kui tuleks söda.....
Tundub, et sissisõda on praegusel juhul küll vist ainuke vastupanuvariant, sest juba arvuline koosseis muud ei võimalda. Pannakse ju rohkem rõhku üksikvõitleja oskustele.
Niikaua, kui elu sees, relv käes ja Eestimaa pind jalge all, pole häda veel midagi.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan5.gif[/img][/url]
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan5.gif[/img][/url]
Võrdleme Iraagi ja Eesti olusid
Sissisõja osas on meile heaks toeks metsane maastik.
Halvaks küljeks eestlase leebem iseloom.
Ehk see musumari teeks lõpuks meile selgeks, miks sissisõda lootusetu või mõttetu on?
Sissisõja osas on meile heaks toeks metsane maastik.
Halvaks küljeks eestlase leebem iseloom.
Ehk see musumari teeks lõpuks meile selgeks, miks sissisõda lootusetu või mõttetu on?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kaitsepositsioonid ei pea olema statsionaarsed.No missugused??Missugused kaitsepostisioonid?Tannenbergi liin või?Vene lennuvägi purustaks selle.
Mineerida teed,sillad.Valmistuda teele jäävates asulates kaitsetegevuseks.Sissisalgad valmistada ette ründama varustusliine, kolonne,no mida ikka sõjas tehakse,kasuta mõistust.(kui on mida??)
Kurat,küll on mõnel ikka metsik alaväärsuskompleks.Kui sina oled nii väike,väeti,õnnetushunnik,-mis paneb sind arvama et kõik siinsed inimesed sellised on.Seda räägitakse kaua,et sinisilmsed sõjafanatid saaksid aru,et Eesti enda relvajõud pole suutelised Vene vägesid tõkestama.Millega peataksime me vene tankid,oma mõne Carl Gustaviga või?
Ja see sinisilmne usk Vene armee võitmatusse,millel see küll põhineb.Sa pole ju Vene(nõukogude)kroonus käind.Kui oleks,siis teaksid mis seal toimub.Tuleks vähem vaadata "Spetznaz1-3" tüüpi kinofilme.
Ja kaua sinu arust(kui seda sul üldse on) see Vene armeed kinni peab.Sina oma sissisalkadega.Juba see sõna ajab mind naerma.Sa saadad sissisalgad lihtsalt mõttetusse surma.Nende kasutegur oleks 0-i lähedane.Kaitsepositsioonid ei pea olema statsionaarsed.No missugused??
Mineerida teed,sillad.Valmistuda teele jäävates asulates kaitsetegevuseks.Sissisalgad valmistada ette ründama varustusliine, kolonne,no mida ikka sõjas tehakse,kasuta mõistust.(kui on mida??)
Venelased teeksid arvukas koguses õhudesssante.Erinevalt meist on nendel lennukid olemas.Ja mis sa mõtled,et meie juhid on lojaalsed või?Need põgenevad esimesel võimalusel välismaale(ja õigesti teevad) või jooksevad venelaste poole üle.usu mind,see vastupanu oleks mõttetu.Venelased lihtsalt maksaksid selle eest terroriga kätte.
Mis alaväärsuskompleksist sa räägid?Sõjas tuleb kasutada kainet mõistust,mitte kujutada ette,et sul on superarmee,mis peab venelased kinni.Kurat,küll on mõnel ikka metsik alaväärsuskompleks.Kui sina oled nii väike,väeti,õnnetushunnik,-mis paneb sind arvama et kõik siinsed inimesed sellised on.
