Naised sõjaväes

[wudu]

Kui naised on sõjaväes, siis võib sõjaväel tekkida ka sellist sorti välja minekuid
http://www.wired.com/dangerroom/2007/09 ... lian-navy/

[Lemet]

Noh, vaevalt see kosmeetiliste operatsioonide kulude topelttõus võrreldes 2005 aastaga nüüd rinnaimplantaatide panekust üksi tõusis.

[hillart]

EKV-s kosmeetilisi protseduure ei kompenseerita.

[Lemet]

Isegi mitte juhul, kui naesterahvas sellesama organi kaitsweväelise tegevuse puhul kaotama peaks...? Näiteks kuhugi vahele-alla jäädes. Elus juhtub ju igasugu kummalisi tööõnnetusi...missioonil jala kaotanu vist proteesi oma kulul soetama ei pea

[hillart]

Isegi mitte juhul, kui naesterahvas sellesama organi kaitsweväelise tegevuse puhul kaotama peaks...? Näiteks kuhugi vahele-alla jäädes. Elus juhtub ju igasugu tööõnnetusi...missioonil jala kaotanu vist proteesi oma kulul soetama ei pea

Kas see organ (või selle puudumine) peaks kuidagi tema kaitseväelist tegevust segama? Kui nii, siis igatahes on vastava protseduuri kompenseerimine õigustatud.
Ja vastav § ei kehti mitte ainult naisinimeste kohta. See pole nimelt soospetsiifiline normatiivakt. Meestele on see samuti kohaldatav. Kui ikka oma liiglotaka m...koti kuhugile vahele jättis (teenistusvälisel ajal) ja see tema teenistusülesannete täitmisele negatiivset toimet ei oma (e. siis - teenistuskõlblikkuse astet ei muuda), siis ... Siis on see tema oma lõbu, mille ta ise omast taskust kinni peab maksma, kui just tahab endale puust, või mingist muust eksootilisest materjalist dekoratiivseid elemente külge lasta riputada.

Ehk siis! Võtmesõna on - seotus teenistusega. Kui tegu on traumaga.

[Kapten Trumm]

Näe, elu on ikka vaheldusrikas.

Meil on töövõtjal ühe tellimuse täitmisel esindajaks määratud naistöötaja - alal, kus naisi üliharva kohtab ja kus tuleb töömehi kantseldada. Seal, kus mehed on tõeliselt jorsid.
Olen positiivselt meelestatud - teist nii koostöövalmis ja püüdlikku töövõtja esindajat pole enne kohanud. Tundub, et saab ka hakkama oma meestega, teistel töövõtjatel on harilikult palju igasugu lohakuse- ja distsipliiniprobleeme, mida selle naisterahvaga pole veel esinenud.

[Lemet]

Naiste ajateenistuse seadustamine võib diskrimineerida mehi

http://www.postimees.ee/811400/naiste-a ... rida-mehi/

Eruohvitserid on vastu

Naiste kaitseväkke mineku vastu on aga eruohvitseride kogu. «Soov täiendada meie kaitseväereservi lahingulist väljaõpet omavate naistega, ei ole kaasnevaid probleeme ja kulutusi arvestades tõsiseltvõetav, eriti arvestades, et kõiki noormehi ei suudeta kohustuslikku ajateenistusse kutsuda sellepärast, et ajateenijatega täidetavaid ametikohti on igas kutsumises vähem kui kutsealuseid (võttes arvesse tervisenõuete alandamist),» leiab kolonelleitnant Einar Laigna parlamendi riigikaitsekomisjonile uue eelnõu kohta saadetud arvamuses.

[hummel]

Et naiste ajateenistusse võtmine mehi otseselt diskrimineeriks, ei usu. Kui, siis diskrimineerivad (nii praktiliselt, kui juriidiliselt) erinevad ÜFT nõuded samale ametikohale, millest varem kirjutasin.

