Sissil on külm ja nälg

[Shiim]

Soe õhk saapanahast läbi pääseda ei tohi ja nahal on tohutu õhutakistus, samuti vildil(takistab õhu konvektiivset liikumist). Kui rääkida nahk versus kummik või vilt versus kummik, siis kummikul on tuhandeid kordi suurem difuusioonitakistus. Veeaur on gaas, kõikjal meid ümbritsev gaas. Gaasilisel kujul ei ole veeaur ebameeldiv isegi saapa sees, asi muutub ebameeldivaks, kui veeaurust saab vesi.

Ühesõnaga, minu jutu sisu oli ikkagi see, et praktikas läbi viidud katsetuste tulemusena saan öelda, et talvel on kummik minu jaoks tunduvalt kindlam jalanõu. Kummiku puhul peab loomulikult ka sokke vahetama, aga märja saapa puhul ei aita ka iga paari tunni tagant vahetamine, kuna sokid märguvad alla 10 kraadise külma puhul praktiliselt koheselt (s.t kui saapad on eelnevalt märjad), külmema temperatuuri puhul läheb rohkem aega. Kummikuga peab vastu aga olenevalt liikumise intensiivsusest isegi terve päeva. Suvel on vastupidi ja eelistan saabast iga kell kummikule, sest suvel püsib jalg seal tunduvalt kauem kuivana, kui just väga vihmane ilm ei ole. Võib muidugi kaasa vedada nii saapaid kui kummikuid, aga siin tuleb mängu juba kaal ja seljakoti mahutavus - valikute küsimus.

Sokkide kuivatamine ümber vöö jah - intensiivse tegevus puhul ei taha nad seal paraku hästi püsida ja kui väga palju siduda siis ei saa nad jälle kuivaks. Viimane RÕK oli viis päeva järjest trallimist, väga vähe uneaega ja ei kujuta ette, kuidas oleks nende vöö vahel olevate sokkidega ringi silganud ja tegutsenud.
Sokkide kuivatamisel magamiskotis sõltub ka ilmselt kui märjaks kellegi sokid lähevad. Minu sokid on tavaliselt praktiliselt läbimärjad, vildid ka päris niisked. Viimane kord tuli peale paaritunnist magamist 15-kraadises külmas vildid ja sokid välja visata, sest need muutsid magamise võimatuks. Lisaks tuleb arvestada, et niiskus koguneb sedasi ju magamiskotti. Samal põhjusel ei tohi magada nii, et hingad koti sisse. Kui ikka päevade kaupa sedasi magad, teed endale karuteene - lõpuks on seal kotis väga paha.

[Juhani Putkinen]

Ma ostsin umbes aasta tagasi uued Soome kõige uuemat mudeli sõdurisaapad. Ma hakkasin kohe uuena neid määrima spetsiaalse seguga mis on peamiselt "mehiläisvaha" - ei teagi mis see on eesti keeles. Mesilased toodavad. Kui ma seda segu seenega kõvasti määrisin saapade külge nii see läks vedelikuks ja imbus saabanaha sisse.

Marssisin, määrisin, marssisin ja määrisin. Saabanahk läks kogu aeg pehmemaks ja samas kogu aeg rohkem vett pidavaks. Ausalt öeldes ma pole saanud neid saapaid korralikult märjaks mitte esimestki korda - muidugi sokke vahetan vahet pidamata.

Vaatasin just järele mis selle aine nimi on: Renapur.

Tava viksi kasutasin esimest korda kunagi oktoobris.

[kaur3]

Kas norrakatel ka botikud on või käivad nad märjal ajal selliste kalossidega ringi?

http://www.bushcraftuk.com/forum/showthread.php?t=53414

[TTA]

Ma ostsin umbes aasta tagasi uued Soome kõige uuemat mudeli sõdurisaapad. Ma hakkasin kohe uuena neid määrima spetsiaalse seguga mis on peamiselt "mehiläisvaha" - ei teagi mis see on eesti keeles. Mesilased toodavad. Kui ma seda segu seenega kõvasti määrisin saapade külge nii see läks vedelikuks ja imbus saabanaha sisse.