See usk põhineb teadmistel,et Vene armee on meist mäekõrguselt üle.Olukord on palju hullem,kui 1939.aastal.jah,vene armees pole ma tõesti käinud.Ja siis.Sellegi poolest on vene jalavägi meie omast parem ja proffesionaalsem.Erinevalt meist on neil hulgi lahingukogemustega sõdureid.Ja mis puutub vene actionfilmidesse,siis võin sulle käsi südamel öelda,et ma sellist solki ei vaata.Ja see sinisilmne usk Vene armee võitmatusse,millel see küll põhineb.Sa pole ju Vene(nõukogude)kroonus käind.Kui oleks,siis teaksid mis seal toimub.Tuleks vähem vaadata "Spetznaz1-3" tüüpi kinofilme.
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
No kui võtta sedasi , siis vene armee arvukust ja tehnilisi võimeid arvestades ,oleks Eesti vallutatud vähem kui 3 tunniga.
Seda on kus juures öelnud ka härra ... Kaitsjõudude Peastaabist.
Meil puudub igasugu õhutõrje varustus ja arvate , et idanaaber seda ei tea.
Ega muidu ta ei käi meie piiri ääres , meid ärritamas.
Ja ega sõja olukorras NATO ka meile appi tule.
Pigem tulevad Lätlased ja Leedukad.
Ikka püss selga ja metsa ning kes nõrk ja püksid täis teeb ,see juba praegu paati mere ääres käib tõrvamas.
Seda on kus juures öelnud ka härra ... Kaitsjõudude Peastaabist.
Meil puudub igasugu õhutõrje varustus ja arvate , et idanaaber seda ei tea.
Ega muidu ta ei käi meie piiri ääres , meid ärritamas.
Ja ega sõja olukorras NATO ka meile appi tule.
Pigem tulevad Lätlased ja Leedukad.
Ikka püss selga ja metsa ning kes nõrk ja püksid täis teeb ,see juba praegu paati mere ääres käib tõrvamas.
Kuhu on küll kadunud loogiline mõtlemine ja analüüsivõime,auuu???No kui võtta sedasi , siis vene armee arvukust ja tehnilisi võimeid arvestades ,oleks Eesti vallutatud vähem kui 3 tunniga.
Miks see "supermeestest" koosnev vene jalavägi ei vallutanud Tšetseeniat vähem kui 3 tunniga?On ju see maa oma territooriumilt veel väiksem kui Eesti.
-
- Liige
- Postitusi: 222
- Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
- Kontakt:
Täitsa loogiline jutt. Kui mina hakkaksin Narvast Sõrve säärde minema, siis jõuaksin sinna heal juhul a.la 6 tunniga. Vene rambudest koostnev jalavägi teeks selle retke ära 3 tunniga, 10000 dessantväelast Pärnu, 100000 Tallinna, 20000 Tartu, siis veel 1000000 dessantväelast üle Eesti laiali pilduda pole probleem. Need sibulad, kes Läänemaale jõuavad ujuvad kähku üle väinade Hiiu- ja Saaremaale, sealt käib asi kibekiiresti, Saarepiigad jooksevad lilledega venelastele vastu ja lasevad end käimata, saare mehed vaatavad seejuures rõõmsalt kõike pealt ja mugistavad saare õllet. Kaitseliit situb esimese tunniga endal püksid täis ja valitsus tellib Copterline koperdaja, millega lendab kähku Rootsi. Tänapäevane tehnoloogia ei suuda arvestada venelaste kogunemist peipsi äärde ja kõikidele tuleks rünnak ootamatult ning lõpuks ongi Eesti (mis see veel on?) kahe ja poole tunniga vallutatud.. Kindlasti läheks paar meest veel metsa, kes järgmine päev igavusest välja tuleksid..No kui võtta sedasi , siis vene armee arvukust ja tehnilisi võimeid arvestades ,oleks Eesti vallutatud vähem kui 3 tunniga.
Vaatasin internetist midagi teemakohast ja ennäe, isegi oli midagi http://www.vironia.ee/materjalid/ref_vtoming.html
Quote ka äkki nendele kes kõike lugeda ei viitsi.
