Kuule, ei arvagi, et rikkaks. Lihtsalt inimlikult ja arvestades toimuvat - miks ei võiks kaitsevaldkonda tehniliselt järjele upitada krediidi arvelt?
Erasektoris võetakse krediiti "raua" ostmiseks ju seepärast, et puudub vajalik rahasumma tagataskus ja kuna raha toovad sisse ikka tootvad asjad, mitte arengukavad, siis laenatakse.
Või on Eestis see valdkond nii rikas, et osturaha sügeleb taskus, aga vaat need müütilised ülalpidamiskulud ei laseks?
Relvastumise tempot on sedasi võimalik oluliselt tõsta ja kas Eesti on seejärel võlatabeli tagaotsas 165. või 149. kohal, ei määra Euroopas toimuvas enam midagi.
Kui mull lõhkeb, siis lõhkeb see ka siis, kui me kartulikoortest elame, sedavõrd väike on see meie tegelik tähtsus majanduslikult.
Me ju siin arutame, et hävituslennukid on ülejõu käivad, vat lennukid isegi ostaks, aga vat angaarid, tagavara rattakummid ja raketid - need kallimadki kui lennuk ise.
Või mistahes muu kallim asi.
Kui me täna oleme päästevaldkonnas vähemalt tsiviilõnnetuse tasemel täitsa euroopa keskmised ja politsei ei jää alla FBI-le, siis kuidas lugu on Eestit ümbritseva operatiivvaakumi kontrolliga - tead isegi.
Mina isiklikult pean valitsuse majanduspoliitikat ainuõigeks. Kaitsku taevas meid selle eest, et raha-asjad satuksid nt sotsidele.
Kui millegi üle viriseda majanduspoliitiliselt, siis
-buumi ajal ei tehtud mitte midagi rahapõletusralli ohjeldamiseks, mistõttu tuli kukkumine järsum kui reageerides olnuks
-pime ühe lauaga löömise poliitika (mis mõnes mõttes on õige), kuid mis maksab regionaalpoliitiliselt ja valdkonniti hiljem valusalt - nt seesama idaviru probleem.
Edit:
Tuleb elada nii ngau hiinlased, et riigieelarve ajab kergelt üle. Kuidas - see on iseküsimus
Selles kogu konks ongi. Meie ei ole Hiinas, kus on võimalik kehtestada administratiivseid sünnitus-, liikumis vms piiranguid. Meie oleme sellises kohas nagu EL avatud majandusruum, kus me konkureerime üksteisega samade ressursside pärast. Kui konkurendid võtavad laenu ja meie mitte, siis meie konkurentsis ei võida. Meie parim tööjõud valgub tasapisi sinna, kus ninaesine parem on. Umbes sama olukord oleks kui üks firma liisiks masinad ja hakkaks kohe äri tegema, teine koguks näpp suus raha ja alustaks 5 a hiljem, kumb võidaks?
Ja meil kehtestada mingeid piiranguid - näiteks panna Soome läinud arstid kinni maksma oma õpingukulusid siin - ei julge keegi.
Seega ei saa väita, et õige mees on see, kes laenu ei võta. Küsimus on selles, milleks seda kulutada. Kui kulutada see infrale, julgeolekule, sündivuse tõstmisele - on see täiesti vajalik kulutus. Kui tõsta sellest pensione - siis mitte. Eestis suureneb tasapisi rahulolematus - mis minuarust seletab ka praegu sotside lakke lennanud populaarsust. Lõputult Hiinat teha siin ei saa ja keegi 30 aastat ootama, kuniks Eesti Soomele püksirihma pingutades järgi jõuab - ei hakka. Ühendatud majandusruum, kus konkurendid agaralt laenavad ja meie rihma pingutame, lõpeb 20 aasta pärast sellega, et keegi kustutab tühjaks jäänud toas tule.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.