastamiseks paraja kotitäie taarat masinnasse uhama.

[OnuEnn]

"Olen selle 3.62ga täitsa ise külapoest seda veel 80ndate keskpaiku toomas käinud."

"kaheksakümnendate keskel" ehk 1985 tuli gorbatšov võimule ja viinaga läks eriti kitsaks. aga eks sina alaealisena tea neid asju paremini kui need, kes sellel ajal ise viina osta tohtisid...

[Lemet]

3.62 oli tõepoolest kuuekümnendate ja heal juhul veel seitsmekümnendate esimese otsa teema(sihukese rohelise plekk-korgiga), juba 70 lõpul oli hinnaks igihaljas 4.14. Uduvereski olid paljud asjad sama hinnaga ja Ärni majandas ringi ju 74-ndast aastast.

[VanaUnt]

Kuni 80 aastate keskpaigani maksis 1 liitrine piimapudel 20 kopikat, 0,5 liitrine piimapudel maksis 15 kopikat, 0,5 liitrine õlle ja viinapudel maksis 12 kopikat, 0, 3 liitrine limonaadipudel maksis 9 kopikat.
Moskva viin"piirivalvur" rohelise sildiga maksis seitsmekümnedatel 3,62, Ektra viin ja Pealinna maksis 4,12, Viru Valge 4,62.
Lugedes siin neid kõiki fakte, tahaks naerda, 20000 nälga surnud, kui isegi taara hinda ei mäleta paljud aga vehivad mingite faktidega. Minu jaoks ei ole sellised faktid enam tõsiseltvõetavad. Kas kellelgi suguvõsasd, või tutvusringkonnas on kedagi, kes Eestimaal nälga suri? Mu vanemad elasid maal ja peale sõda oli väga raske, loomi tapeti, kuna kollektiviseerimine oli linnast tulnud vurlede teha, keegi neist eriti põllumajandusest ei teadnud. Kolhoosniku isiklikuks kasutamiseks maa suurus oli 0,6 ha, sovhoosi töötajal 0,2 ha. 50 aastate teises pooles vedasid Eesti kolhoosid oma kaupa Leningradi turule, et saada sularaha, millest maal oli eriti puudus, kuna kolhoosnikul rahapalka ju polnud.
Nii et kui loobite fakte, paluks natukene täpsust, saan aru, et iga ideoloogia kirjutab oma ajalugu. Praegu isegi elusolevad poliitikud on suutnud mitu erinevat ajalugu kirjutada Eesti taasiseseisvumisest.

Ise ei oska küll midagi head arvata suurest NLiidust, kuigi lapsepõlv ja noorus, ka kuldne keskiga möödus sotsialismi voljastavates tingimustes, kuigi praegune Eestimaa kauboikapitalism on samasugune, midagi ilusat meelde küll ei tule.
Inimeste vaheline suhtlus ei kanata isegi siin foorumiteemas mingisugust kriitikat, tuleb meelde Lenini lause: "Kes ei ole meie poolt, on meie vaenlane." Ja tuleb maha lasta.
Kurb....

[Lemet]

50 aastate teises pooles vedasid Eesti kolhoosid oma kaupa Leningradi turule, et saada sularaha, millest maal oli eriti puudus, kuna kolhoosnikul rahapalka ju polnud.

See jätkus kuni Nõukogude aja lõpuni, ka lihtinimese tasemel. Tuttav vedas endale taolisel kombel ühe sügis-talvega kapsastega BAZ 2103 raha kokku. Töö oli muidugi metsik, isaga kahe peale, üks müüs kohapeal ja teine tegi nädalavahetusega mosse ja käruga Tartu lähedalt kolm reisi Piiterisse. Et loomakaitseselts ka vahele ei tulnud...

[Talumees]

Lugedes eelnevaid postitusi:
Kas praegu ei või sooja leiba osta?
Sooja võib küll aga leiva kvaliteet on nüüdseks sedavõrd muutunud et seda naturaalse leivaga palju võrrelda ei anna. Veneajal ei kasutatud leivamaterjalina mitte lisandeid vaid vilja.

