Uued relvasüsteemid EKV-le

[siilike]

Ei pea ennast tankitõrjes just pädevaks, kuid kas näiteks Spike pole mitte selline? Youtube'is on mitu klippi kiirelt leitavad.

Sellest 100 milj on küll kahju. Selline arendustegevus peaks olema suhteliselt läbipaistev ning orienteeritud ainult KV poolt tuvastatud praktiliste vajaduste rahuldamisele. Ja aeg, mille jooksul hilisemalt oodatakse arenduse tulemuse kasutuselevõttu KV-s võiks olla kusagil 5 aasta kandis.

[TTA]

ma ei jaga küll militaarvallast suurt midagi ja igasugu elektroonika on suisa võõras teema, aga kuna googeldamine ja otsing siinses foorumis palju targemaks ei teinud, siis julgen esitada küsimuse, mis mind ammu vaevanud. eelpool oli jutuks, et võiks teha raketi, mis sihtmärgi ise tuvastab. mina olen ammu mõelnud, kas ei saaks teha juhitavat raketti, mille küljes oleks kaamera ja selle pildi järgi juhatataks rakett õigele objektile.
kuskil peab mingi pudelikael olema, muidu oleks neid ju ammu tehtud. ise lihtsameelsena ei saa asjale pihta. netist leidsin, et milan lendab 210 m/s, see ju reisilennukist aeglasem. andmeedastus justkui jõuaks toimida piisavalt reaalajas? kaamerad näikse ka sellise hoo pealt toimivat küll. paari sekundi kauguselt peaks vist pädev sõdur juba tankil ja buldooseril vahet tegema küll ja siis justkui jõuaks sihtmärgi "lukku" panna?
operaator ja laskeseade saaks vast eri kohtades olla ja sel juhul poleks suurt häda ka kui vastane tuvastab stardikoha ja selle kuumaks kütab.
tore kui pädevamad kaasfoorumlased viitsiks puust ja punaseks meetodil asja selgitada.

Kilomeetri kauguselt on tegelt suht keeruline läbi madala eristusvõimega kaamera tanki metsa taustal leida. Kui panna aga suure eristusvõime ja suurendusega kaamera siis võib sihtmärgi kergelt "ära kaotada". Ja mis saab öösel, või vihmas? Vaja oleks termokaamerat et asi oleks 95% ajast efektiivne (mitte ainult hea ilmaga ja päeval). Aga siis on juba mõistlikum see termo panna laskeseadme külge mitte raketi, sest termod on ikkagi üsna kallid.

Ehksiis mingit imerelva sellest ei saa. Nüüd kui mingitest odavatest juppidest asi kokku panna niiet hind jääb mõistlikuks, siis võibolla oleks asjal isegi jumet. Aga no isegi tavapärasele gustavi tandemi hinnale võib siis julgelt 2-3x otsa keevitada. Ja see pole enam teabmis odav.

Varem pole seda tehtud tõenäoliselt seetõttu et sobivad kaamerajupid jms polnud piisavalt odav. Ja nüüdseks on paremad ja efektiivsemad süsteemid välja mõeldud ja keegi enam ei vaevu selle teemaga tegelema.

[Kapten Trumm]

Juhitavaid rakette vastava kogemuse puudumise olukorrast leiutada saab olema üks okkaline tee.
Kahtlane on ka tasuvus, kui KV ostab nt 300 tükki.
Selliseid asju tehakse vajadusel litsensi alusel.

Mul tekkis maisem küsimus - meil on nüüd järjest korralikud talved olnud, kuidas on lood lumes liikumise varustusega - suusad, rätsad, kelgud?
Teine asi on igasugu "pinnasõidukid" a'la pannvaagen.
Neid pole vaja ainult talvel, vaid tuleb ka meenutada, et Eesti territooriumist ca veerandi moodustavad igasugu vesised alad, kuhu meie ratastransport sissejuhatuseks ära upub.
Kas polnud need soomlased, kes peksid puruks terveid vene diviise mööda metsa kappavate suuskurite abil?