Eesti külgneb sõjaliselt Peterburi sõjaväeringkonnaga, mis hõlmab nii Leningradi oblastit, Pihkva oblastit ja Karjalat.On kavandamisel Petseriise üksiku motolaskurbrigaadi loomine, seni on see aga rahapuudusel takerdunud. Ühe Vene brigaadi suuruseks on sõlt. tüübist 3 000-3 500 meest. Asjatundjate hinnangul on Eestile suurimaks ohuks Pihkvas paiknev 76.õhudessantdiviis, mis on ajast-aega olnud üks löögivõimelisi üksusi. Selle määratud koosseisuks sõjaajal on 8 000 meest. On siiski andmeid, et sellest diviisist on täiskoosseisus ainult 1.polk, teised üksused on koondatud olekus. Sellest diviisist on pärit ka venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon Bosnias. Diviisil on kogemusi nii Afganistani, kui Tsetseeni sõjast. Sama väeosa käis ka Tallinnas 1990.a.
Pihkva õhudessantdiviisi sõjatehnikat on 1995.a. vähendatud. Lahingutehnikast anti suur osa 98.õhudessantdiviisile Ivanovos ja ka 104.õhudessantdiviisile Uljanovskis. Ühtlasi sai Pihkva õhudessantdiviis juurde 16 uut BMP-d (dessandi lahingumasin). Petseris on selle diviisi üks õppekeskus, millel on otsene side Eestiga - paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed. Pihkva oblastis asub veel Vladimirski Lageris 25.motolaskurbrigaad, mille määratud koosseis on 1600 meest, samuti asub Pihkvas 2.spetsnazi brigaad.
Kingissepa rajooni on Saksamaalt üle toodud tankidiviisi komplekt, mis on sinna ladustatud.Algselt oli kavandatud ka selle mehitamine, kuid seegi on takerdunud rahapuuduse taha.Vajaduse korral võib see diviis saada lahinguvõimeliseks 6-7 päevaga.
Ka pole puudulik sõjaline eelarve võimaldanud Vene relvajõududes teostada vajalikku väljaõpet, hankida uut relvastust ja sõjatehnikat (üle 50% maavägede relvastusest olevast tehnikast on vähemalt 15 a.vana). Pidevalt on hilinenud ka sõjaväelastele palga maksmine, napib toitu. Kuigi Vene relvajõudude vähendamisega on jõutud isikkoosseisuni, mille kunagi Riigiduuma kindlaks määras -1,5 milj.sõjaväelast, tuleb ajateenistusse umbes 85% prognoosituist. Armee väljakujunenud prestiizi vähendas ka pikaleveninud Tsetseeni sõda.
Quote ka äkki nendele kes kõike lugeda ei viitsi.
Eesti külgneb sõjaliselt Peterburi sõjaväeringkonnaga, mis hõlmab nii Leningradi oblastit, Pihkva oblastit ja Karjalat.On kavandamisel Petseriise üksiku motolaskurbrigaadi loomine, seni on see aga rahapuudusel takerdunud. Ühe Vene brigaadi suuruseks on sõlt. tüübist 3 000-3 500 meest. Asjatundjate hinnangul on Eestile suurimaks ohuks Pihkvas paiknev 76.õhudessantdiviis, mis on ajast-aega olnud üks löögivõimelisi üksusi. Selle määratud koosseisuks sõjaajal on 8 000 meest. On siiski andmeid, et sellest diviisist on täiskoosseisus ainult 1.polk, teised üksused on koondatud olekus. Sellest diviisist on pärit ka venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon Bosnias. Diviisil on kogemusi nii Afganistani, kui Tsetseeni sõjast. Sama väeosa käis ka Tallinnas 1990.a.