Marssisin, määrisin, marssisin ja määrisin. Saabanahk läks kogu aeg pehmemaks ja samas kogu aeg rohkem vett pidavaks. Ausalt öeldes ma pole saanud neid saapaid korralikult märjaks mitte esimestki korda - muidugi sokke vahetan vahet pidamata.

Vaatasin just järele mis selle aine nimi on: Renapur.

Tava viksi kasutasin esimest korda kunagi oktoobris.

Mesilasvaha

[alari]

Kas norrakatel ka botikud on või käivad nad märjal ajal selliste kalossidega ringi?

http://www.bushcraftuk.com/forum/showthread.php?t=53414

Selliseid toodab Tartus Samelin Norra armeele.

Olen endale ka sellised hankinud ja on väga mugavad asjad.
Need tõmmatakse saabaste peale, sobivad kasutamiseks nii talvel kui ka vihmasel ajal ja hoiavad saapad kuivad ning on üsna soojad samuti. Vähe ruumi võtavad ka.

[TTA]

Kas norrakatel ka botikud on või käivad nad märjal ajal selliste kalossidega ringi?

http://www.bushcraftuk.com/forum/showthread.php?t=53414

Selliseid toodab Tartus Samelin Norra armeele.

Olen endale ka sellised hankinud ja on väga mugavad asjad.
Need tõmmatakse saabaste peale, sobivad kasutamiseks nii talvel kui ka vihmasel ajal ja hoiavad saapad kuivad ning on üsna soojad samuti. Vähe ruumi võtavad ka.

Kasutasin neid ise ka see veebruar külmal ajal, siis kui päeval oli umbes -25. Panin nad samelini pool-riidest-pool-nahast saabaste, mis pole just oma soojuse poolest tuntud, peale ja sees kandsin poolvillaseid õhukesi sokke. Niisama paigal passides hakkasid varbad lõpuks külmetama. Kui sai aga rohkem liikuda siis seda probleemi polnud. Lisaks, puudub võrreldes praeguste EKV jalavarjudega probleem libedusega.

[speedsta]

Overbootsid on soos ja rabas väga mõnusad. Kuival maal liikumine veidi kohmakas aga ei kulu palju aega jalast võtmiseks. Teravadid oksi kardab, enda omad vajavadki väikest vulkaniseerimist. Hoiavad jalad eeskujulikult kuivad. Soovitan.
Kasutan selliseid US armee botikuid:

[Juhani Putkinen]

Väga hea, et tuuakse esile erinevaid variante kuidas saa hoida jalad kuivad. See, et jalad on kuivad on äärmiselt tähtis sissile.

Kahjuks mõned kaitseliitlased arvavad, et sõidetakse lihtsalt autoga kui on vajadus liikuda kohast a kohta b. Hea küll, on ka selliseid kes unistavad jalaväe lahingumasinadest (IFV).

[wolfgang]

Gore või analoogse tehnoloogiaga saabas hoiab jala väga hästi kuiva. Jaanuari alguses sai katsetatud(õhk -3, kerge lumi ja õhuke jääkiht, mille all vesi).
Kuiva jalaga oli kohal tutika Haix'i mees. Mul olid USA gored ja šveitsi säärised a jalad niisked, kuna suure varba küüs oli, seest, membraani läbi kulutanud . Samas hetketi, tiba alla põlve, vees solistatud - sääris peab, lühiajaliselt väga hästi. Suurem osa ajast mingi pahkluuni vesi/muda. Veel üks vend oli kaltsukast ostetud kõrgete Ecco goredega(välimuselt nagu maadlussuss peaaegu). Paistis, et oli kole rahul, kuna kerged ja pidasid hästi. Õhukese tallaga, sihukesed oleks jahiks head. Ent üks jalg oli märg , kuna paar kilti enne lõppu, vajus, ühe jalaga, munadeni, mingisse, vett täis koopasse. Säärist pold, aga sel puhul poleks neist abi olnud ka.
Veel esinesid Timberlandi gored, šveitsi säärisega ja kaks paari suvalisi kotasid, sääristega. Timberlandi vennal oli vist ka okei või oli vähe niiske, kuna nad madalavõitu, a kota vendadel olid jalad märjad ja meeled mõrud.
Isegi mingi -5ga ja majas, kus sai mingit ahju moodi asja köetud hakkab märja jalaga käpelt külm. Niikaua, kui tuba pole soojaks saadud.

