Sõda Gruusias (08.08.08)

[Kapten Trumm]

Teiseks, mis tähendab "kokkuharjutud lennuüksus"? Kui suur see on? Mina ütleks, et paar-lüli see on üksus mis vajab tõesti väga palju kokkutöötamist, ja sellega ka nendel ei tohiks olla probleeme. Eskadrill on ju pataljoniga võrdne üksus.

Asi ei puutu ju ainult lendamist ennast, vaid koostööd maapealse õhutõrjega, radaritega, maavägedega. See käib lausa armee tasandini välja.
Arusaadavaim indikaator on omade tulistamise juhtumid (oma maavägede pihta, õhutõrje oma lennukite pihta jne).
Kindlasti oli maavägedel luureandmeid, mis lennuväeni ei jõudnud jne. Nerazberihha noh. Ei teata üksteise sagedusi jne.
Pole ju seegi lõpuni selge, palju neid vene lennukeid kaduma läks ja mitme pihta pressisid "pusk" nuppe lahingusabinas VF õhutõrjemehed.
Vist üsna arusaadav, et kui mõne Gruusia claimi tulistasid tegelikult alla venelased ise - ei kipu nad seda eksponeerima ja lasevad dzigittidel särada.

Mis puudutab neid kolonnide ründamisi Su-25 poolt, siis minu isiklik arvamus on, et nende raske õhutõrje peale kulutatud raha oli tulemusi (ja jätkusuutlikkust) arvestades suht maha visatud. Samas 10 korda suurem arv kätte õpitud 3 kg laenguga (mitte Grom ega Igla) Manpadse kui neil oli - oleks seal andnud kahtlemata operatiivset laadi efekti (venelane ei oleks madallennul enam tiirutada julgenud). See 30 laskeseadet ja 100 raketti on ju ainult ühe brigaadi jagu, eks ülejäänud olid "palja tilliga". Pealegi on selle Gromi lõhkepea liiga pisike, et garanteerida Su-25 allatulistamist ühe raketiga (mis ka tõendamist leidis).

[albatros]

Asi ei puutu ju ainult lendamist ennast, vaid koostööd maapealse õhutõrjega, radaritega, maavägedega. See käib lausa armee tasandini välja.
Arusaadavaim indikaator on omade tulistamise juhtumid (oma maavägede pihta, õhutõrje oma lennukite pihta jne).
Kindlasti oli maavägedel luureandmeid, mis lennuväeni ei jõudnud jne. Nerazberihha noh. Ei teata üksteise sagedusi jne.
Pole ju seegi lõpuni selge, palju neid vene lennukeid kaduma läks ja mitme pihta pressisid "pusk" nuppe lahingusabinas VF õhutõrjemehed.
Vist üsna arusaadav, et kui mõne Gruusia claimi tulistasid tegelikult alla venelased ise - ei kipu nad seda eksponeerima ja lasevad dzigittidel särada.

Olen nõus, kuid me räägisime VF õhuvägi vs Soome õhuvägi teemal. Koostöö siin on ka loomulikult tähtis, kuid mitte nii, nagu üldvägede toetamisel, nagu see oli Gruusias. 2 kuni 3 lennumasinat väidetavalt olid tulistatud "omade" poolt (loomulikult venelased süüdistavad ossetiine, nagu nemad tulistasid kõiki mis lendas ). Gruusinid väidavad, et kõik hävitatud vene lennukiud on nende omad

Mis puudutab neid kolonnide ründamisi Su-25 poolt, siis minu isiklik arvamus on, et nende raske õhutõrje peale kulutatud raha oli tulemusi (ja jätkusuutlikkust) arvestades suht maha visatud. Samas 10 korda suurem arv kätte õpitud 3 kg laenguga (mitte Grom ega Igla) Manpadse kui neil oli - oleks seal andnud kahtlemata operatiivset laadi efekti (venelane ei oleks madallennul enam tiirutada julgenud). See 30 laskeseadet ja 100 raketti on ju ainult ühe brigaadi jagu, eks ülejäänud olid "palja tilliga". Pealegi on selle Gromi lõhkepea liiga pisike, et garanteerida Su-25 allatulistamist ühe raketiga (mis ka tõendamist leidis).