Pihkva õhudessantdiviisi sõjatehnikat on 1995.a. vähendatud. Lahingutehnikast anti suur osa 98.õhudessantdiviisile Ivanovos ja ka 104.õhudessantdiviisile Uljanovskis. Ühtlasi sai Pihkva õhudessantdiviis juurde 16 uut BMP-d (dessandi lahingumasin). Petseris on selle diviisi üks õppekeskus, millel on otsene side Eestiga - paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed. Pihkva oblastis asub veel Vladimirski Lageris 25.motolaskurbrigaad, mille määratud koosseis on 1600 meest, samuti asub Pihkvas 2.spetsnazi brigaad.
Kingissepa rajooni on Saksamaalt üle toodud tankidiviisi komplekt, mis on sinna ladustatud.Algselt oli kavandatud ka selle mehitamine, kuid seegi on takerdunud rahapuuduse taha.Vajaduse korral võib see diviis saada lahinguvõimeliseks 6-7 päevaga.
Ka pole puudulik sõjaline eelarve võimaldanud Vene relvajõududes teostada vajalikku väljaõpet, hankida uut relvastust ja sõjatehnikat (üle 50% maavägede relvastusest olevast tehnikast on vähemalt 15 a.vana). Pidevalt on hilinenud ka sõjaväelastele palga maksmine, napib toitu. Kuigi Vene relvajõudude vähendamisega on jõutud isikkoosseisuni, mille kunagi Riigiduuma kindlaks määras -1,5 milj.sõjaväelast, tuleb ajateenistusse umbes 85% prognoosituist. Armee väljakujunenud prestiizi vähendas ka pikaleveninud Tsetseeni sõda.
Nojah,tõsi Venemaa armee on üle, ja siis.Natuke veider oleks kohe käed üles tõsta.Ja mis on Garl Gustavil viga,kui õigesse kohta (külgedele,tagaosa vastu) lasta võtab see maha ükskõik mis tanki,siin ei loe sõjamängust teada saadud fakt et tanki hävitab näiteks kaks Garl Gustavit.Loomulikult T-90-nele GG vastu esisoomust lastes "õnnitleb" sihtur su lollust 125mm kildmürsuga,mujale lastes on lugu hoopis teine.Pealegi näiteks Pihkvas on Dessantväed kus leiduvad mõned üksikud MBT-d,enamus on kerged dessantsoomukid BMD-2,BMD-3 mille meeskonna ja dessandi tapmiseks piisab ka paarisaja meetri kauguselt lastud raskekuulipilduja soomistläbistavatest kuulidest,tankitõrje relvadega lased nendest pea igalt poolt läbi.Kõige ohtlikumad on,nagu ka juba eespool mainiti, õhuväed.Sest Eestil puudub sobiv õhutõrje relvastus,kuid läbi häda saaks hakkama.Tšetseenias toimunu põhjal võib öelda,et Venelased kasutavad maavägede toetuseks rohkem helikoptereid kui lennukeid,ning teatyavasti on helikopterid aeglasemad ja Eesti õhutõrjekahuritele suht kerge saak.Ja liikuvate kaitseüksustega peaks saama vastaseid vähemalt mõni päevgi tagasi hoida.Ning kas või vältida 1939/1940aastal ilma vastupanuta toimunud häbistavat okupeerimist.Kuid samas ühes tuleb Veltuga nõustuda ,tänapäeva sõjas pole metsavendlusel mingit perspektiivi(tänapäeva helikopterite soojustundlikes vaateaparaatides on ikka metsas konutavat inimest kuradi hästi näha)parem juba surra mingis organiseeritud sõjaväelisesrühmas ja ka vaenlasele kahjusi tekitada,kui leida ennast ühel päeval metsaservast,lahingutanki toru eest ,käes ainult automaat.
