Kas on teadjaid i kes oskavad vastata Hispaania kodusõjast.

[ants431]

Hariduslistis ilmus kiri küsimusega , ehk siis foorumis mõni teab lähemalt?
[EHF:38456] Ajaloolased, ahoi!
Kuupäev: Täna 11:19:15
Kellelt: Ago Vilo <ago.vilo@mail.ee>
Kellele: org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee
Vastus: ago.vilo@mail.ee

Mineviku (lahti)arutamisel lipsas tsehhide populaarses päevalehes "Mlada
Fronta Dnes" /kunagise komnoorte "Mlada Fronta" järeltulija,
hetkel kriitiline pea kõige suhtes/ hiljuti läbi sõnum Hispaania
kodusõjast, kus vabariiklasi toetama läinud (puna?)tsehhoslovakid
sattusid omaendi lennukite tule alla. Jutt oli tsehhi lennukeist, mis
jälgede segamiseks olevat justkui eksporditud Eestisse ja siit siis
saadeti legaalsele võimule elik vabariiklastele appi. Ainult et osa
kaaperdasid mässuliste sõjalaevad ja varsti ründasid nad vastast juba
falangistide poolelt.

Kunagi enneminevikus oleksin justkui ka midagi Eesti osast Hispaania
kodusõjas kuulnud, ainult et see oli nii ammu, et tänaseks on kõik
meelest läinud. Aga ehk mõni ajaloolane teab/mäletab?

Tänu juba ette!
/minult küsiti just teavet,
Praha külje alt/

Ago Vilo

[toomas tyrk]

Foorumi otsing on abiks.

Mitmes kohas peaks juttu olema Eesti lennukite müümisest Hispaaniasse, kusagil oli ka kirjutatud Tšehhoslovakkia lennukite vahendamisest.

Nende frankistide kätte sattumisest pole aga midagi kuulda olnud. Ilmselt lihtsalt ilus legend.

[Some]

Ainus mida ma tean on, et Eesti valitsus tellis Hollandist Fokkerilt 26 lennukit edasimüügiks hispaania punastele aga see tehing läks lörri ja Eesti kaotas ettemakstud raha. Vast keegi foorumlastest on midagi tšehhi lennukitest kuulnud?

[toomas tyrk]

Varasem tšehhi lennukite teema käsitlus on üleval siin
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 023#p18023

Mis puutub Eesti rolli nende tehingute puhul, siis pole see muidugi 100% selge, kuid tundub, et aeg-ajalt pakuti "lõppkasutaja maa" teenust. St. esineti ekspordipaberite peal riigina, kes relvad omale ostab (nagu näiteks Fokkeri lennukite tehingu puhul). Alles hiljaaegu oli mingi imelik teema näiteks mingite tšehhide kuulipildujatega, mida Eesti näiteks väidetavalt ka ostnud oli...

Kas seda ka nende šmolikute puhul kasutati - ei tea.

Mis aga puudutab Poola sadama kasutamist - ei maksa unustada, et neid oli sel ajal tõesti ainult 1 ning seegi piiratud läbilaskevõimega. Jõudis ju ka Griamard'i relvalaadung lõpuks Eestisse, kus oma uut ostjat ootama jäi. Kuigi pärit oli Poolast ning lihtsam oleks olnud ju samuti Gdyniast ära vedada ning seal samas Gdynias ka hoida kuni äravedamiseni.

[toomas tyrk]

Tšehhoslovakkiaga tehtud diilidesse puutub ilmselt see info Schwarzlose-Janicek kuulipilduja ostmise kohta Eesti poolt. Kus justnagu Eesti oleks raha maksnud ning kuulipildujad saanud, aga Eestisse need kunagi ei jõudnud.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 45#p135545

Nii et mina isiklikult kipun küll arvama, Eesti pakkus seda "lõppkasutaja maa" teenust ka mujale kui Hollandisse. Kuidas ja kus tasemel see kokku lepiti on mulle muidugi teadmata.

Miks ma aga postitasin selle lingi eelmise tšehhi lennukite jutu kohta. Nagu näha tšehhi poole andmetest - müüdi 25 lennukit. Sinu poolt toodud Hispaania poole andmete järgi said vabariiklased kätte 17 lennukit kahes jaos - 7 + 10.

Nii et kusagil ripub veel 8 lennukit?

[Reigo]

Üsna selgelt sümpatiseerisid Hispaania vabariiklased ka meie tollalsele establishmendile

Ei tea... Võib-olla alguses, aga kui see vabariiklus seal üha punasemaks hakkas minema, siis vaevalt küll...

[toomas tyrk]

Mis puutub Eesti poolt vahendajana ühel või teisel juhul osalemas, siis kas on teada milline konkreetne EW struktuur näiteks nende kuulipildujate eest maksis?

Mina pakuks, et "lõppkasutaja maa teenus" ei sisaldanud Eesti poolset makset. St. see raha ei tulnud tegelikult üheltki riigiasutuselt ega struktuurilt. Sest muidu oleks kohe olnud kaelas Riigikontroll, kes oleks tahtnud sõlmitud tehingu asjaolusi, võrreldavaid pakkumisi, saadud kaupade vastavust nõuetele jne kontrollida.

Teenus sisaldas vaid vastavate allkirjadega paberite esitamist ning vajadusel esitatud päringutele positiivselt vastamisel.