Ei tea. Ega vägalühimaa ÕT ei ole mingi imeasi, mis pühib taeva puhtaks. Tõstavad kõrgust ja kõik. Loomulikult kannatab täpsus ja raskem sihtmärke avastada, kuid samuti praegu ei ole ka aasta 1985. Lubasid selle aasta lõpuks moderniseerida kõik SU-25-ed SU-25SM3 tasemele. See on natukene teistsugune pill juba. Samas ka nende õhuväereformid on selle mõttega tehtud, et kõrgem sõjaväeringkondade juhtkond (ehk siis jalaväelased) ise hakkab kamandama- ringkonna vastutusalal olev õhuvägi on sisuliselt allutatud maaväele. 3 kilose lõhkepeadega MANPAD-id on loomulikult tõhusemad, kui 1,5 kilosed (samas Igla-S on 2,5kg ja ta on reaalselt kaasaskantav, võrreldes meie Mistraliga)

[Kapten Trumm]

Kui venelane suudab 10 aastaga relvastada end asjadega, mis on võrreldavad sellega, mis jänkidel 1991 Lahesõjas olemas oli ja suudab selle rahuldavalt toimima panna, siis laias laastus tähendaks see suurriigi stiilis armeed rajanud väikeriikide riigikaitse nii rahalist kui ideelist pankrotti. Reaalse konflikti korral juhtub see, mis juhtus Iraagi armeega - need soomusdiviisid hävitati käigult ja mõnel juhul õnnestus iraaklastel mingit isoleeritud ja episoodilist edu saavutada.

Siis jääb 2 varianti
-üritada võidu joosta (mis praeguses patsifismituhinas ja rahalistes probleemides on kahtlane) - pakkuda samal tasemel arvulist ja tehnilist konkurentsi (ehk pakkudes käegakatsutavaid sihtmärke, mis suudavad enda eest seista). Mingi 2%-ga SKP-st seda ei tee, ma arvan, et ka 10% jääb väheks.
-mõelda asjad ringi ja pakkuda vastastele Afganistani stiilis väljakutset, ainult hulka paremate relvade, side, juhtimise ja väljaõppega (ehk neutraliseerida vastase tehnilist üleolekut läbi selle, et ei pakuta sihtmärke, mille vastu vastane saaks oma üleolekut realiseerida ning keskendudes vastasele võimalikult odavalt võimalikult suurte kaotuste tekitamisele (rõhudes infoühiskonnale ja avalikule arvamusele, kus pole võimalik enam tuhandeid mehi niisama surma saata).

Praegu põhineb mitmete nn huvisfääririikide õrn tehniline ja oskuste alane eelis lääne tehnilisel üleolekul külma sõja lõpuga (kuna need relvaarsenalid pandi odavmüüki, venelaste areng aga tammus 20 aastat paigal) ja teine Vene armee lakkamatul "reformimisel" ja valitsenud viletsusel.

Neist esimene üleolek on vastase jaoks lahendatav tehnika täiustamisega (kõige suurem küsimärk on soomustehnika, kus minuarust pole erilist moderniseerimsivaru enam) ja teine puudujääk laheneb tasapisi (Gruusia konflikt näitas juba, et nipsust sõja püstipanemisega väikeriigi vastu saavad venelased vähemalt rahuldavalt hakkama).

Ehk siis praktiliste asjade keeles:

-vastane omab arvukalt küllalt täpseid kaugmaa relvastust suurte sihtmärkide hävitamiseks -> kaitse rajada territoriaalüksustele ja hajutatud relvastusele-varustusele.
-vastane omab lennutehnikat, mis suudab iga ilmaga ja nähtavusega avastada kolonne, paiknemisi jne -> kasutatakse vähem tehnikat, käiakse rohkem jalgsi ja paiknetakse segamini tsiviilsfääriga
-vastasel on tehniliselt võimalik alustada kiirrünnakut ja rikkuda mobilisatsioon -> taktika rajatakse (territoriaalsetele) jao, rühma ja kompanii suurustele üksustele, andes neile relvad, mis muidu on alates pataljonist (tänapäeva tehnikaga juba võimalikuks muutumas)
-vastasel on korralik signint+ võimalus kiiresti tegutseda, kui midagi eetrisse tuleb - kasutame massiliselt passiivseid sensoreid (nt Vera jms), traatsidet ja alternatiivsidet ja ei pane püsti maastikule mingeid suuri raadioantenne, mille vastane avastab ja mida hävitades juhtimise ruineerib.