Ei,ega Carl Gustavil ei olegi midagi viga.Ta on küll vana mudel,kui efektiivne.Aga neid C Gustaveid on meil ju vähe.Üldse on meie tankitõrje tehnika kaunis nigel.Kõige häbiväärsem on see,et meil pole ühtegi tanki.Soomustransportöörid küll on,aga enamus neist on vanad.Ja mis on Garl Gustavil viga,kui õigesse kohta (külgedele,tagaosa vastu) lasta võtab see maha ükskõik mis tanki,siin ei loe sõjamängust teada saadud fakt et tanki hävitab näiteks kaks Garl Gustavit
Vene lennuvägi hävitaks kiiresti kõik strateegilised punktid,nt elektrijaama,kommuniskatsioonikeskused,valitsuse jne.Ilma toidu ja veeta ei suudaks rahvas kaua vastu pidada.Sellises kaoses puuduks eestlastel koordineeritud juhtimine.Need mõned üksikud vastupanupunktid hävitataks kiiresti.
Ma pole ikka aru saanud inimestest,kes aina jahuvad ja jahuvad oma sissisõjast.Esiteks tehtaks metsas olijad kiiresti kindlaks.Teiseks,kuidas mõtleksite te pikaajaliselt seal vastu pidada.Kes teid toidab,kust te varustust saate.Te mõelge ennem,kui tulete lauslollust suust välja ajama.Kordan-see pole mingi 1944.aasta,tehnika on vahepeal murranguliselt arenenud.
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Mul tekkis hoopis küsimus, paljud Eesti mehed julgeksid vaenlasele vastu minna ?
Arvan , et ikka üsna suur seltskond, kellel komsomoli ja partei piletid keldrisse maetud ning kellel perse armas ,võtaks vaenlase naeratuse ja vanakaga vastu, lootes saada kusagil mõni juhtiv soe koht millest momendil nad väga puudust tunnevad.
Arvan , et ikka üsna suur seltskond, kellel komsomoli ja partei piletid keldrisse maetud ning kellel perse armas ,võtaks vaenlase naeratuse ja vanakaga vastu, lootes saada kusagil mõni juhtiv soe koht millest momendil nad väga puudust tunnevad.
siinkohal viitan 100% kindlusega faktile, et mingit "ootamatut" rünnakut toimuda ei saa. see pole tänapäeval lihstalt võimalik. ka eesti mobilisatsiooniplaan on välja töötatud eeldusele, et võimalikku sõda saab ette prognoosida vähemalt paar nädalat. loomulikult on ka kiire mobilisatsiooni plaanid aga pearõhk on siiski ettenähtava sõja puhuks. ja see on õigustatud, sest hetke poliitline olukord lihstalt ei võimalda mingit sellist rünnakut, mille puhul rahulikult magav, mitte midagi aimata oskav admiral kõuts aetakse keset ööd üles ja teatatakse talle "ootamatust" rünnakust.Art kirjutas:Tegelikult oleneb see kõik situatsioonist, kas Venemaa ründab ootamatult või on oht silme ees.
lühidalt miks?: meil on siiski EU ja NATO poolne seljatagune, mistõttu ainus variant sõjaliseks ründeks meie vastu on juhul, kui sellele eelneb poliitiline, majanduslik, etniline või usuline ajend, seejärel provokatsioonid, meievastased süüdistused, noodid, ähvardused, vägede koondamine või piiräärsete väeosade lahinguvalmidusse viimine (ja need kõik on diplomaaide ning luure jaoks läbinähtavad. selline eeltöö sõjaks aga annab meile ja ka meie liitlalstele võimaluse mobiliseeruda ning valmistuda. ning kui oleme valmis, on meil vaja vaid paari ööpäeva, et liitlased jõuaks end töökorda seada ja appi tulla. idealis näeb see välja nii, et reservväelased mitme aastakäigu ulatuses kutsutakse relva alla, enne konflikti algust teostatakse neile intensiivset kordusõpet. sama toimub kaitseliiduga. regulaarväeosade ajateenijad suunatakse võimalikult sügavale tagalasse, kus nende väljaõpet intensiivistatakse veelgi (nemad ei ole erinevalt levinud väärarvamusest esimesed, kes liinile lähevad!). saml ajal sõjaväestatakse politsei ja piirivalve.