[Larry]

Lumes liikumise vahendeid, suuski ja kelke, pole vaja enam leiutada. Need on juba leiutatud, Soomes- Rootsis viimase peale arendatud ja väikeses koguses ning kaasaegses vormis ka siinmail kasutuses. Teine küsimus on see, et kes neid kasutab. Tavaline ajateenija ja kaitseliitlane ju sõidab metsa autoga. Suusatavad vbla ainult Kupi/ Scoudi luurajad ja KL võitlusgrupid. Vbla peaks tavalistes jalaväekompaniides talvel rohkem rõhku suusatamisele panema?
Aga ma pakuks omaltpoolt arendamishuvilistele idee luua korralik nö. "juhtmevaba" distantslõhkeseade. Meil osatakse teha pädevaid ECM jammereid, järelikult peaks olema olemas ka teadmised, kuidas luua segamiskindel lõhkamisseade. Nende järele on lausa karjuv vajadus. Sinna juurde peaksid tulema ka vastavad miinid. Midagi on kindlasti ka mujal maailmas loodud (tasuks soomlastelt uurida), kuid miks mitte oma värskeid sõdadest saadud kogemusi ära kasutada ja luua midagi veelgi paremat? Muuseas, eelmisel aastal sai kaitseministri käest küsimusi küsida ja ühes vastuses minister mainis, et miinide hankimine on juba selle, 2012. aasta eelarvesse planeeritud - oli vist nii. Kuulsin ükspäev juttu, et midagi on juba välja valitud. Aga see on esialgu ainult jutt, eks lähitulevik näitab.

[Jaanus2]

Räätsad on isegi suuskadest paremad - kulgemine ei vaja õppimist ja saab kasutada ka suvel soos. Vajadusel kergesti ka ise tehtavad looduslikest materjalidest (seda võiks ajateenijatele õpetada, ei võta kaua aega).

[Kapten Trumm]

Need on juba leiutatud, Soomes- Rootsis viimase peale arendatud ja väikeses koguses ning kaasaegses vormis ka siinmail kasutuses

Sa mõtled neid "kuninga" suuski-kelke versioon 1960?
Kui keegi teeks praegu ettepaneku hakata raha säästmiseks kasutama Rootsi 60ndate seljakotte ja rakmeid, oleks hädakisa taevani.
Need suusad on ju täpselt samasugune kraam, mõeldud kasutamises ajal, kui laevad olid puust ja mehed rauast ning kõike oskasid.
Vahepeal on leiutatud plastiktaldadega suusad, mille libisemine on kordi parem ja mis ei vaja pea mingit hooldust (regulaarselt tõrvamist jms). Ma tahaks kohe näha, kuidas -15 kraadi juures metsas õnnestub nende puusuuskade parafiiniga määrimine. Pealegi ei sobi seal kasutatavad klambrisüsteemid kokku KV-le viimastel aastatel soetatud Ida-Euroopa odavsaabastega, saapapealsed lagunevad ära. Soome ja Rootsi armeesaapad on valmistatud nende järgi, spetsiaalse kanaõnarusega vedruklambri tarvis (et ei lõhuks saapa nahka) ning kandilise ninaga, et saapanina hoiaks kinni talla servad, mitte jõuga kinni veetud rihmad (mis samuti saabast lõhuvad).

Veel selline low-tech asi.
Kuu aega tagasi oli öösi 25 kraadi külma.
Kuidas oleks mingi koguse normaalsete vatipükste- ja vatijopedega? Puuvillase vatiga täidetud.
Kuidas oleks hetkel kehtiva vormikomplektiga kuskil vaatluspostil paar tundi liikumatult pikutada?
Vastane avastab vaatlejad hammaste plagina või tee keetmise lõhna järgi?
Kirutud nõuka armees olid olemas selliseks puhuks eraldi kasukad ja vatiriided (kumbi ei kuulunud vormiriietuse hulka).
Mõni aasta tagasi treis üks kohalik firma täitsa ainulaadset magamiskotisüsteemi. Sinnapaika see asi jäigi, eks puudus KV huvi.

Lõpuks oleks sobilik tsiteerida mingit väliseestlaste abiga välja antud raamatut "Talvesõdur", mida 90ndatel KV-s levitati.
Seal on kirjas: "Talv on sinu sõber, kui sa oskad olla vaenlasest parem talvesõdur".

[Larry]

Sa mõtled neid "kuninga" suuski-kelke versioon 1960?