Sellised lõunasöögi järgsed mõtted.

[albatros]

Siis jääb 2 varianti

Huvitav, kas sa ise pead neid reaalseks just meie kontekstis?

[Kapten Trumm]

Mis üle jääks?
Ma meelega liitlastest ei rääkinud, sest igasugune liitlaste kiiret tegutsemist arvestav plaan on = jama.
Võti on ilmselt kombineerimises mingis vahekorras, aga kui kogu papp pannakse 1. variandi peale ja 2. variandile ei jää tühjagi, siis pole see ka õige.
Kolmandat varianti selgelt ei ole.

Sõda pole ju varivõitlus, kus punkte saab stiili eest (pataljoni efektne manööver 2 p ja brigaadi oma 5 p).
Gruusia skoor stiilipunktide eest oleks kindlalt suurem kui tabavate löökide punktiarve.
Kui vastane kaotab üksikuid ühikuid tehnikat ja roodu jagu isikkoosseisu nädalase madinaga, siis selline "kaitse" ei heiduta kedagi.
Kokkuvõttes määrab tulemuse ära a) olukord, kuhu vastane surutakse (nt ümber piirates) ja/või b)kaotused, mida ta kannab.

Näitena Talvesõda: venelane võttis operatiivpausi, sest ka Moskvas saadi aru, et samas vaimus "vastast laipade alla mattes" ei jõuta kuskile. Seal oleks võibolla olnud teoreetiline võimalus poliitiliseks lahendiks - sellisel juhul oleks võitnud Soome. Märtsipealetungiga aga sattus Soome armee seisu, kus liinid langesid ja selja taga haigutas operatiivtühjus - võitsid venelased.

Väikeriik suurriigi vastu (ok, jätame Iisraeli kõrvale) pole väljapääsmatusse olukorda suurriigi sättimine just eriti reaalne. Selle määrab ära enamasti väikeriigi väiksemad võimalused teostada suuri strateegilisi piiramis- ja äralõikamismanöövreid (1941 Kannasel kandis Punaaarmee tühiseid kaotusi võrreldes läänepiiril kantutega - jalgratastel liikuv jalavägi ei suutnud sama, mis tankigrupid. Järelikult on ainus võimalus tekitada võimalikult palju kaotusi. Väikeriik (v.a Iisrael, k.a Soome) suudab teostada üksnes taktikalise taseme piiramisi ja äralõikamisi.

Võib igasugu asju muidugi rääkida, aga faktiks jääb, et nt OIF käigus 2003 kaotasid liitlased kuu ajaga ca 200 meest. Hilisema stabiliseerimisoperatsiooni käigus kaotasid liitlased aga tuhandeid mehi ja hulka rohkem lahingutehnikat. Näiteks koptereid kindlasti rohkem. Seejuures stabiliseerimisperioodil oli kaltsupeadel kasutada oluliselt vähem ressursse ja kaasaegset relvastust kui seda oli Saddami armeel. Täna näe USA ei kiirusta Süürias sekkuma. Kes korra kuuma teega suu põletanud, puhub ka külmale veele peale.

[albatros]

Mis üle jääks?
Ma meelega liitlastest ei rääkinud, sest igasugune liitlaste kiiret tegutsemist arvestav plaan on = jama.

Miks sa nii arvad? Loomulikult kui me räägime sellest, et hakkatakse tegutsema alles siis, kui idanaabri tank üle Sõpruse silla sõidab, siis on lootusetult hilja (isegi kui suudame mingi tükikese Eestimaast endal valduses hoida, meie nii imin- kui ka majanduslikud kaotused võivad väga suured olla). Aga ma arvan, et päris nii ei juhtu. Sõda ei alga ju päevapeal, sellest saadakase juba palju varem aru. Ja kui meie liitlane otsustab meid toetada, siis ta on juba varem platsisl omade tankidega ja ÕT-süsteemidega. See ongi heidutus.

