Padrunite modifitseerimine

[swatest]

Olen kuulnud legende selle kohta kuidas vahel igavusest või siis huvist viiliti oma laskemoona kuule, et neid nii-öelda tsentrist välja viia. Tsentrist välja viia selle mõttega, et lähikontaktis pidavat tegema kurja kahju, seega oleksid nad efektiivsemad kui tavaline laskemoon.
Kui reaalne selline tegevus ja laskemoona kahjutekitamisevõime suurendamine on?


ärge seina äärde pange kui loll jutt

[tonu adrik]

Eks ole jah kõikvõimalikke legende kuulda olnud. Et kuul läheb jalast sisse ja tuleb õlast välja, ja seda vaid seetõttu et oli nö. tsentrist välja viidud dum dum. Dum Dumi kohta ei hakka eraldi lahti kirjutama, kes soovib, saab lähemalt siit lugeda (scrollige artikli lõpuosa viimase kolmandiku peale)

http://www.tlk.ee/artiklid/laskemoon_en ... index.html

Fakt on, et vintpüssikuul tekitab oluliselt suuremaid vigastusi vs. püstoli- või revolvrikuul ning kindlasti on temaga pihtasaamisel oluliselt suurem võimalus maakeeli öeldes surma saada. Viimatinimetatu juures pole tegelikult vahet kas see kuul tuleb otse või külg ees, surnud on surnud. Kudedesse tungides, ja eriti suuri luid tabades muudab igasugune kuul oma trajektoori; vaid lihaskoes keerab nt. 7,62x39 FMJ end oma pikitelje umber ringi ja küllaltki tihti on kehast väljakougitud kuulid jäänud seal pidama tagumine ots ees. Mida kergem ja suurema algkiirusega kuul, seda tõenäosem, et ta killuneb, ja osakesed tungivad kehas eri suundadesse laiali. Suuremate kaliibrite kuulid, nt. .30-06 kus kuul võib olla üksjagu pikk, on täheldatud ka asjaolu, et kuul, liikudes kehas külg ees, murdub pooleks kuna ei talu ristsuunas mõjuvaid jõude, ja kuuli pooled lähevad kehas eri teid.

Reeglina deformeeruvad vaid need kuulid mis on algselt deformeeruma loodud, s.t. HP ja SP või siis vana hea mantlita tinakuul. Kuuli efektiivseks deformeerumiseks ei piisa kui viilida tavalise FMJ kuuli otsa rist, või see viltuselt maha lõigata. Sellega rikutakse kuuli aerodünaamika ja seeläbi stabiilsus, seeläbi ka täpsus, kuid lähidistantsil (mõnikümmend meetrit) see tõepoolest suurt vahet ei tee. Deformeeruvatel kuulidel on ka kuuli katva mantli koostis ja ehitus teistsugune vs. FMJ, ja mantli nendel omadustel on väga suur tähtsus kuuli efektiivsele deformeerumisele. Selge on see, et kui kuul siseneb nurga all või külg ees, tekitab ta veidi suurema püsiva haavakanali vs. FMJ mis tuleb otse ja alles keres sees hakkab end tasapisi ringi keerama. Kui on aga nt. vaja läbistada vindiklassi kuulivest, siis selline ebastabiilne kuul ei pruugi seda teha, kuna FMJ teravikku koondatud kuuli energia omab oluliselt suuremat läbistusjõudu.

Isiklikud kogemused puuduvad (ja loodetavasti ses osas nii ka jääb), aga kuuldavasti sõdurid, avastades vangilangenud vastaspoole sõdijatelt selliseid viilitud kuule, ei käitu nendega just eriti humaanselt.

Kui kõik lühidalt kokku võtta, siis lähidistantsilt kui on vajadus tekitada max vigastused, võta kal 12 pump untsi-pooleteisese tinakuuliga

Tõnu

[hillart]

Vabandage mind, kuid eelmises postituses äratoodud aadressil olev kirjatükk pole ... noh, kuidas seda nüüd öelda .... mitte just asjatundlikult kirjutatud. Mis puudutab vigastuste iseloomu ja tekkemehhanismi kirjeldusi ning kahjustavaid faktoreid jne. Seega - ei tasu seda muud teksti sealt nüüd küll nii puhta kullana võtta. Meelevaldsetes seostes ja toodud näidetes on nii palju jama, et oleks vast parem uus artikkel kirjutada, kui et seda parandada. Sellisel kirjeldatud naiivsel ja lihtsustatud moel ei ole laskahaav ja muu sellega seostuv siiski kohe kuidagi käsitletav.
Mis puudutab aga seda dum-dum küsimust, siis see on seal tõepoolest piisava täpsuse ja asjalikkusega ära toodud, et asjasse selgust tuua.