loomulkult on see kõik rajatud eeldusele, et meid toetatakse selja tagant. ja siinkohal ei maksa hakata vinguma ja pessimistitsema, et miks siiski pööratakse vähe rõhku ootamatuks mobilisatsiooniks sest juhul, kui rünnaks peaks toimuma tõsiselt ootamatult, on see võimalik vaid siis, kui meid on "maha müüdud" ning sel juhul pole tõepoolest enam oluline, kui ruttu me mobiliseeruda jõuame - enne, kui käsk jõutakse anda, on keskjuhatus isoleeritud. selleks juhuks ongi meil niinimetatud totaalkaitse doktriin, mis tähendab lahtiseletatult seda, et vastupanu osutatakse igas eluvaldkonnas. see ei tähenda, et kogu rahvas asub relvile ja tormab vaenlase vastu rünnakule vaid seda, et vaenlane peab teadma, et igal hetkel võib plahvatada pomm, iga kell võib kolonni või baasi tabada kiire ja ootamatu rünnak, et mäeküla vanamammi lehm läks juba nädalai tagasi kaduma ning seepärast pole mõtet temalt piima küsida, et doktor pree on raskelt haige ning ei saa seetõttu polkovnik sidorovi naisele suuremaid tisse monteerida, et number 24 mutrivõti läks pooleks ning seetõttu ei saa kohalik remonditöökoda major ivanovi villist remontida jnejne. fantaasia on siinkohal piiritu.
rõhutan, et ülaltoodud jutt oli äärmiselt pealiskaudne ja üldine sest tõele au andes kuulub täpsem seletus konfidentsiaalse info hulka.
Satakas rääkis siin meie liitlastest ja nende käitumisest.
Täpselt ei mäleta sõnastust, kuid Sun Tzu öeldud mõte oli, et parim võit on võit ilma lahinguta. Kui sõtta peab minema, siis esiteks riku vaenlase suhted tema liitlastega; seejärel riku tema plaanid ning lõpuks võta talahinguta.
Sarnast mõttekäiku on kasutanud Prantsuse kindral Andre Beaufre. Tema märksõnad on "jõu säästlik kasutamine" ja "tegevusvabadus". Kui tahad vastase allutada oma soovidele ehk teda võita, siis tuleb esmalt selgeks teha oma ressursside hulk ning tegevusvabadus. Kui ressursse on vähe, siis tuleb esmalt kasutada mittesõjalisi vahendeid - diplomaatilisi, majanduslikke, poliitilisi. Sa kasutad neid hoobasid seni kuni sa oled oma vastase võimalikud liitlased oma poole meelitanud. Näited: seod Euroopa vajadused oma nafta- ja gaasivarudega; teed eurooplastele selgeks, et eestlased on natsid; lisaks kiusavad nad Eestis venelasi jne. Kui vastaspoole võimalikud liitlased on üles ostetud või ära hirmutatud, siis saad sirge seljaga peale lennata, kartmata, et sinu ohvrile keegi appi tuleb.
Kui ressursse on palju ehk jõudude vahekord on sinu kasuks ja tegevusvabadus on suur (ehk sa ei pea kellegile millegi kohta aru andma), siis võib sirgelt peale sõita. Näiteks USA rüünak Iraagi vastu. Samas tuleb jälgida pidevalt oma tegevusvabadust. USA ei osanud kuidagi ette näha, et talle hakkavad kaikaid kodarase viskma Süüria, Iraan ja vabatahtlikud murjamid üle maailma.
Seda tegevust nimetas Beaufre väliseks manöövriks. Eesti puhul on oluline, et ta hoiaks pidevalt silma peal, et tema võimalikud vastased ei suudaks vähendada Eesti tegevusvabadust selles sfääris ehk ei suudaks rikkuda suhteid liitlastega. Diplomaadid sebigu, valitsus ärgu tallugu rehal jne.