Võib igasugu asju muidugi rääkida, aga faktiks jääb, et nt OIF käigus 2003 kaotasid liitlased kuu ajaga ca 200 meest. Hilisema stabiliseerimisoperatsiooni käigus kaotasid liitlased aga tuhandeid mehi ja hulka rohkem lahingutehnikat. Näiteks koptereid kindlasti rohkem. Seejuures stabiliseerimisperioodil oli kaltsupeadel kasutada oluliselt vähem ressursse ja kaasaegset relvastust kui seda oli Saddami armeel.

Esiteks võrdle Iraaki ja Eestit. Nii pindalas kui ka elanikkonna arv on veidi teistsugused. Ja teiseks, kas sa usub, et meie inimesed hakkvad pommivööga vastase check-pointidesse sisse tormama?

[Kapten Trumm]

Üldiselt on sedasi, et see on sitt riigikaitse, mis ei võta arvesse kõige hullemaid variante. Sõdimisega tuleb hakkama saada igal juhul. Ka siis, kui üldse mingit abi ei tule. Heidutust rajada sellele, et liitlased tulevad ja tulistavad need Su-25SM-id alla - sellega tuleks ikka ise hakkama saada.

Esiteks võrdle Iraaki ja Eestit. Nii pindalas kui ka elanikkonna arv on veidi teistsugused. Ja teiseks, kas sa usub, et meie inimesed hakkvad pommivööga vastase check-pointidesse sisse tormama?

Iraak on tehnikaarmeele hoopis mugavam sihtmärk kui Eesti (kus 25% territooriumist on sood ja vist 50% mets).
Miks pommivööd?
On ju olemas relvastus, mille võtab mees selga ja mis 2 km tagant muudab T-72 ikka üsna haledaks rusuhunnikuks (ja mille sekundaarne plahvatus pühib ära mistahes checkpointi).
Seda meest on erinevalt Leopardist või Piranhast ikka väga keeruline avastada ja selle relva võib lihtsalt pööningule ära peita. Või suvalise madalalt lendava lennumasina.

Küsimus on ainult attitude muutuses - esiteks et kaasaegne relvastus ei ole ainult valitute privileeg (ah, reservile kärab 1948. aastal loodud Kusti kah), vaid selle kasutamine on iga riigikaitsega tegeleva inimese põhiseaduslik õigus. Meil on täna lahti tehnilised võimalused, millest taliibid und näha võivad. Kui me täna Talibani moodi tegutseks, saaks me samamoodi peksa, sest oma relvade efektiivseks kasutamiseks peame ronima ülekaaluka tulejõuga vastase nina alla. Kui me hakkame Su-25SM-ide vastu Sergeidega võitlema, siis me saamegi tappa, kaotame asjata inimesi ega saavuta vajalikku efekti.

[albatros]

Üldiselt on sedasi, et see on sitt riigikaitse, mis ei võta arvesse kõige hullemaid variante. Sõdimisega tuleb hakkama saada igal juhul. Ka siis, kui üldse mingit abi ei tule. Heidutust rajada sellele, et liitlased tulevad ja tulistavad need Su-25SM-id alla - sellega tuleks ikka ise hakkama saada.

Loomulikult, me peame hullemaga arvestama, kuid nendest variantidest, mida sa varem pakkusid (moodne relvastus, milleks raha pole või massiline vastupanu AK4-ga ja, heal juhul CG-ga, mis on oma kasutaja jaoks suhtelised võrdne pommivööga, arvetades rünnaku lõpptulemusega), kumbki vastast ei heiduta.

On ju olemas relvastus, mille võtab mees selga ja mis 2 km tagant muudab T-72 ikka üsna haledaks rusuhunnikuks (ja mille sekundaarne plahvatus pühib ära mistahes checkpointi).

Esiteks meil Eestis ei olegi nii palju kohti, kus saaks takistamatult 2 km kaugusele MILAN-iga või ükskõik millega lasta.
Aga teiseks..., loomulikult on parem olla terve ja rikkas, kui haige ja vaene, siin ma olen sinuga täiesti nõus (palju moodsaid relvi kõikidele jne), kuid KUST ME NEID VÕTTAME???