[Juhani Putkinen]

Üks asi on muidugi marsruudi valik.

Kui nüüd väga ei taha ujuda sügavates kraavides, nii võiks natukese mõelda marsruudi peale.

Alati pole parim valik valida kõige otsem tee.

Vähemalt mina marssin raske seljakotiga hea meelega kuivade jalgadega ringi meelsamini kui saan ennast läbimärjaks. Üldiselt sissil pole üleliia palju varustuse kuivatamise võimalusi - lõkega kuivatamine võib-olla ongi viimane tegu selles elus.

[Larry]

Need Samelini toodetavad norralaste overbootsid on jah väga head, mul on kah paar selliseid. Omadused, mis mulle nende juures meeldivad on kergus, kompaktsus (seljakotti pakituna), võimalus kanda neid ilma jalanõude vahetamise vajaduseta ja võimalus kanda neid kui talvejalatseid. Kui ikka väljas on märg või on vaja käia kusagil märjas kohas, siis võtad lihtsalt kotist oma kokkurullitud overbootsid ja tõmbad need otse saabaste peale. Väga mugav. Veekindel osa ulatub overbootsidel saapaäärega umbes samale kõrgusele, niiet need overbootsid ei lähe ka seest kondentsist niiskeks, nagu kummikud. Veekindla osa kohal on vetthülgavast materjalist säär, mille saab ülevalt nööriga kokku tõmmata ja mis hoiab märjas rohus või lumes püksisääred kuivad. Talvel toimivad overbootsid kui niiskuskaitse ja soojahoidja. Nimelt on overbootsi madalam veekindel osa seest karvane ja oma avara lõike tõttu jääb saapa ja overbootsi vahele õhuvahe, mis ei lase külma ligi. Sai jaanuaris proovitud päevasel ajal umbes 10-15 miinuskraadi juures lumises metsas, toimis väga hästi. Lihtsalt koha peal passimist üle 10 minuti ei harrastanud, jalas olid täissünteetilised soojad sokid. Peaksid sobima sissivõitlejale väga hästi, sest nagu öeldud - ei kaalu palju, ei võta seljakotis palju ruumi ja on vajadusel lihtsalt ning kiirelt kasutatavad või eemaldatavad.

[wolfgang]

Trass läks kahe raba vahelt läbi, millest üks Eesti suurim. Väga ei andud vingerdada.

Larry, kus neid overbootse müüakse?

[lant]

Mul tekkis ka eelmine sügis sama küsimus ja eespool mainiti, et sellised http://miltrad.no/autoweb/iprod/fotposer.jpg tehakse?
Aga nendega see jama, et kui enda saapa välisläbimõõt on ikka suur, siis tellida neid ei saa.Peab ikka proovima, kas lähevad peale.
Kuidas nende numbri valik üldse käib, jala number vist ei ole nii määrav?

[TTA]

Trass läks kahe raba vahelt läbi, millest üks Eesti suurim. Väga ei andud vingerdada.

Larry, kus neid overbootse müüakse?

Neid peaks saama Tartus, Kastani tänaval asuvast Samelini firmapoest

http://www.samelin.ee/index.php?option= ... 2&Itemid=2

[Juhani Putkinen]

Käisin täna marssimas umbes kolm tundi Soome sõdurisaabastes. Tulemus kolm komplekti niiskeid sokke (kuus paari) - aga jalgadel pole häda midagi. Oli mingil määral pakane, ehk lumi oli kuiv.

Olen päris kindel, et kummikutega oleks oleks olnud tunduvalt kehvem. Overbootsidest pole kogemust, aga arvan, et ka need poleks olnud seekord hea, vähemalt neid oleks pidanud vahepeal maha võtta ja sügavas lumes sumbates võib-olla jälle jalga panna. Lihtsalt ma ei usu, et nendega oleks nii hea marssida kui saabastega.