Kali oli mõistagi super ja selle vastu ei ole meie tänastel kaljatootjatel siiani midagi välja käia.

Märkimata on jäänud "Pioneerilaagrid" kus ka mittepioneerid igati huvitavalt oma suve võisid veeta. Laagreid oli palju ja nad ei maksnud lastevanematele midagi. Ma ise pioneer ei olnud aga linnalapsena käisin neis laagrites igal suvel. Mälestused sellest jäid toredad.

[mx77]

Kollektiivne majandamine on ikka palju efektiivsem ja annab rohkem toodangut kui omaette nokitsemine. Mis selles siis halba oli? Sisuliselt see nõukogude aegne kolhoosikord oli oma olemuselt agraarnatsionalism, mis aitas säilitada ning elus hoida eesti rahvust ja kultuuri pärandit.

ise ka usud mida kirjutad . seemneid jälle sõid või.

[ants431]

Kuni 80 aastate keskpaigani maksis 1 liitrine piimapudel 20 kopikat, 0,5 liitrine piimapudel maksis 15 kopikat, 0,5 liitrine õlle ja viinapudel maksis 12 kopikat, 0, 3 liitrine limonaadipudel maksis 9 kopikat.
Moskva viin"piirivalvur" rohelise sildiga maksis seitsmekümnedatel 3,62, Ektra viin ja Pealinna maksis 4,12, Viru Valge 4,62.
Lugedes siin neid kõiki fakte, tahaks naerda, 20000 nälga surnud, kui isegi taara hinda ei mäleta paljud aga vehivad mingite faktidega. Minu jaoks ei ole sellised faktid enam tõsiseltvõetavad. Kas kellelgi suguvõsasd, või tutvusringkonnas on kedagi, kes Eestimaal nälga suri? Mu vanemad elasid maal ja peale sõda oli väga raske, loomi tapeti, kuna kollektiviseerimine oli linnast tulnud vurlede teha, keegi neist eriti põllumajandusest ei teadnud. Kolhoosniku isiklikuks kasutamiseks maa suurus oli 0,6 ha, sovhoosi töötajal 0,2 ha. 50 aastate teises pooles vedasid Eesti kolhoosid oma kaupa Leningradi turule, et saada sularaha, millest maal oli eriti puudus, kuna kolhoosnikul rahapalka ju polnud.
Nii et kui loobite fakte, paluks natukene täpsust, saan aru, et iga ideoloogia kirjutab oma ajalugu. Praegu isegi elusolevad poliitikud on suutnud mitu erinevat ajalugu kirjutada Eesti taasiseseisvumisest.

Ise ei oska küll midagi head arvata suurest NLiidust, kuigi lapsepõlv ja noorus, ka kuldne keskiga möödus sotsialismi voljastavates tingimustes, kuigi praegune Eestimaa kauboikapitalism on samasugune, midagi ilusat meelde küll ei tule.
Inimeste vaheline suhtlus ei kanata isegi siin foorumiteemas mingisugust kriitikat, tuleb meelde Lenini lause: "Kes ei ole meie poolt, on meie vaenlane." Ja tuleb maha lasta.
Kurb....

Kolhoosniku lubatud aiamaa oli 0,5 ha ja svhoosnikul 0,15 ha, muidugi ei mõõdetud seda alati täpselt üle. kilepiima liiter oli 24 kop. Nälga surnutest Eestis viimase saja aasta jooksul pole kuulnud kui välja arvata paar ihnuskoid kes ei raatsinud süüa ja leiva panid tagavaraks. Tean joodikuid kes palga lõid nädalaga restoranides sirgu ja ülejäänud aja elasid sigalast saadud keedetud kartulist ning sigadele toodud heeringatest. Leiba nad ostsid ettenägelikult palgapäeval 10 pätsi ette.
Nägin küll vanamutti kes kevadel korjas koristamata odrapõllult vilja päid ja selle muti peres oli töötav käsikivi mida poisikesena vahtisin.