Kui kõik lühidalt kokku võtta, siis lähidistantsilt kui on vajadus tekitada max vigastused, võta kal 12 pump untsi-pooleteisese tinakuuliga

Pigem ütleksin küll selliselt, et eesmärgiks pole tegelikkuses mitte tekitada maksimaalseid mehhanilisi vigastusi, vaid kustutada maksimaalselt oma relva lasu energiat sihtmärgis, saavutades sellega ühtlsi ka maksimaalse kahjustuse. Ja seda just eelkõige raku ja funktionaalsel tasemel.

Tõnu
P.S.
Muideks! Detsentreeritud raskuskeskmega kuul ja dum-dum pole mitte samased mõisted, mis ei tähenda aga hoopiski seda, et dum-dum kuul ei võiks ka detsentreeritud olla.

[tonu adrik]

Vabandage mind, kuid eelmises postituses äratoodud aadressil olev kirjatükk pole ... noh, kuidas seda nüüd öelda .... mitte just asjatundlikult kirjutatud. Mis puudutab vigastuste iseloomu ja tekkemehhanismi kirjeldusi ning kahjustavaid faktoreid jne. Seega - ei tasu seda muud teksti sealt nüüd küll nii puhta kullana võtta. Meelevaldsetes seostes ja toodud näidetes on nii palju jama, et oleks vast parem uus artikkel kirjutada, kui et seda parandada. Sellisel kirjeldatud naiivsel ja lihtsustatud moel ei ole laskahaav ja muu sellega seostuv siiski kohe kuidagi käsitletav.
Mis puudutab aga seda dum-dum küsimust, siis see on seal tõepoolest piisava täpsuse ja asjalikkusega ära toodud, et asjasse selgust tuua.

Kui kõik lühidalt kokku võtta, siis lähidistantsilt kui on vajadus tekitada max vigastused, võta kal 12 pump untsi-pooleteisese tinakuuliga

Pigem ütleksin küll selliselt, et eesmärgiks pole tegelikkuses mitte tekitada maksimaalseid mehhanilisi vigastusi, vaid kustutada maksimaalselt oma relva lasu energiat sihtmärgis, saavutades sellega ühtlsi ka maksimaalse kahjustuse. Ja seda just eelkõige raku ja funktionaalsel tasemel.

Tõnu
P.S.
Muideks! Detsentreeritud raskuskeskmega kuul ja dum-dum pole mitte samased mõisted, mis ei tähenda aga hoopiski seda, et dum-dum kuul ei võiks ka detsentreeritud olla.

Mis seal´s ikka. Igaühel on oma arvamus, ja õigus sellele

Edu

Tõnu

[Kapten Trumm]

Minuarust pool sellest "detsentraliseeritud" kuuli imeomadustest tuleneb 5.45/5.56 kuuli väikse massi ja energia iseärasustest. Takistused kahandavad sellel kiirelt hoogu ja kui hoog on maas, läheb see juba suvalises suunas. Arvamus põhineb tulistamisel tiiru mürapiirajasse (hulk soome papi lehti väikse vahega) nähtul ning öisel lahiglaskmisel trasserite jälgimisel tähele pandust.

Nt soome papist lähebki see nii läbi, et 3-4 lehte on väike kuuliauk ja järgmise tahvli on läbinud kuul juba põigiti (suund kadunud), tekitades sinna kanamuna suuruse augu.
Samamoodi, Aegviidus lahinglaskmiste platsil tõusvate märkide pihta lastes, kus on tüüpilselt kõrge soohein - on hästi näha, kus 7,62 kuulipilduja trasserid lendavad otse, rohi ja põõsaoksad neid eriti nagu ei häiriks, samas 5.56 kuulide trassereid on terve taevas täis, vist need rohututid juba muudavad nende suunda.

Ja sellest ehk ka need linnalegendid.

[swatest]

Et teema laiali ei valguks, siis mind huvitab just detsentreeritud kuul, mitte dum-dum.
Detsentreeritud kuulid olevat 1970-1990 aastal popid olnud, muidugi ei väida et seda poleks ka varem tehtud.

[pyssimees]

lisan siia ühe vana postituse:

Kasutada sellist kuuli, mille raskuskese on tsentrist välja viidud, on praktiliselt võimatu. Selline kuul, lahkudes rauast, hakkab liikuma kontrollimatult kõrvale.

Algselt kasutatud AK-74 moon erines oluliselt hiljem (ka tänapäeval ) kasutatavast. Põhiline erinevus seisnes selles, et kuulil oli terassüdamik mis oli väga nõrgalt otstest kinnitatud. Kui kuul kohtas lennul mingit takistust (ka väikest nt peenike oks), rebenes südamik lahti ja alles siis muutus kuul ekstsentriliseks ja tema lennujoon muutus ettearvamatuks. Selline kuul oli efektiivne lagedal alal sõdides, aga metsas muutus tema väärtus väikeseks. Pealegi oli selliste kuulide tootmine väga kallis. Sellest tingituna lõpetati nende tootmine juba seitsmekümnendatel ja mindi üle praegukasutatavatele.