Sääsevastane võitlus

[oliver]

Minul veri 0 ja mitte just väga hea hüübivusega, võibolla on see põhjuseks miks mina puukide lemmik olen.
Aga borellioosi olen arvatavasti märkamatult jalapeal ära põdenud.

[redhott]

[quote="kloss"]Sain ka mingi aeg tagasi borrelioosi puugilt. Üks kõige suuremaid probleeme, kui ei teki punetavat ringi hammustuskoha ümber


Sai ka endale aasta tagasi puuk sebitud, peale eemaldamist oli umbes 10 päeva 5 sendise läbimõõdauga ring järgi, aga muud ei midagi, peab vist ikka süstid ära tegema, krt neid teab.

[jackpuuk]

Mul kunagine ülemus vaktsineeris end aastaid korrapäraselt (need süstid olid järjest pikeneva vahega ja mingi hetk oli vaja uuesti korrata), ei tähendanud midagi, ikka sai jama külge ja oli pikalt palavikuga ning liigestevaevustega haiglas. Võrreldes minuga oli ta muidugi puugimagnet, kuid pigem siiski alla keskmise altis, sest toimetas igapäevaselt metsas.
Samas mind teevad vaktsineerimised päevaks-paariks nii haigeks, et eriti ei püsi jalgadelgi. Pole enam aastaid ühtegi vaktsiini lasknud endale panna (kunagi kui rõugeid pandi, siis olin üle kahe nädala ripakil). Viimase sain vene kroonu minnes, litakas selga (sigavalus) ja 2 nädalat seljast paindumatu.

[mutionu]

Borrelioosi vastu vaktsiini, vähemalt minu teada, pole. Vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu. Ehk siis vaktsiiniga peaks, teoorias, kahest halvast üks halb järgi jääma. Entsefaliit tapab, borrelioos teeb vigaseks.

[Basilio]

Borrelioosi vastu vaktsiini, vähemalt minu teada, pole. Vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu. Ehk siis vaktsiiniga peaks, teoorias, kahest halvast üks halb järgi jääma. Entsefaliit tapab, borrelioos teeb vigaseks.

Need kaks nakkushaigust on täiesti erinevad. Borrelioos on bakteriaalne nakkus, entsefaliit viiruslik. Bakter on ainurakne elusolend, kes põhimõtteliselt sööb ja s***b, paljuneb (ise!) pooldumise teel ja kasvab. Oleks aga rohkem süüa!
Viirus on elusa ja eluta looduse vahepeal eksisteeriv nukleiinhappest ja valkudest koosnev mitterakuline vidin, mis sunnib ohvri rakke endasuguseid valmisvidinaid tootma. Iseseisev paljunemisvõime puudub. Viiruste vastu saab ennetavalt vaktsineerida, baktereid tuleb iga kord uuesti antibiootikumidega tapma hakata, kui nad organismuses vohama on löönud. Alati ei saagi neist lõpuni jagu, sest minu teada katkestab mõni antibiootikum vaid paljunemise. Kuna eluiga neil lühike ja organism ründab pidevalt, siis koloonia hävib iseenesest. Aga... Kui mõnel bakteril õnnestub kuhugi kiirelt kapselduda ja kehvemad ajad üle elada, siis soodsates tingimustes hakkab jälle aktsiooni tegema. Pealegi tekib bakteritel ajapikku resistentsus teatud antibiootikumi vastu ja sunnib meditsiini uut leiutama. Usinaimad antibiootikumidele resistentsete bakteritüvede aretamisel pidid olema sõnakuulmatud patsiendid, kes enesetunde paranemisel ravikuuri kohe pooleli jätavad. Esimese sahmaka järel ellujäänud bakterid pärandavad oma eripära kohe järglastele, kes on järgmise paugu saamisel juba vastupidavamad jne. Ravi pooleli jätma ärgitavad ka antibiootikumide kõrvalmõjud, mis ei pruugi olla mitte väikesed!
Ise olen kaks korda antibiootikume saanud(angiin). Esimesega läksin hullult kärna ja kratsisin ennast 24/7 kuni kurnatuseni, sest magada ei saanud. Teisega tursus maks üles, nii et oigasin kõveras voodil ja pidin otsad ära andma.
Nii et ei tasu väga kergekäeliselt võtta, et mulle ei hakka puugid külge või mul on süstid tehtud.

[soadf]

Kunagi sai ühte dokumetaali vaadatud ja siberi kütid määrisid ennast tökatiga.Tökatit saab ajada kasetohust!

[TTA]

miskit on meelde jäänud, et Siberi kandis on kohalikel sääskede vastu kalavõrgu või sibulakoti materjali meenutavast kangast mantlid valmistatud ja neid immutatakse siis miskitest taimedest valmistatud seguga, et sääsed ei näriks.
Kui keegi teab sellest midagi rohkemat, siis oleks isegi huvitatud just sellest retseptist. "Mantel" vaikselt valmib

Paksem võrksärk hoiab pealisriide piisavalt kehast eemal et sääselont sealt läbi nahani ei ulatuks.

[speedsta]

Sai nö talvine vankri rautamine ära tehtud, ehk Bundeswehri sääsevõrk ära ostetud. Saab rahulikult toimetada, ilma et peaks vehklema või mürki valama näkku.

[Juhani Putkinen]

See Bundeswehri sääsvõrk pole üldiselt paha asi, aga natukese ikka segab - nii hästi ei näe kui võrguta. Ka söömine ja joomine on läbi võrgu raskendatud.

[KMFDM]

Ise pidasin silmas väga palavate ilmadega metsatukkades uidates võimalust võimalikult vähe kihte selga toppida omale ehk siis olekski lühkarid, kirsad ja siis see võrgust keep. Seda, et paksem võrksärk koos pealisega toimib tean omastkäestki . Kasutasin sedapuhku norra armee (või oli see rootsi?) oma see mis on valge ja eest roheline kuid kahjuks tänaseks seda enam pole, räbaldus liiga ära :S

PS! Muidu keemiatest see Ben`s 100 on tõesti normaalne asi kuid kogus ja hind panevad alguses tõesti kukalt sügama . Lõhn meenutab väga vana head "Taigat" ei tea kas idast seda kraami kannataks veel sebida?

[lant]

Mina nüüd küll selle hinna pärast ei põe.Asja teine külg on ikka selle mõju.Aine imendub läbi naha verre ja selle toimet teatavasti pole siiani täpselt määratletud.
Ostsin omale ka selle 3 aastat tagasi, 100 EEK pudel ja peale mõningaid kordi kasutust seisab siiani auto ukse taskus.
Ei saanud eriti aru selle mõjust.Minu arust on meil Eestis ikka mitu korda hullemad need põdrakärbsed.Kui sügisel ikka kuhugile rappa satud, siis seda piina ei soovita isegi suurimale vaenlasele.

[surm]

Bens oli ajateenistuses asendamatu, teine hea kraam veel on x-100 insect repellent, mõlemal peaks aine "Deet" sisaldus olema üle 98 % ja see on see mis eristab neid Offi möksidest jms.

[Fucs]

Selline lugu.
Hallukaid nagu ei näe ja mõistus kah oleks nagu enamvähem veel....

Olen 1995 alates töötanud metsas, võsas, rohumaadel jne. Selle ajaga olen puuke külge saanud või neid riietel ja kehal ringi ukerdamas näinud sadu.

Umbes 5-6 aastat tagasi käisime kord matkal, lapsed kaasas. Poiss mul sai käe pealt ringi liikuva suurema punase tagumikuga puugi kätte ja enne ära põletamist tahtsime lastele puuki näidata, sest need polnud puuki näinud.

Poiss siis lasi puugil käe peal ringi tuiata, ise vahepeal sõrmega teda suunates ja pöörates, kui hakkas vales suunas juba liiga kaugele jõudma. Kuna lapsed olid kusagil matkarajal kaugemal meist maha jäänud, siis seisime ja ootasime neid seal omajagu aega järele.

Ja siis ühel hetkel puuk.... hüppas!
Käelabalt varruka peale ca 10-15cm!
Poiss võttis varruka pealt puugi ja pani käe peale tagasi ja kuna me olime häälekalt ja üllatunult seda asja just kommenteerinud, siis tuli ka muu rahvas, keda puuk enne ei huvitanud, lähemalt imelooma kaema.

Ja siis see puuk ukerdas jälle seal käe peal ja poiss hakkas teda sõrmega jälle teises suunas lükkama ja see puuk hüppas uuesti! Ja kaduski ära. Kolm inimest oma silmaga nägid ja võivad tunnistada, et tegemist polnud UFO juhtumiga....

Ja sinna see tookord jäi.

Ja nüüd eile ma nägin teist korda, kui puuk hüppas! No ma ei ole hulluks läinud!

Seekord oli pisike üleni must puuk.
Panin ta sauna ahju ukse ees põrandal oleva ahjupleki peale, et põletan ära ja see raisk hüppas pea kohe kui pleki peale sai ca 5-6cm veel enne, kui tiku põlema sain!

On küll kuumad ilmad ja päiksepiste oht, aga no krt küll...



Otsisin netist ja kõik autoriteetsed allikad kirjutavad konkreetselt ning ühemõtteliselt, et puugid ei hüppa...

[Tauri_J]

Mis vahend kihulaste vastu aitab? Need väiksed tüütud kärbselaadsed tegelased. Päris hull see aasta nendega, isegi lastel parvena peal.

[Leino]

Ben´s Max peaks aitama