[Kapten Trumm]

Raha puuduses küsimus pole. Küsimus on kulutamise kohtades (nii kaitseeelarve sees kui eelarves laiemalt).

milleks raha pole või massiline vastupanu AK4-ga ja, heal juhul CG-ga, mis on oma kasutaja jaoks suhtelised võrdne pommivööga, arvetades rünnaku lõpptulemusega), kumbki vastast ei heiduta.

Kui täpne olla, siis ma kirjutasin nii:

mõelda asjad ringi ja pakkuda vastastele Afganistani stiilis väljakutset, ainult hulka paremate relvade, side, juhtimise ja väljaõppega (ehk neutraliseerida vastase tehnilist üleolekut läbi selle, et ei pakuta sihtmärke, mille vastu vastane saaks oma üleolekut realiseerida ning keskendudes vastasele võimalikult odavalt võimalikult suurte kaotuste tekitamisele (rõhudes infoühiskonnale ja avalikule arvamusele, kus pole võimalik enam tuhandeid mehi niisama surma saata).

Lihtsustatult - kui Taliban laseks Estcoy'd RPG ja Gradi raketi+solgitoru jupi asemel Javeliniga, oleks meie Pasid ammu otsas ja ohvirite arv missioonil 10 korda suurem.
Eriti kui need lasud tuleks ettearvamatutest kohtadest ja nende kasutamine oleks massiline. Ja ma arvan, et Leopard 1 tanke ei saadaks sinna keegi. Praegu on kaltsupead relvastatud relvadega, mille tõhus tuleulatus on mõnesaja meetri piiris (TT puhul veelgi vähem). Kontakti tekkimisel ei suuda nad erilist kahju tekitada ning lüüakse kas mättasse või lasevad jalga.
Kui Taliban suudaks tabada inimestega täidetud soomukeid 2000 m kauguselt ja üheainsa lasuga hävitada 10 meest koos masinaga, oleks ammu kisa lahti, et meie relvad ei päde.

[albatros]

Raha puuduses küsimus pole. Küsimus on kulutamise kohtades (nii kaitseeelarve sees kui eelarves laiemalt).

Võib olla valgustad mind, kuidas me võime oma kaitseeelarvet suurendada ja mille arvelt (mis on sinu arust teistjärguline)?

Kui täpne olla, siis ma kirjutasin nii:

mõelda asjad ringi ja pakkuda vastastele Afganistani stiilis väljakutset, ainult hulka paremate relvade, side, juhtimise ja väljaõppega (ehk neutraliseerida vastase tehnilist üleolekut läbi selle, et ei pakuta sihtmärke, mille vastu vastane saaks oma üleolekut realiseerida ning keskendudes vastasele võimalikult odavalt võimalikult suurte kaotuste tekitamisele (rõhudes infoühiskonnale ja avalikule arvamusele, kus pole võimalik enam tuhandeid mehi niisama surma saata).

Sorry ,no see on ainult jutt a-la stiilis "kui mul oleks laserrelv". Loomulikult need on õiged asjad, millest sa kirjutad, kuid kergelt ebareaalsed. Ja omaette küsimus, kas venelastele mõjuvad samad faktorid, nagu, näiteks kanadalstele või hollandlasele? Kus on see valupiir, milles nad üle ei saa? Praegu, loomulikult, ka nende ühiskond on teistsugune, kui aastal 41, aga veel lähiminevikus nad suutsid kanda väga suuri kaotusi, ja ikkagi jätkasid samas vaimus edasi.

[Kapten Trumm]

Võib olla valgustad mind, kuidas me võime oma kaitseeelarvet suurendada ja mille arvelt (mis on sinu arust teistjärguline)?

Kulutaks vähem jampsi peale, eelkõige igasugu ülikallitelele rahvusvaheliste koostöö projektidele, mis neelavad praegu surusklassis 30 miljonit eurot igal aastal.
Juba seal 10 miljonit kärpides tekiks alternatiivsetele programmidele arvestatav raha.

Sorry ,no see on ainult jutt a-la stiilis "kui mul oleks laserrelv". Loomulikult need on õiged asjad, millest sa kirjutad, kuid kergelt ebareaalsed. Ja omaette küsimus, kas venelastele mõjuvad samad faktorid, nagu, näiteks kanadalstele või hollandlasele? Kus on see valupiir, milles nad üle ei saa? Praegu, loomulikult, ka nende ühiskond on teistsugune, kui aastal 41, aga veel lähiminevikus nad suutsid kanda väga suuri kaotusi, ja ikkagi jätkasid samas vaimus edasi

Vat ei ole ebareaalsed. Küsimus on selles, kas nähakse vajadust või mitte. Kui kogu trall käib NATO nishiarmee ülesehituse teemal (kuna selleks saab lõdvalt raha, ülendamisi jne jne) - vaevalt.