Küll aga on seisukohas iva, et:

1) Naiste teenistusse võtmine võib tekitada probleeme ja lisakulusid. Naistele tuleb tekitada kasarmus oma elamis- ja hügieenivõimalused, millega täna sageli arvestatud ei ole. Allüksused mahutatakse kaitseväes tubadesse jagude või rühmade kaupa. See hõlbustab juhtimist ja kontrolli. Mõnikord eraldi toas allohvitserid. Nüüd vaja kuhugi veel eraldi naiste tuba tekitada ja jälgida, et nad infoväljast kogemata kõrvale ei jää.
Nö "suhteprobleeme" esineb kindlasti, aga need on ehk arukate sisekorranõuetega enamuses kontrolli all hoitavad. Eks osa naisterahvaid ole ka ajateenistuses saama peal väljas nagu näidanud kogemused mujalt armeedest. Peaasi, et sellest ei tuleks aga teenistuses probleeme. Kui täna on naisterahvaid olnud ajateenistuses kompanii lõikes praktiliselt kuni 1% ulatuses, selliseid muresid ei ole. Kui aga mõnes kompaniis on ühtäkki 5-10% naisi, võib tekkida juba teemasid, et kes keda vms. Asja aitaks lahendada väga adekvaatselt ja ühtlasi väga hea kogemuse põhiselt kirja pandud sisekord. Midagi toimivat suudaks täna kaitseväes genereerida vast 1-2 käe sõrmedel tegelasi, kel tõsine allüksusekogemus ja ka ühtlasi terav mõistus.
On olnud veel isiklikke kogemusi, et mehed-jaoülemad-ajateenijad on keeldunud naiste elamist või asju kontrollimast.

2) Seni ei ole kaitseväes piisavalt ametikohti ja kasarmukohti isegi olemasoleva 1/3 meeste aastakäigu ärapaigutamiseks. Kupis tuli näiteks teadaolevalt formeerida üleliigsetest ajateenijatest isegi eraldi kompanii, mida pole struktuuris ette nähtud.
Tapa üksusega on nii, et need peaks olema komplekteeritud kõik u 1/3 ulatuses, aga kui teenistusse tuuakse 50% rohkem kutsealuseid, kui planeeritud, formeeritakse ajateenijatele mõtestatud tegevuse andmiseks teatud allüksusi juurde ja saavutatakse komplekteeritus u 2/5. Kui nüüd jälle hakkavad ajateenijad enneaegselt "ära kukkuma", oleme omakorda lõhkise küna ees, sest kärbuv õppestruktuur ei kanna väljaõppe algul püstitatud ülesandeid välja.
Liigse eelvõtmise juures on veel see häda, et eelarvelised ressursid väljaõppeks on ikka planeeritud rahvaarvule, mis tähendab, et autojuhte saame koolitada autokoolides 2/5 ulatuses struktuuri komplekteerimiseks ebapiisavalt, aga seersante oleme sunnitud tootma kuni 1/3 üle ning neile pole hiljem väärilist tegevust. Näiteks, kui eelvõtmine on 150 kutsealust, siis neist tuleks koolitada laias laastus autojuhte/seerusid 50:50, aga kuna eelarve ei võimalda autokooli saata rohkem, kui x ajateenijat, saame vaid 60 autojuhti, aga samas 90 seerut, kellest u 20-nele pole hiljem kindlasti mitte midagi väärilist teha anda.


Minu nägemusel saame rääkida üleüldse meeste kohustuslikust ajateenistusest, kui sinna jõuab vähemalt 50% kutsealustest ehk lähiaegadel nii u 3500-4000. Ametikohti on tegelikult täna ajateenijatele välja õpetatavates allüksustes kokku vb alla 2500. Seega võiks välja õpetatavate allüksuste arvu tõsta peaaegu poole võrra (brigaad täidetakse 3 asemel 1,5 aastaga) ja võimaliku puudujäägi kompenseerida naiste vabatahtliku ajateenistusega.

Huvitav, kui suur peaks olema arvuliselt naiste huvi üldse aega teenida? Aasta kohta 10? 100? 500 ?

[EOD]

Huvitav, kui suur peaks olema arvuliselt naiste huvi üldse aega teenida? Aasta kohta 10? 100? 500 ?

No näiteks minu kasutütar on pähe võtnud vabatahtlikuna keitseväeteenistuse läbida. Sõjalise algõppe kursustel keskkoolis juba käib. Kusjuures tüdrukuid oli välilaagris tunduvalt rohkem kui poisse. Enne minekut oli tüdruk kergelt paanikas, kuid pärast väga vaimustunud.
Mis teha, poisid ju nii targad/rikkad/homoerootilise kallakuga/peavad Eesti kaitsmist mõttetuks. Las siis vähemalt tüdrukud kaitsevad.

