Raketikütuse(?) tootmine Kohtla-Järvel?

[Aspelund]

Oli eile võimalus rääkida ühe vanema härraga, kes rääkis järgmise loo:

50-ndatel aastatel Tallinnas koolis käies oli tema kursusevennaks üks Kohtla-Järvelt pärit noormees, kes teadis hästi sealset elu-olu nii kaasajal kui ka II maailmasõja aegsel perioodil.

Tema sõnul hakkasid sakslased 1943-1944. aastal ehitama Kohtla-Järvele ühte hoonet (kuhugile vangilaagri lähedusse), kuhu olid paigutatud seadmed, mida kirjeldati sõnaga "separaatorid". Kuigi rindejoon käis juba päris lähedalt, ehitatud seda hoonet/kompleksi kuni viimase hetkeni. Isegi õhku ei lastud. Kohaliku rahva seas liikus info, et see oli osa sakslaste plaanist toota raketikütust (?).

Huvitavaks läks aga asi siis, kui rinne Kohtla-Järvelt üle läks. Kohale oli saabunud komisjon, kes seadmed üle vaatas, seejärel ehitati "separaatoreid" sisaldavale hoonele kiiresti ümber valvetornidega okastraataed. Kibekähku taastati ka sinna kulgenud raudtee. Pisut hiljem kogu hoone sisustus demonteeriti ja veeti raudteega välja.

Kõlab kui ilus kena muinasjutt. Aga reaalselt: kas on mingit infot sakslaste plaanist toota Kohtla-Järvel lisaks põlevkiviõlile ja -bensiinile ka midagi muud? Ja kas see oli üldse raketikütus, mida seal toota taheti? Äkki hoopis algeline katse uraani eraldamiseks, mida "raketikütuse" jutuga maskeeriti? Kuigi jah, sobilikud maardlad uraani jaoks olid sakslastel olemas ka kodus ja Tšehhoslovakkias. Sillamäel alustati eksperimentidega ka pisut hiljem.

Mõtteid, vihjeid, kommentaare?

[Castellum]

Kõigepealt, kui räägitakse Kohtla-Järvest, siis mida selle all mõeldakse?

Pavandusse tehti küll 1942. aastal üks õlivabrik juurde, seal vist toodeti bensiini ka.

Aga siin tundub, et jutt on Ahtmest, sellest pidi Saksa aegu tulema nii suurim kaevandus kui ka suurim õlitööstus. Ju midagi muud ka. Raudteejutt klapib ka pigem Ahtmega. Saksa-aegsetes käsitlustes muidugi 'Jõhvi'...

Ja see hüpoteetiline 'Rakvere V-1 baas' (ise olen ala, mis tuleks selle mõttega läbi uurida, enda jaoks välja otsinud Karepal)...kaugus Leningradi tule alla võtmiseks enam-vähem piiri peal (~250 km?), kuhu siis ikka kütusetööstus ehitada...

[Kapten Trumm]

Mis raketikütust need raketid siis vajaks
V-2 kindlasti ei vaja, tema vajas alkoholi ja vedelat hapnikku.
V-1-ga on keerulisem, aga tundub, et kasutati selleks bensiinilaadset asja.
Pulseeriv mootor töötabki hästi kas gaasiga või kergesti süttiva ja lenduva vedelikuga.

[Kilo Tango]

Mein befehl ist: "Machen sie das C-Stoff, T-stoff und Z-Stoff in Estland!"

Võimalik, et Hs 293 loodeti ka idarindele tuua, võimalik, et oodati Me 163-st rohkemat kui see väärt oli. Teadaolevalt olid Me 163 üksused igatahes 1944 aastal kroonilises kütuse puuduses.

[alax]

Kirjanduse andmetel oli V1 kütuseks bensiin oktaanarvuga 80

[Kilo Tango]

Kirjanduse andmetel oli V1 kütuseks bensiin oktaanarvuga 80

V1 ei kasutanud rakettmootorit, seega ei ole selle puhul raketikütusest rääkimine asjakohane.

[Kapten Trumm]

V-2-le polnud ka mingit raketikütust vaja. Selle "raketikütuse vabrik" pidanuks asuma Moe piiritusetehases.

Me-163 kasutas selliseid tavamõistes raketikütuse komponente, aga sellega polnuks Eestis midagi teha (kasutati liitlaste pommitajate vastu). Oleks üsna arusaamatu, miks pidi seda tootma Eestis, Leningradi ruumis asuvate vene hävitajate ja ründelennukite tegevusulatuses (rääkimata siis pommitajatest).

Kas see Vau-teema eestis pole lihtsalt järjekordne saksaadolfi kohalike kummardajate mütoloogia toode?

[Kilo Tango]

V-2-le polnud ka mingit raketikütust vaja. Selle "raketikütuse vabrik" pidanuks asuma Moe piiritusetehases.

Me-163 kasutas selliseid tavamõistes raketikütuse komponente, aga sellega polnuks Eestis midagi teha (kasutati liitlaste pommitajate vastu). Oleks üsna arusaamatu, miks pidi seda tootma Eestis, Leningradi ruumis asuvate vene hävitajate ja ründelennukite tegevusulatuses (rääkimata siis pommitajatest).

Kas see Vau-teema eestis pole lihtsalt järjekordne saksaadolfi kohalike kummardajate mütoloogia toode?

Saksmannidel võis teoreetiliselt olla probleem tooraines ja kuna siinkohal oli orgaaniline tooraine võtta, siis miks mitte sellest kohapeal hüdrasiin valmis teha selmet sõjaga pingul logistikaga üritada suuri koguseid toorainet Saksamaale vedada.

Aga tõepoolest tuleks kõigepealt välja uurida, kust selline info täpselt pärit. Kohalike maamatside suus saab igast keemiavabrikust raketikütuse tehas. Eriti sõja ajal.

Aga uraani eraldamise jutt ning eriti selle varjamine raketikütuse tootmise muinasjutuga ei ole (pehmelt öeldes) eriti sisukad arutelu objektid.

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et saklased valvasid ka olemasolevaid tavakütuse tehaseid hoolega.
Täiendav kindlustamine võis olla seotud näiteks oodatava partisanitegevuse aktiviseerumisega.
Kaukaasia naftaleiukohtadega, mida sakslastel vallutada õnnestus - oli ju partisaniprobleem pidev häda.
Muidu pulseerivad reaktiivmootorid töötavad enamasti bensiiniga - odav ja piisavalt kättesaadav kütus.
Kas kohaliku põlevkivibensiiniga - ei oska öelda.
See Eesti uraanikaevandamine on ka paras mütoloogia.
NSVL-s oli palju rikkalikumaid, varjatumaid ja suurema ressursiga uraani leiukohti (ja miljoneid Gulagi vange selle käsitsi kaevamiseks) Siberis - kui hakata siis sõjajärgses Eestis, kus metsas oli "segane seis" ja lääneriikide luureteenistuste paadireisid Eesti randa olid reaalsus - avalikult kõigi silma all sellist jänti korraldama? Eesti kivimites on selle kaevandatava uraani sisaldus nii väike, et idee rumalus peaks peagi selge olema. Et sealt saadi muid väärtuslikke materjale Mendelejevi tabeli alumisest otsast -arusaadav.

[Castellum]

See Eesti uraanikaevandamine on ka paras mütoloogia.
NSVL-s oli palju rikkalikumaid, varjatumaid ja suurema ressursiga uraani leiukohti (ja miljoneid Gulagi vange selle käsitsi kaevamiseks) Siberis - kui hakata siis sõjajärgses Eestis, kus metsas oli "segane seis" ja lääneriikide luureteenistuste paadireisid Eesti randa olid reaalsus - avalikult kõigi silma all sellist jänti korraldama? Eesti kivimites on selle kaevandatava uraani sisaldus nii väike, et idee rumalus peaks peagi selge olema. Et sealt saadi muid väärtuslikke materjale Mendelejevi tabeli alumisest otsast -arusaadav.

Kas ma nüüd sain õigesti aru - Sa väidad, et Sillamäel ei toodetud uraani?

[Lemet]

Edit. Tootmine oli seal vistist marginaalne.

Sillamäe diktüoneemakildast 1948.-1952. a toodetud 22,5 tonni uraani oli tühine kogus. Näiteks ainuüksi Moskva oblastis oli Elektrostali rikastuskombinaadi uraanitoodang 1947. aastal 130 tonni

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25&t=26419

Tõsi küll, Wiki väidab, et

Sillamäel toodeti enam kui viiendik (100 022 tonni) NSV Liidus toodetud uraanist, millest saanuks plutooniumi umbes 60–70 tuhande tuumalaengu valmistamiseks.

ja

Ajavahemikus 1. jaanuarist 1949 kuni 31. juunini 1952 väljastati Sillamäe kaevandusest 2405 tuhat tonni maaki keskmise uraanisisaldusega 0,036% ehk 63,3 tonni potentsiaalset uraani

,
aga isiklikult kipuks uskuma küll rohkem Uno Veismani

[nuhk.Albert]

Uraani tootmisest eestis annab päris hea ülevaate lingil olev .pdf fail:

http://www.keskkonnaamet.ee/public/kiir ... _Eesti.pdf

[Kapten Trumm]

Kas ma nüüd sain õigesti aru - Sa väidad, et Sillamäel ei toodetud uraani?

Ma väidan, et leviv arusaam, justkui tehti NSVL esimesed tuumapommid Sillamäe uraanist - on selline kena rahvajutt. Midagi sealt saadi ja midagi tehti - aga põhiline toore tuli ikkagi muudest leiukohtadest, kus saagis oli parem ja mugavam oli salaja toimetada. Mis toimus - prooviti, jamati, üritati ja lõpetati see üritus peagi.

Kui selle keskkonna-ameti jutu allikaid vaadata, siis nähtavalt on aluseks Eesti autorite varasemad sellealased kirjutised, mitte eriti salajased paberid ja avalik info.
Kipun arvama, et ilma NSVL aatomienergia arhiive (mis võivad olla veel suletud) kasutamata pole sel suuremat väärtust.

[Lemet]

Tänud.

Uraani toodang aastail 1948 – 1952 kaevandatud diktüoneemakildast oli vaid 22,5 tonni puhast uraani (lõpp-produkt –40%-ne keemiakontsentraat).

Uraani toodang importmaakidest
ja kontsentraatidest (lõpp-produktiks enamasti U3O8) oli seevastu tohutu – 98 681 tonni puhasturaani ajavahemikus 1950 – 1989.

[Castellum]

V-2-le polnud ka mingit raketikütust vaja. Selle "raketikütuse vabrik" pidanuks asuma Moe piiritusetehases.

Ka Rakveres oli väga suur piiritusetehas...kui selles küsimus, siis sobiks küll ja poleks vaja kaugele minna...

Kas see Vau-teema eestis pole lihtsalt järjekordne saksaadolfi kohalike kummardajate mütoloogia toode?

kui läbi loed, näed, et kohalikud kummardajad need kindlasti pole...puhta mütoloogia jaoks liiga palju seiku ja nimesid - kas nüüd just raketid olid, eks siin ole muid interpreteerimisvõimalusi ka...teema küll tükk aega vaikne ka juba:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... =40&t=3293