Ma pean eelkõige silmas ühe inimese jõul kantavate rakettrelvade (ÕT, TT, võibolla tulevikus veel midagi) muretsemist, et sõjaoludes oleks kogu territoorium sellise okkalise vaibaga kaetud. Mingi 100 või 300 lasu ja veel väiksema arvu seadmetega pole seda võimalik eales saavutada. Selliste asjade arv peab olema tuhandetega mõõdetav. Ma tahaks näha, kui LenVO väeosad on nädala ajaga jäänud ilma tankide ja autodeta, kas siis veel kuskile kiirrünnakut tehakse

Kõik on arusaadav - "laserpüstol" üksi olukorda ei päästa. Samas väga piiratud arvu või piiratud kasutusvõimalustega relvastust lõputult oskuste ja motivatsiooniga tasa ei tee. Vananenud, piiratud võimalustega relvastusega pole tõhusalt võimalik realiseerida "nähtamatu mehe" eeliseid. Kui ma istun jämeda puu taga, ega sa oma Su-25SM või Mi-28 imevahenditega mind ei avasta küll. Võtan lihtsalt relva, lasen sulle raketi mootorisse ja kogu lugu. Küllalt lihtne protseduur, õpitav paari nädalaga. Sa ei saa mingit hoiatust ega midagi. Kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid metsa ja soid ei suuda sa läbi kammida mingit moodi. Ei saa ju iga Icomi või mobiili signaali peale suurtükidivisjoni tulelööki anda.

Ja kui sa sedasi kaotad iga päev 50 soomusmasinat, 100 veoautot ja 5-10 lennumasinat, kaua sõdid? Ma arvan, et kuu ajaga on ka VF armeel sellise tempoga toss väljas.

Vaatasin: Gruusial oli sõja eel ainult 30 (!!!!) Grom'i laskeseadet ja 100 varuraketti. Seepärast tulistasidki Su-25'd segamatult kolonne. Üks null suurem arv ja need on igal pool.
Samas ahmiti Ida-Euroopast endale kokku vanu T-72 tanke, mida siis venelased said endale varuosadeks ära tassida. Kogu papp pandi vanakraamiturul hakkama ja elementaarsed relvad ikka puudusid. Igasugu kantavad relvad oleks selle plagamise ajal suurt pahandust teinud, sest veoauto kasti või bussi saab kaasa võtta selle, mida seljas vedada saab.
TOW-d ei saa ja D-30 haubitsat kah mitte.

[albatros]

Kulutaks vähem jampsi peale, eelkõige igasugu ülikallitelele rahvusvaheliste koostöö projektidele, mis neelavad praegu surusklassis 30 miljonit eurot igal aastal.
Juba seal 10 miljonit kärpides tekiks alternatiivsetele programmidele arvestatav raha.

Ei tea, ei ole väga nende artiklidega kursis.

Vat ei ole ebareaalsed. Küsimus on selles, kas nähakse vajadust või mitte. Kui kogu trall käib NATO nishiarmee ülesehituse teemal (kuna selleks saab lõdvalt raha, ülendamisi jne jne) - vaevalt.

Mis see on- nišiarmee tähendab?

Ja kui sa sedasi kaotad iga päev 50 soomusmasinat, 100 veoautot ja 5-10 lennumasinat, kaua sõdid? Ma arvan, et kuu ajaga on ka VF armeel sellise tempoga toss väljas.

Noh, sa ei ole isimene, kes nii moodi lootis sõda võita. Sa kuidagi ei mõtle kõikidest tagajärgedest. Näide, buuri sõjast- mehed ka mõtlesid, et küll nad oma kommandodega brittidele samatmoodi hakkavad pasunasse, aga kui nende talusid põlema pandi ja naisi koos lastega koondumislaagritesse viidi, siis oli ka kõik. Venelastel on väga suur praktika analoogsetes situatsioonides tegutseda. Ja sa ometi ei saa ju puu taga lõppmatuseni istuda. Üks kord tullakse ka sinu järgi. Ehk kuhu ma tahan siis jõuda- relvastud rahva aktiivne vastunapu on hea ja äge, kuid mina küll tahaks, et selleks ajaks mu pere oleks kuskil kaugemal, sest sanktisoonid tulevad ja jõhkralt. Tšetšeenidel on juba kõgemused olemas.