Ei- ei-ei, ma räägin ikka tõepoolest kaasaegsetest kelkudest ja suuskadest Made in 21st Century, mis on valmistatud plastikust ja ka suusasidemed ning kelgu koormakatted- ja rakmed on oluliselt paremad/ mugavamad. Kuna erinevalt "kuninga" varustusest tuleb nende eest maksta päris mitu raha ja massilist vajadust justkui ei ole (ainult luure- ja sissiüksustele?), siis ei ole need laialt levinud ja nähtavad. Aga nad on nö. katsepartiina olemas ja ehk hangitakse ka juurde.
Saabastega on vist jah nii, et kuna üle Euroopa võivad kõik saapatootjad oma kaupa pakkuda ja võidab odavaim pakkuja, siis ei oska lõunapoolsemad tootjad suusatamise peale mõelda. Samas talvel tõenäoliselt kantakse siinmail hoopis talvekummikut, millel suusasideme soon kannal ning kandiline nina ilusti olemas on. Tavaline sõduri nahksaabas üldiselt ei ole talvejalats. Aga las see saapa asi jääda, teemaks ikkagi "uued relvasüsteemid EKV-le" .

[Kapten Trumm]

Olen targematelt aru saanud, et Rootsis olid suusad nagu igamehe varustus.
Talvel elu käiski sedasi, et liiguti jala/suusatades ja veeti kelguga jao nänni järgi.
Sama kelk asendas ka kanderaami haavatute evakueerimisel.
Meil läks vahepeal asi selle talveasjaga vildakile - noh kui tulid need staabis kandmiseks sobivad õhukesed fliisjoped ja talvenokatsid.
Nüüd on vist taibatud, et talv on natuke hullem kui -2 kraadi ja 2 cm lund.

Tavaline sõduri nahksaabas üldiselt ei ole talvejalats

Olen suusatanud, Soome saabastega ja 2 paari villaseid sees, väga hästi toimib.
Külma oli alla -20 kraadi, ei külmunud ka midagi ära.

[TTA]

Tavaline sõduri nahksaabas üldiselt ei ole talvejalats

Olen suusatanud, Soome saabastega ja 2 paari villaseid sees, väga hästi toimib.
Külma oli alla -20 kraadi, ei külmunud ka midagi ära.

Niikaua kuni liigud ongi kõik äge, aga näe, kui vaja natuke paigal passida siis läheb ära külmaks. Ja tuletaks siinkohal meelde et sõdur oma saapaid ei vali nii et sinna ka kaks paari villaseid normaalselt sisse ära mahuks. Kui valiks siis suvel poleks selliselt logisevate liigsuurte saabastega midagi teha, jalad oleks esimese paari kilomeetriga villis.

Õnneks, on meil aga viltidega talvekummikud, mis on head ja soojad ja millel on muideks samasugused suusaklambri kinnitusvõimalused kui sinu poolt promotud soomesaapal.

[Kapten Trumm]

Mina käin ka suvel villaste sokkidega. Puuvillased õhukesed "liibuvad" all ja villased sokid peal.
Talvel mingid sellised peenvillased all ja maavillased peal. Lisaks topelt sisetallad, mille vähendamisega saab lisaruumi teha.
Nokiani kummikuid mitte igale mehele ei jagu - ja et ajateenijatele on piisavalt, ei tähenda, et neid kõigile piisavalt on.
Minul isiklikult pole õnnestunud mitte jalga pannagi selliseid.

[Kilo Tango]

Mina käin ka suvel villaste sokkidega. Puuvillased õhukesed "liibuvad" all ja villased sokid peal.
Talvel mingid sellised peenvillased all ja maavillased peal.

Külma vaatevinklist peaks vastupidi olema - villane vastu ihu ja niit peal. Villane nimelt aitab niiskuse kehast eemale juhtida.

[Kapten Trumm]

Sellise variandi idee on muuta saapa ja jala vaheline hõõrdumine kahe sokipaari omavaheliseks hõõrdumiseks. Ka kunagi ei uskunud, kuniks proovisin. Seejuures peab sisemine sokk olema maksimaalselt pingul (nagu tekivad voldid, tulevad villid).

[taifunk]

Saage nüüd sellest ka aru, et üks saabas ei saa hästi toimida nii -20 kraadi kuni +20 kraadi juures. Sellepärast sooja ilma saabas peakski olema võimalikult õhuke ja eesti tingimustes soovitavalt ka gore-tex laminaadiga. Gore-tex olemasolul võib osaliselt olla ka riidest säärtega.
Talvesaabas peaks lisaks gore-tex laminaadile sisaldama ka miskit thinsulate taolist vooderdust ning võiks olla ka täisnahast.