[hillart]

Mis teha, poisid ju nii targad/rikkad/homoerootilise kallakuga/peavad Eesti kaitsmist mõttetuks. Las siis vähemalt tüdrukud kaitsevad.

See smail seal lõpus ei peaks siiski mitte viha ja raevu väljendama. Pigem ikka on see hea, et EV naiskodanikud riigi kaitsmist oma asjaks peavad, ja oma tulevikku kaitsejõududega seotuna näevad. Ega siis riik kaitsmata jääda tohi. Mis siis, et meie poisid järjepannu pedestuvad ja ennast kodukootud maailmakodanikena näidelda püüavad.

[pakzmagu]

Toomas Peek: naiste kohustuslik ajateenistus ohustaks rahva püsimist.

Eesti reservohvitseride kogu esimees, kaptenmajor Toomas Peek leiab, et naistel võiks olla võimalus ajateenistus läbida, kuid selle kohustuslikuks tegemine seaks küsimärgi alla rahva jätkusuutlikkuse.

«Ma arvan, et naistel peaks olema võimalus [ajateenistuses] osaleda,» vahendab ERR Uudised Peegi arvamust, et kui ajateenistusega kaasneva vastutuse kandmine on naisele nii füüsilises kui muus mõttes jõukohane, peaks seda talle soovi korral võimaldama, kuid mitte kohustuslikuks tegema.

«Arvestades aga naise emaksolemise funktsiooni ja võib-olla muid ülesandeid tekib küsimus, kas sellesse elutsüklisse oleks vägivaldselt mõistlik sundkoormist programmeerida,» lisas Peek ja lisas, et ajalooliselt on ühiskonnas välja kujunenud meeste ja naiste rollijaotus ning ressursse tuleb jaotada mõistlikult.

«Vaadakem tänast iivet – kui me sellest õhukesest ühiskonnast (õhukesest eelkõige inimressursi tähenduses) võtame ära veel mingisuguse lõigu [naiste] elust, siis meie jätkusuutlikkus rahvusena on väga suure küsimärgi all,» hoiatas Peek.

Samuti pole tänased noored naised ajateenistuseks piisavalt ette valmistatud, kuna koolides on vähe kehalist kasvatust, märkis reservohvitseride kogu esimees.

http://www.postimees.ee/819516/toomas-p ... -pusimist/

[hillart]

Eesti reservohvitseride kogu esimees, kaptenmajor Toomas Peek leiab, et naistel võiks olla võimalus ajateenistus läbida, kuid selle kohustuslikuks tegemine seaks küsimärgi alla rahva jätkusuutlikkuse. ...

BS

Taoline väitlus ei tulene küll mitte millestki. Pigem võiks väita hoopis vastupidist. Tugeva ja terve (ka psüühiliselt) rahva huvides on hoopis kogu kodanikkonna osalus KÕIGIS riigi eksistentsile olulistes valdkondades.
Näiteid pole tarvis kaugelt otsida. Ikka see sama Iisrael (missugune näide küll paljudele kuidagi mitte ei meeldi. Ei tea miks küll?), missugune artiklis äratoodud argumentatsiooni kasutades peaks hoopistükki olemata olema. Võiks isegi oletada, et KOGU kodanikkonna mitteosalemisel võiks see riik tõepoolest olla elujõuetu ja ei suudaks oma piiride tagant kõigist neljst küljest pealetungiva vaenuliku keskkonna vastu suurt midagi ette võtta. Rääkimata veel sellest, et lisaks vahetule sõjalise võimekuse tõstmisele on oma KOGU kodanikkonda haaravale olemusele IDF-il ka KOGU kodanikkonda liitev funktsioon. N.ö. ühisosa, mis EV-s paraku puudub (koos kõigi sellest tulenevate hädadega).

[Kapten Trumm]

Naiste teenistusse võtmine võib tekitada probleeme ja lisakulusid. Naistele tuleb tekitada kasarmus oma elamis- ja hügieenivõimalused, millega täna sageli arvestatud ei ole

Lahingukoolis on taoline probleem lahendatud juba aastaid tagasi ilma mingite massiivsete investeeringuteta. Naisõppuritele ja -kursuslastele leitakse lihtsalt eraldi magamisruum või vaba ruumi puudumisel on nende päralt ruumis kappidega eraldatud "ahjutagune". Pesemisruum on eraldi, kasutatakse endist kaadri pesurumi. Metsas elatakse koos oma allüksusega kus parasjagu vaja - sh samas jaotelgis. Ja mingeid sisulisi probleeme ei esine.