Vaatasin: Gruusial oli sõja eel ainult 30 (!!!!) Grom'i laskeseadet ja 100 varuraketti. Seepärast tulistasidki Su-25'd segamatult kolonne. Üks null suurem arv ja need on igal pool.
Samas ahmiti Ida-Euroopast endale kokku vanu T-72 tanke, mida siis venelased said endale varuosadeks ära tassida. Kogu papp pandi vanakraamiturul hakkama ja elementaarsed relvad ikka puudusid. Igasugu kantavad relvad oleks selle plagamise ajal suurt pahandust teinud, sest veoauto kasti või bussi saab kaasa võtta selle, mida seljas vedada saab.
TOW-d ei saa ja D-30 haubitsat kah mitte.

Grusiindel oli meiega võrreldes s..ta kanti ÕT-relvastust. Kuid ma ütleks, et mägedes MANPAD on korduvalt tõhusam, kui meie maal. Isegi kui neid on plaju rohkem, kui praegu. Lendavad üle 3km ja ongi jokk (kopteritega muidugi nendel läheb raskeks).

[mutionu]

Ma vabandan, et vahele segan, kuid, albatros, millised oleksid sinu arvates lahendused?

[albatros]

Ma vabandan, et vahele segan, kuid, albatros, millised oleksid sinu arvates lahendused?

Lahendused milleks? Heidutada vastast? Hävitada VF õhuväge või kogu Lääneringkonna soomustehnikat? Mida sa täpselt mõtled?
Võib olla minu jutu järgi tundub, et lihtsalt mõttetult vaidlen Trummiga, kuid ma lihtsalt tähan öelda, et imeasju maailmas pole olemas, kas see on vägalühimaa ÕT, TTR või ükskõik mida. Truumil on täielik õigus, kui ta arvab et neid asjad peavad meil olema ja suurtes kogustes, kuid neid pole ja ei ole ka selleks vahendeid (võib olla Trumm teab paremini, kas on või ole, ma ei tea). Või me peame lahti lasta STVP (kas suurtükiväelased ming ei kuule? ) ja veel midagi, et raha kokku korjata? Probleem ongi selles, et praegusega seisuga ei olegi midagi reaalselt pakkuda...
P.S. Kuid meil pole kõik nii halvasti, vaadake lätlasi (Nüüd meil kõikidel kohe tuju tõuseb, et naabritel on veel hullem)

[mutionu]

Lahendused milleks? Heidutada vastast? Hävitada VF õhuväge või kogu Lääneringkonna soomustehnikat? Mida sa täpselt mõtled?
Võib olla minu jutu järgi tundub, et lihtsalt mõttetult vaidlen Trummiga, kuid ma lihtsalt tähan öelda, et imeasju maailmas pole olemas, kas see on vägalühimaa ÕT, TTR või ükskõik mida. Truumil on täielik õigus, kui ta arvab et neid asjad peavad meil olema ja suurtes kogustes, kuid neid pole ja ei ole ka selleks vahendeid (võib olla Trumm teab paremini, kas on või ole, ma ei tea). Või me peame lahti lasta STVP (kas suurtükiväelased ming ei kuule? ) ja veel midagi, et raha kokku korjata? Probleem ongi selles, et praegusega seisuga ei olegi midagi reaalselt pakkuda...
P.S. Kuid meil pole kõik nii halvasti, vaadake lätlasi (Nüüd meil kõikidel kohe tuju tõuseb, et naabritel on veel hullem)

Heidutuseks ikka, teine variant kõlaks enamvähem mania grandiosana.
Pigem oli minu postituse põhjuseks see, et kõikjal on piisavalt seda, kuidas ei saa. Vastupidiseid ettepanekuid on aga haruharva.
Samas oli mõnikümmend aastat tagasi ütlus, et kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab.