Mina ei olnud 90-tel pildil ja tean neist aegadest peaasjalikult asjaosaliste juttude/mälestuste järgi...hillart kirjutas:Noo-jah! Kui ajaloost kirjutamist-rääkimist halaks nimetada, siis ... Siis võiks meie foorumi kah hoopis sõjaajaloo hala foorumiks tituleerida, või kuidas?![]()
![]()
Ajaloost, s.t. olnud asjadest-sõndmustest rääkimine pole, vähemalt minu jaoks mitte, HALA.
Või äkki muutub HALA mingist hetkest, kui ajaline intervall mingi kindla piiri ületab, aktsepteeritavaks AJALOOKS?![]()
Kuidas maadeldi kõige algelistemate probleemidega. Et oleks sõdurile toit ette anda, katus pea kohal, riie seljas.....Mingigi hädapäranegi varustus. Täisväärtuslikust jalaväerelvade tabelist ära unistagi....Mopisüsteemid, laskemoonatagavara, laod, õppeväljakud jne jne...
Mingigi transport..ja sellega toime tulemine..
Ja seda kõike hädise 1-1,2 % panusega kaitseeelarvele SKP-st.
Mille iga sendi eest tuli lahinguid pidada....
Ja inimene(muud demagoogid kõrvale jättes) kes peaks omama isiklikke mälestusi räägib tõsimeeli, et oleks pidanud looma (vastu võtma) kõik pakutavad tankikoondised ja muu mujal mahakantava raskema kraami.
Milline tõsiseltvõetavus..??Pidasin silmas seda, et kui ka nemad omaksid meiega samaväärseid ambitsioone soomusvõimekuse arendamisel, siis arvatavasti oleks nende tõsiseltvõetavus võimalike tarnijate silmis tõepoolest suurem. Vähemalt tehnika haldamise koha pealt küll. Niivõrd-kuivõrd, aga siiski. Teiseks on äärmiselt tähtis ka üks selline raskesti formuleeritav fenomen, nagu uue tehnika ja vastutuse kartus, millise takistav toime on lätlastel, tänu isegi neile paarile tankile, hoopis väiksem, kui meil. Kolmandaks oleks ka kuitahes vana tehnikaga saanud nimetatud relvaliigi taktikalist väljaõpet teha juba aastaid ja kui see selliselt olnud oleks, oleksime praeguseks meie tänaseks seisust juba tõepoolest "valgusaastate kaugusel". Pluss lisaks poleks meil tänaseks päevaks seda eelpool juba mainitud uue tehnika kartust ja vastusepelgust selle relvaliigi kontekstis.
Pidada garaazis kolme vana T-55 masinat ja korra-paar aastas neid kusagil demonstreerida.
Seda nimetatakse "pakazuhhaks". Tsirkus, aga mitte soomusvõime.
Oleks ka meil need masinad kuuri all seisnud, oleksime tänapäeval täpselt sama kaugel kui praegu. Reaalse, võitlusvõimelise soomusüksuse loomise suhtes siis....
Kas selline "raskesti formuleeritav fenomen, nagu uue tehnika ja vastutuse kartus,"... avaldub ka selles, et me pole eriti huvitatud vanade risude soetamisest, vaid peame õigemaks hankida ikkagi moodsad ja võitlusvõimelised masinad..??
Või on lihtsalt tegemist amatöörpsühholoogi diagnoosiga...
Kui veel rääkida meist ja lätlastest tehnika haldamise koha pealt, siis on meil juba aastaid käigus reaalne soomustatud väeüksus, koos teadmiste, kogemuse ja taktikaga selle opereerimiseks......Ja teine tulemas...
Seda nimetame reaalseks kogemuseks aga mitte muuseumieksponaatide kuuri all hoidmiseks.