Kui näiteks vaadata Fokkeri tehingut - raha tuli ilmselt otse vabariiklastelt ehk Hispaania seaduslikult valitsuselt. Kuid formaalselt oli tellija Eesti Vabariik. Kui Hispaania valitsus kukkus, siis Fokker (kes tegelikult muidugi teadis kes oli tegelik tellija) pöördus kohe Eesti valitsuse poole küsimusega, kas nad on endiselt huvitatud tellimusest, vastavalt lepingutele tuleks tasuda siis ja siis järgmine summa jne. Millele vastati et Eesti Vabariik ei ole selle tehingu lõpuleviimisest huvitatud. Ning Reeki vastusest välisministeeriumi päringule võib just välja lugeda, et Eesti raha seal mängus ei ole ning pakutavatest lennukitest ka huvitatud polda.

Samuti ei makstud ilmselt nende kuulipildujate eest ka mitte pennigi. Esitati vaid paberid ametliku tellimuse ning vajalike sertifikaatide vormistamiseks, või mis iganes pabereid relvade transiidiks läbi kolmandate riikide vajati...

[toomas tyrk]

Reek olevat ütelnud - "Fokkeri tehasele oli Eesti Sõjaministeerium maksnud rahaga, mis oli Sõjaministeeriumi käsutuses" ei pruugi sugugi tähendada, et tegu oli eestlaste enda rahaga.

[toomas tyrk]

Juhuslikult ma olen lugenud 1937-40 lennuväe relvastuse hankimisega seotud pabereid. Just nimelt - nii lihtsalt need asjad riigi rahaga ei käinud.

Hetkest kui asi hakkas konkreetsete hankelepingute poole tüürima oli delegatsioonis alati kaasas Riigikontrolli esindaja. Valitsuse istungeil (kus arutati kõiki suuremaid hankeid) viibis sõnaõiguslikult kohal Riigikontrolli ülem Soonpää. Kes alati ka sõna võttis ning teemas esines. Sest tal oli info esmasest allikast olemas.

7 miljonit ei riigieelarve ega ka majanduse elustamise fondi, ega riigikaitsefondi raha ei kanta niimoodi maha ühe segase sõjaminstri seletuse peale...

Ah, mis ma ikka kobisen. Väike sorimine Saagas, ja siin on välisministeeriumi kirjavahetus Fokkeri tehingu kohta.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.957.14.759:1

Enamus tekstist on prantsuse keeles, kuid juba esimesest Franko valitsuse esindaja kirjast sain vähemasti mina oma vähese keeleoskusega aru, et raha tehingu maksmiseks tuli "punaste" (loe: Vabariigi seadusliku valitsuse) käest.

Sõjaministeeriumi esimene reageering oli oma osaluse täielik eitamine. Hiljem tunnistati, et osaleti tehingus, aga kusagil pole öeldud, et oleks eelarvelisi vahendeid kasutatud. Ja et Fokkeriga neil omavahel pretensioone pole...

BTW, skipi algus. Seal on juttu hoopis sõjavõlgadest.

[toomas tyrk]

See on nüüd puht subjektiivne minu arvamus, mida kinnitavad vaid need samad loetud kirjad ning Internetist leitud materjalid selle tehingu kohta.

Hispaania oli juba Fokkeriga sõlminud tehingu(d) F.XXI hävituslennukite ostmise ning litsentsi alusel tootmise kohta.

Lõppjärgus olid läbirääkimised G.I lennukite ostmiseks. Aga Hollandi valitsus ühines vahepeal mittesekkumise lepinguga ning seda ei olnud enam võimalik allkirjastada.

Seepeale pöördus "vahendaja Godillot" (ilmselt Prantsuse Õhutranspordi Ühingu esindaja Edouard Godillot) Eesti esindajate poole, kas nood ei aitaks seda tehingut lõpuni viia. Kuna Eestil omal olid sel ajal mitmed ärid Hispaania vabariigi valitsusega pooleli - ma pakuks et abi selle tehingu lõpuleviimiseks oli täiesti omakasupüüdmatu.

Maksti sama Hispaania rahaga, mis tehingu eest maksimiseks oli juba eraldatud ja võib-olla ka mõnda panka üle kantud.

Eesti esindajad andisid ainult oma allkirjad "õigetele paberitele"...

[Reigo]

Corvus:

Võib ka väita vastupidist, mida enam sakslased oma nina Hispaania asjadesse toppisid, seda enam kasvas ka siinsete inimeste sümpaatia vabariiklaste poolele.

Sa rääkisid enne siiski "establishmendist". Vähemalt osa "establishmendist" eelistas kindlasti, et kui nina toppimiseks juba on läinud, siis parem olgu selles edu sakslastel kui NSV Liidul. Aga nõustun, et "establishmendi" madalamal tasemel oli ka neid, kes pidasid sakslasi suuremaks halvaks.

[Reigo]

Võib-olla andis vahendaja Godillot hoopis kellegile natuke raha, misjärel tema ettepanekuga nõustuti? See raha ei pidanud minema tingimata kellegi tasku, vaid võib-olla kasutati seda riiklikes huvides?

Või väidad sa, et establishmenti ei kuulunud sellised mehed nagu Piip, Seljamaa, Strandman, Rei jpt.?

Ei väida (siia võib muide lisada veel ka näiteks Tõnissoni). Aga see on vaid osa tollasest establishmendist. Need, kes establishmendis asju tegelikult määrasid, nägid sakslastes koostööpartnereid NSV Liidu vastu. Reile võis see meeldida või mitte, aga asja muuta ta ei saanud.

Hispaania kodusõda võis osaliselt vaadelda ka kui kokkupõrget Saksa-Itaalia ning NSV Liidu vahel.