Muidugi - seal käivad veidi eluküpsemad ja mõistlikumad õppijad kui 18-aastane lasteaed. Ei ole kuulda olnud, et keegi oleks pesuruumi piiluma läinud vms...

[hillart]

Lahingukoolis on taoline probleem lahendatud juba aastaid tagasi ilma mingite massiivsete investeeringuteta. Naisõppuritele ja -kursuslastele leitakse lihtsalt eraldi magamisruum või vaba ruumi puudumisel on nende päralt ruumis kappidega eraldatud "ahjutagune". Pesemisruum on eraldi, kasutatakse endist kaadri pesurumi. Metsas elatakse koos oma allüksusega kus parasjagu vaja - sh samas jaotelgis. Ja mingeid sisulisi probleeme ei esine.

Nii see on. Igasugu naisinimeste kaitseväeteenistusevastasete argumentide näol on tegelikult tegu otsitud põhjustega. Ehk siis - "loll, kes põhjust ei leia", aga lausloll pole meist ju keegi.

[hummel]

Kaitseväes on teatavasti juba täna kasarmud ülerahvastatud. Näiteks Tapa linnaku tüüpkasarmud, mis projektilt on ajateenijate teenistuseks ebasobivamad, kui Scoutspataljoni kaadri omad (ja vastupidi), mahutasid projektijärgselt 180 alalist elanikku, reaalselt mahutavad u 200, aga sisse tuleb reaalselt elama panna 250+. Jah, me saame suurendada san-sõlmede läbilaset jms, aga koridoridesse ja tubadesse lihtsalt ei mahu rahvas normaalselt ära. Järgmine teema on allüksuste paigutus tubade vahel. On iga aasta praktiliselt üks matemaatika ja leiutamine, kuidas saada ühe allüksuse vajalikud/loogilised osad ühte tuppa ja korrusele, et neid oleks võimalik normaalselt kontrollida ja juhtida kaadri niigi suure koormuse tingimustes.
Ja siis hakata seal veel leidma kohta naiste toaks?

Praktika on olnud selline, et siis üks kabinet on tulnud lihtsalt vabaks teha ja kaadri teenistustingimusi sellega halvendada. Aga kui meile tuleb nüüd naisi rohkem, kui paar-kolm kompanii peale, mida siis teha? Kapitaguseid ei ole võimalik tekitada, sest kitsa toa ruum väheneb ja isikkoosseis ei mahu niigi tubadesse. Sama efekt on, kui panna 4-6 kompanii naist magama 14-16 inimese tuppa. Jah, 3-korruselised voodid võib teistesse tubadesse ju panna, aga kappidele ikka kohta pole. San-sõlmedega ka probleem. 3 naiskaitseväelast kannatavad kasarmus välja, aga nii 6+ läheks juba liiale, sest on 1 dušš ja wc väikeses ruumis. Reserveerime suure pesuruumi - pole meestel kuskil käia. Hügieeni tegemiseks on tavaliselt teavasti päevakorras võimalik kompaniis koos riietumistega korraga max 20-30 min. Lisandub veel rühmavastutava kohustus käia lisaks oma tubadele alati otsimas-teavitamas kusagil teises kohas asuvas toas elavat naisväelast.

Muidugi - seal käivad veidi eluküpsemad ja mõistlikumad õppijad kui 18-aastane lasteaed. Ei ole kuulda olnud, et keegi oleks pesuruumi piiluma läinud vms...

Meeste ja naiste ühisest pesust KVLK-s mäletan ise seda, et seal õppis kord üks tulevane nais-srs-ajateenija. Too ei viitsinud lõpupoole enam kaadri pesuruumi minna ja pesi hambaid samal korrusel meeste pesuruumis. Endal tal oli ükskõik, et meestega ühes ruumis hambaid pesi, samas, kui nood seal duši all käisid. Aga hoopis meestele-poistele oli see pigem vastumeelt.