Vaadates juba soome saapa talda, siis näete ka ise kui õhuke ja jalga põrutuse eest mitte kaitsev. Loomulikult saab ka nendega rännata pikemaid vahemaid ja ehk mingi osa pääseb ka tervete jalgadega. Pärast seda aga kui olete kandnud korralikku tänapäevast saabast, siis unustate soomlase "head" omadused käigult. Tänapäevane saabas on sisuliselt spordijalats mis ei vaja sissekandmist. Kui ise ostes võib hinna üle alati nuriseda, siis riigihanke korral saaks väärt kraami kindlasti mõistliku hinna eest.
Selles suhtes on sloveenia Alpina isegi väike edasiminek just ergonoomika kohapealt vaadates talda ja disaini. Külma ilma omaduste ja kasutajasõbralikkuse kohta midagi head aga veel öelda pole.


Samamoodi võib heldimusega heietada vana karvase kraega jope ja selle vatiinist sisu soojapidavuse üle kuid aeg on edasi läinud ja samamoodi ka materjalid. Tänapäeval on tegijateks erinevad fliisid, laminaadid, merino vill jms. Seda siis kõike paremate tehniliste omadustega võrreldes vatiini & co ajastu materjalidega. NB: neljamustrilise laiguga (digilaiguga) jope fliis on tunduvalt paksem (häguse mälu järgi 40-100 % vahele jäi materjali gr/m2 suurenemine)võrreldes vana kolmevärvilise laiguga fliisjopega (2011 generatsiooni jopedest siis jutt mis EKV-sse tulid digipöördega ja mitte KL-is mõni aasta tagasi jagama hakatud kraamist).
Loomulikult on kõige tehnilisemad materjalid ka vastava hinnaga aga ei pea kasutama just viimase generatsiooni gore-tex laminaati ning lõppude lõpuks tuleb teha lihtsalt kompromiss sõduri heaolu vs raha suhtes.

[Kapten Trumm]

Talla paksus pole juba ammu mingi põrutuskindluse näitaja. Soome saapa tald on nt kolmest eri detailist kokku liimitud, mitte nagu idaeuroopa "dessantsaabastel", mis on seksika disainiga, kuid tald on üksainus plastkärakas.

Millele ma tegelikult tahtsin tähepanu juhtida - varustuse element on osa tervikust, mitte see, mis parasjagu osta odavam oli (lisaks igihaljas argument "ajateenijale käib küll"). Selles mõttes teeb isegi 60ndate rootsi varustus kahjuks meie leiutistele (omas kontekstis mõistagi) silmad ette.

See, mida EKV-s jagatakse talvevarustuse pähe, võtab tükati lausa suu ammuli. Villased sokid, mis on hüppeliigesest nii kitsad, et ei lähe jalga, see arusaamatu silmaaukudega "eriüksuse" talvemüts, tõelises külmas kasutamiseks täiesti kõlbmatu õhuke puuvillane soe aluspesu (kvaliteedist ei räägigi). Nüüd õnneks on mingi karvamüts tagasi tulnud, aga selle eelkäija oli kah hea staabi ja kodu vahet käimiseks ja ei enamaks. Loodetavasti on see hall süsteetilisest lõngast kampsun täna ajalugu?

Samamoodi võib heldimusega heietada vana karvase kraega jope ja selle vatiinist sisu soojapidavuse üle kuid aeg on edasi läinud ja samamoodi ka materjalid. Tänapäeval on tegijateks erinevad fliisid, laminaadid, merino vill jms. Seda siis kõike paremate tehniliste omadustega võrreldes vatiini & co ajastu materjalidega

Maal aeg-ajalt metsa tehtud viimastel talvedel. Enamvähem käsitsi. Päev läbi järjest
Hetkel proovitud "maavillastest" sõjaväe asjadest (tõsi, peeni goretexi pole katsetanud) hääletan kõigepealt vene vatiriiete poolt, seejärel rootsi talveriiete poolt ja kuskil tükk maad tagapool tulevad Eesti asjad. Põhiliselt seepärast, et kasutatakse liigselt sünteetikat, mis ei anna sooja, kuid ajab mehiselt higistama. Näide: talvepüksid.

[Viiskümmend]

Soomes ja Rootsis on kaks erinevat saabast - talve ja suve saabas, Eestis on üks nelja-aastaaja saabas.

Teatavasti tegi Eesti hiljuti koos Rootsiga ühise kõrbesaabaste hanke ehk rootslased ostsid Rootsi tehnilise spetsifikatsiooni järgi ka eestlastele saapad. Võitis tuntud Saksa bränd ning tegemist on kõige kallimate saabastega KV ajaloos, kuid saapad ise on järjekordselt MADE IN SLOVENIA