Sisemise manöövri all peab Beaufre silmas tegutsemist konkreetsel geograafilisel territooriumil mille pärast vaenupooled võitlust peavad. Kui vastane ei ole suutnud su suhteid liitlastega rikkuda ja tungib ikka kallale, siis lugege seda Randi lugu seal eesotsas, kuidas siis liitlased võiks appi tulla. Kui liitlased ei tule meile appi, siis ei ole meil palju variante. Beaufre peab ainsaks lahenduseks olukorrale, kus sul on vähe ressursse, kuid suur soov vastu hakata, sissisõja mudelit. Sellest on ta kirjutanud ikka palju-palju.
Põhiküsimuseks on kust tekib vastuhakkamise soov? Sellel küsimusele on proovinud vastuse anda mitmed teooriad ...
Nüüd sai jaks otsa

Täpselt ei mäleta sõnastust, kuid Sun Tzu öeldud mõte oli, et parim võit on võit ilma lahinguta. Kui sõtta peab minema, siis esiteks riku vaenlase suhted tema liitlastega; seejärel riku tema plaanid ning lõpuks võta talahinguta.
Sarnast mõttekäiku on kasutanud Prantsuse kindral Andre Beaufre. Tema märksõnad on "jõu säästlik kasutamine" ja "tegevusvabadus". Kui tahad vastase allutada oma soovidele ehk teda võita, siis tuleb esmalt selgeks teha oma ressursside hulk ning tegevusvabadus. Kui ressursse on vähe, siis tuleb esmalt kasutada mittesõjalisi vahendeid - diplomaatilisi, majanduslikke, poliitilisi. Sa kasutad neid hoobasid seni kuni sa oled oma vastase võimalikud liitlased oma poole meelitanud. Näited: seod Euroopa vajadused oma nafta- ja gaasivarudega; teed eurooplastele selgeks, et eestlased on natsid; lisaks kiusavad nad Eestis venelasi jne. Kui vastaspoole võimalikud liitlased on üles ostetud või ära hirmutatud, siis saad sirge seljaga peale lennata, kartmata, et sinu ohvrile keegi appi tuleb.
Kui ressursse on palju ehk jõudude vahekord on sinu kasuks ja tegevusvabadus on suur (ehk sa ei pea kellegile millegi kohta aru andma), siis võib sirgelt peale sõita. Näiteks USA rüünak Iraagi vastu. Samas tuleb jälgida pidevalt oma tegevusvabadust. USA ei osanud kuidagi ette näha, et talle hakkavad kaikaid kodarase viskma Süüria, Iraan ja vabatahtlikud murjamid üle maailma.
Seda tegevust nimetas Beaufre väliseks manöövriks. Eesti puhul on oluline, et ta hoiaks pidevalt silma peal, et tema võimalikud vastased ei suudaks vähendada Eesti tegevusvabadust selles sfääris ehk ei suudaks rikkuda suhteid liitlastega. Diplomaadid sebigu, valitsus ärgu tallugu rehal jne.
Sisemise manöövri all peab Beaufre silmas tegutsemist konkreetsel geograafilisel territooriumil mille pärast vaenupooled võitlust peavad. Kui vastane ei ole suutnud su suhteid liitlastega rikkuda ja tungib ikka kallale, siis lugege seda Randi lugu seal eesotsas, kuidas siis liitlased võiks appi tulla. Kui liitlased ei tule meile appi, siis ei ole meil palju variante. Beaufre peab ainsaks lahenduseks olukorrale, kus sul on vähe ressursse, kuid suur soov vastu hakata, sissisõja mudelit. Sellest on ta kirjutanud ikka palju-palju.
Põhiküsimuseks on kust tekib vastuhakkamise soov? Sellel küsimusele on proovinud vastuse anda mitmed teooriad ...
Nüüd sai jaks otsa

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline