Vaesed (?) kreeklased ostavad Hollandilt tankilaskemoona

[Tiam]

Oled küll väitnud, et majanduskasvu tuleks suurendada läbi valitsuskulude suurendamise. Tõsi, mitte otse ja ilmselt ka enese teadmata, kuid siiski. Nimelt toob laenuraha kaasamine riigivalitsemisse kaasa riigi osakaalu suurenemise SKP-s ning seeläbi riigist sõltuva ettevõtluse laienemise (teedeehitus tuleb kohe esmase näitena).

Täiesti ebaõige jutt. Ma ütlesin seda, et laenamine EI OLE mingi kole tont nagu Ligi ja Ansip maalivad, vaid konkurentsivõime turgutamiseks tuleb ja peabki seda tegema.
Ma ei kujuta hästi ette, mis oleks see meie "nokia", millega me teeme kiirkorras tasa majanduslikud käärid nt Soome ja Eesti vahel, millele struktuurse põhja ladumisega on soomlased 50 aastat tegelenud. Kui selleks on odav tööjõud, siis see pole ammendav vastus. Buumi ajal maksti korralikele töölistele Eestis palkasid soomlastega samas klassis.

Mis oleks see eelis Soome ees?
-tööjõukulud - kas ikka on
-tööjõu oskused - ei ole
-infrastruktuur - ei ole
-energeetika - ei ole (järgmine aasta avaneb elektriturg ja kaob seegi väike vahe), põlevkivienergeetika tulevikurisk vs Soome tuumajaamad
-loodusvarad - hakkab looma, aga EL ei luba meil põlevkividiislit ikkagi odavamalt müüma hakata
-kogemus ja turgude tundmine - ei ole
-kiirus ja paindlikkus - jah (kui kaua)
-töötajate kannatlikkus- jah (kui kaua).
-demograafiline olukord - ei ole

Mis oleks see asi, millega me roniks Soomele kiirelt järele ja laenamata?
Kui meil poleks EL abirahasid, siis võtaks me infrale juba praegu laenu.
Arusaam, et laenamine ja avaliku sektori kulud on pahad - on Ansipi valitsuse levitatav dogma lollidele.

Sekundeerin sellele arutlusele. Erinevalt sellest mida Ligi meile räägib kukkus välja nii, et meie eelarvepoliitika oli väga protsükliline, mille sotsiaalsed tagajärjed alles hakkavad meid 10-20 jooksul kummitama. Isegi need reservid, mida kriisi ajal kasutada sai pärinesid suuresti Aivar Sõerdi rahandusministriks olemise perioodist (sellel ajal RL liige), samal ajal kui oravad ei saanud aru, miks ei saak seda tulumaksu veel alla tõmmata ja buumile õli tulle valada. Kriisi ajal oleks just tulnud enam laenata ja seda raha suunata "nö põhja ladumisse", et kriisi järgsele tõusule vundamenti laduda (siit oleks pidanud tagasi tulema ka meie võetud võlad). Just investeerida MITTE nö nii sama laristada. Suur kärpimine viis aga selleni, et tegelikult suur osa tegusast ja just nooremast tööjõust kadus ära L-Euroopasse, kust ma kardan nad väga enam tagasi ei pruugi tulla. Kasvõi korralikud stipendiumid andekatele tehniliste ja loodusteaduslike erialade õpilastele, et kriisi ajal noored koolis hoida ja nii inimkapitali kasvatada. Juhtus aga nii, et paljud oli sunnitud lahkuma, sest vanemate rahakott ei võimaldanud laste õppimist toetada ja nii jäigi tegusal noorel ainult üle leida tee Läände, et seal inimväärsele elule püüelda. Seega meie vananev demograafiline trend sai korraliku tõuke sellistest protsessidest. Nüüd 10-20 perspektiivis võib meie majanduskasv selle taha toppama jääda just väljarände tõttu tekkinud lünga taha inimkapitali osas. Ehk kaotatud inimkapital läheb meile palju enam maksma pikas perspektiivis kui oleks olnud selle kriisi ajal laenamine.

[Kilo Tango]

Majandussurutise ajal fiskaalse puritaanluse rakendamine ei ole vist kõige kavalam idee – samal ajal kui erasektor on sügavasse auku langenud koomale tõmmata ka valitsussektori kulutusi viiks riigi majanduse veelgi sügavamasse langusesse. Lõuna-Euroopa riigid peaksid oma riigisektori kulud kindlasti mingi hetk karmi pilguga üle käima, aga siis kui erasektor on teatavalgi määral hetke šokist kosunud.

Ma muudest detailidest ei tea, kuid see teema tahab natuke lahti rääkimist. Keinsism (laename ennast kriisist välja suurendades seeläbi riigi osakaalu SKP-s) on hea ainult ühel juhul - kui seda enne kriisi viljeldud ei ole. Praegusel juhul ei ole keinsism mitte ravim vaid haiguse pikendamine. Miks? Aga sel põhjusel, et normaaltingimustes aitab keinsism üle elada finantskriisi ning tagab tööhõive baastaseme säilumise. Praegusel juhul ei ole aga probleem mitte selles, et raha ei oleks. Raha on ja väga palju. Sellele ei ole lihtsalt mõistlikku rakendust. Ja mõistlikku rakendust ei ole selle pärast, et raha omanikud on mõnede riikide puhul riigivõlakirjadesse investeerides mures selle pärast, et nad võivad oma varast ilma jääda. See omakorda on tingitud järgmistest asjaoludest:
1. PIGS riikide puhul on tüüpiliine struktuurne koormatus, mis tähendab seda, et terve hulk ettevõtjaid sõltuvad riigi tellimustest. Keinsism toimis juba ENNE kriisi
2. Struktuurne koormatus toob kaasa nõrga konkurentsivõime nendes majandusharudes, kus see on tegelikult oluline
3. Hiina on lastud püsivate valuutakurssidega ja odava tööjõuga turule möllama. Enne kui Hiina probleemile ei leita lahendust, ei tule mõistlikku lahendust ka € võlakriisile.

Ainuke tegelik ravim sellest puntrast välja ujumiseks on tööturu vabaks laskmine ning riigi kulutuste piiramine. Sellisel juhul tekib palju vaba tööjõudu, mida on võimalik odavalt värvata ning vaba raha külluse tingimustes hakkab majanduse struktuur kiiresti paranema. Tõsi, selle viljad tulevad nähtavale aasta-paari pärast. Enne seda ei hakka ka eelarvepositsioon paranema. Keinsism lükkaks selle lahenduse lihtsalt edasi.

[Kilo Tango]

Sekundeerin sellele arutlusele. Erinevalt sellest mida Ligi meile räägib kukkus välja nii, et meie eelarvepoliitika oli väga protsükliline, mille sotsiaalsed tagajärjed alles hakkavad meid 10-20 jooksul kummitama...

Ma kardan, et need "sotsiaalsed kulud" on tugevalt üle võimendatud. See, et meie eelarverežiim oli tugevalt protsükliline on tõepoolest probleemne, kuid samas:
1. Oli see ka suhteliselt vältimatu, sest juba enne kriisi lahkus suur hulk inimesi välismaale. Meedikute, ehitajate, ohvitseride ja päästjate lahkumine oli just siis kõige kiirem. Suuremat ülejääki ei oleks poliitiliselt välja kantud.
2. Kontratsükliline eelarve oleks meile andnud ainult portsu vinguvaid riigist sõltuvaid ettevõtjaid. Praegu lahendas meie jaoks olukorra Saksamaa maksumaksja, kes võttis kontratsüklilise eelarvestamise koorma enda kanda ja ehkki viitega jõudis see Rootsi kaudu meieni. Tulemuseks tugev eksport, mitte sisetarbimise ja riig osakaalu suurendamine.

[Kilo Tango]

Sisetarbimine ja suur netoeksport käivad käsikäes. Eelmisel aastal oli ekspordi osakaal eesti SKP-s ligi 50%.

Tegemist on Eesti ajaloos omalaadse anomaaliaga (puudujääk vähim 15 a kohta), mis ei tulene mitte mingitest seaduspärasustest, vaid sellest, et tulenevalt eksportijate kiirest olukorraga kohanemisest (sh palkade kärpimine - soomlased nii kiiresti "tänu" ametiühingutele ei saanud) ja ekspordi ülesminekust, mis ennetas sisetarbimise kasvamist (mis omakorda toodab importi). Tarbija on veel konservatiivne ega kiirusta ostma, aga peagi see hirm möödub ning väliskaubanduse puudujääk käriseb tublisti suuremaks.

Ehk see anomaalia ei näita mitte konkurentsivõimet, vaid meie ajaloolise kogemuse puudumist - esimene tõsisem majanduskriis taasiseseisvumisest alates. Mujal maailmas on seda ka enne täheldatud - ja lõppenud on see enamasti vahe taas suuremaks kärisemisega. Hetke olukorrast ei saa välja lugeda suurt midagi.

Oled küll väitnud, et majanduskasvu tuleks suurendada läbi valitsuskulude suurendamise. Tõsi, mitte otse ja ilmselt ka enese teadmata, kuid siiski. Nimelt toob laenuraha kaasamine riigivalitsemisse kaasa riigi osakaalu suurenemise SKP-s ning seeläbi riigist sõltuva ettevõtluse laienemise (teedeehitus tuleb kohe esmase näitena).

Täiesti ebaõige jutt. Ma ütlesin seda, et laenamine EI OLE mingi kole tont nagu Ligi ja Ansip maalivad, vaid konkurentsivõime turgutamiseks tuleb ja peabki seda tegema.
Ma ei kujuta hästi ette, mis oleks see meie "nokia", millega me teeme kiirkorras tasa majanduslikud käärid nt Soome ja Eesti vahel, millele struktuurse põhja ladumisega on soomlased 50 aastat tegelenud. Kui selleks on odav tööjõud, siis see pole ammendav vastus. Buumi ajal maksti korralikele töölistele Eestis palkasid soomlastega samas klassis.

Mis oleks see eelis Soome ees?
-tööjõukulud - kas ikka on
-tööjõu oskused - ei ole
-infrastruktuur - ei ole
-energeetika - ei ole (järgmine aasta avaneb elektriturg ja kaob seegi väike vahe), põlevkivienergeetika tulevikurisk vs Soome tuumajaamad
-loodusvarad - hakkab looma, aga EL ei luba meil põlevkividiislit ikkagi odavamalt müüma hakata
-kogemus ja turgude tundmine - ei ole
-kiirus ja paindlikkus - jah (kui kaua)
-töötajate kannatlikkus- jah (kui kaua).
-demograafiline olukord - ei ole

Mis oleks see asi, millega me roniks Soomele kiirelt järele ja laenamata?
Kui meil poleks EL abirahasid, siis võtaks me infrale juba praegu laenu.
Arusaam, et laenamine ja avaliku sektori kulud on pahad - on Ansipi valitsuse levitatav dogma lollidele.

Tõsi ta on, et ülikõrge ekspordi osakaal on ilmselt ajutine, kuid see on siiski parandanud ka pikas perspektiivis riigi majanduse struktuuri oluliselt.

Mis puutub Eesti eelistesse, siis sa alahindad Soome ja Rootsi ettevõtjaid ikka tugevalt. Mine küsi neilt, miks nad siia investeerisid. Ja ikka tööstusesse, mitte kaubandusse. Minu teada täidavad ka Eesti masinaehitajad järjest suuremaid ja keerukamaid tellimusi. See ei tule niisama. Masinaehitusel kui sellisel ei ole sisemaal mitte mingit turgu. Sellise primitiivökonoomikaga nagu sa ülalpool kirjeldad peaksime me ammu näljas olema. Pole see asi siin nii hull midagi kui sa maalid.

Väites seda, et riigilaenud EI OLE tont väidad sa ühtlasi ka, et riigi osakaalu SKP-s peab suurendama. Need asjad käivad koos nagu sukk ja saabas tahad sa või ei.

[Kapten Trumm]

Rootslaste ja soomlaste ettevõtmised Eestis on enamasti.....Skandinaavia mastaabis tühise suurusega tegemised.

Kui täna tuleb keegi siia ideega, et ehitame siia mõne kõrge lisandväärtusega, tehnoloogilise ja suure töökohtade arvuga toomisettevõtte (nt autotehase) 5000 uue töökohaga, siis see idee on määratud läbikukkumisele. Eelkõige -pole inimesi.

Ma ei ütle, et see võimatu oleks, aga mitmed tootjad on vene tööstuslinnu pidanud perspektiivikamaks. Seal on lihtsalt tuhandetena mitte eriti kõrgete nõudmistega tööliskaadrit, kes on harjunud liinitööga (paljud masinaehitusettevõtted lõpetasid töö, kogu infra ja kaader jäi laokile), täiesti rahuldavalt haritud insenerid ja muu vajalik.

Sellle asja nimi ongi konkurentsivõime. Eestis pole ju olnud ka NSVL mastaabis mingit tõsisemat tootvat tööstust. Need, mis olidki, olid (ja on tükati tänaseni) mehitatud umbes samaväärse kvaliteediga töölistega nagu neid igas suuremas vene tööstuslinnas tuhandetena leida on.

[Kilo Tango]

Rootslaste ja soomlaste ettevõtmised Eestis on enamasti.....Skandinaavia mastaabis tühise suurusega tegemised.

Kui täna tuleb keegi siia ideega, et ehitame siia mõne kõrge lisandväärtusega, tehnoloogilise ja suure töökohtade arvuga toomisettevõtte (nt autotehase) 5000 uue töökohaga, siis see idee on määratud läbikukkumisele. Eelkõige -pole inimesi.

Ma ei ütle, et see võimatu oleks, aga mitmed tootjad on vene tööstuslinnu pidanud perspektiivikamaks. Seal on lihtsalt tuhandetena mitte eriti kõrgete nõudmistega tööliskaadrit, kes on harjunud liinitööga (paljud masinaehitusettevõtted lõpetasid töö, kogu infra ja kaader jäi laokile), täiesti rahuldavalt haritud insenerid ja muu vajalik.

Sellle asja nimi ongi konkurentsivõime. Eestis pole ju olnud ka NSVL mastaabis mingit tõsisemat tootvat tööstust. Need, mis olidki, olid (ja on tükati tänaseni) mehitatud umbes samaväärse kvaliteediga töölistega nagu neid igas suuremas vene tööstuslinnas tuhandetena leida on.

Venemaale ehitatakse autotehased siiski pigem järgmistel põhjustel:
1. Vene turg on suur (inimesi 100x rohkem kui meil)
2. Vene imporditollid on kõrged
3. Odav metall on kohapealt võtta

Liinitööliste probleemi lahendamine ei ole sugugi nii keeruline kui sa arvad. Ka Eestis.

[Tiam]

Majandussurutise ajal fiskaalse puritaanluse rakendamine ei ole vist kõige kavalam idee – samal ajal kui erasektor on sügavasse auku langenud koomale tõmmata ka valitsussektori kulutusi viiks riigi majanduse veelgi sügavamasse langusesse. Lõuna-Euroopa riigid peaksid oma riigisektori kulud kindlasti mingi hetk karmi pilguga üle käima, aga siis kui erasektor on teatavalgi määral hetke šokist kosunud.

Ma muudest detailidest ei tea, kuid see teema tahab natuke lahti rääkimist. Keinsism (laename ennast kriisist välja suurendades seeläbi riigi osakaalu SKP-s) on hea ainult ühel juhul - kui seda enne kriisi viljeldud ei ole. Praegusel juhul ei ole keinsism mitte ravim vaid haiguse pikendamine. Miks? Aga sel põhjusel, et normaaltingimustes aitab keinsism üle elada finantskriisi ning tagab tööhõive baastaseme säilumise. Praegusel juhul ei ole aga probleem mitte selles, et raha ei oleks. Raha on ja väga palju. Sellele ei ole lihtsalt mõistlikku rakendust. Ja mõistlikku rakendust ei ole selle pärast, et raha omanikud on mõnede riikide puhul riigivõlakirjadesse investeerides mures selle pärast, et nad võivad oma varast ilma jääda. See omakorda on tingitud järgmistest asjaoludest:
1. PIGS riikide puhul on tüüpiliine struktuurne koormatus, mis tähendab seda, et terve hulk ettevõtjaid sõltuvad riigi tellimustest. Keinsism toimis juba ENNE kriisi
2. Struktuurne koormatus toob kaasa nõrga konkurentsivõime nendes majandusharudes, kus see on tegelikult oluline
3. Hiina on lastud püsivate valuutakurssidega ja odava tööjõuga turule möllama. Enne kui Hiina probleemile ei leita lahendust, ei tule mõistlikku lahendust ka € võlakriisile.

Ainuke tegelik ravim sellest puntrast välja ujumiseks on tööturu vabaks laskmine ning riigi kulutuste piiramine. Sellisel juhul tekib palju vaba tööjõudu, mida on võimalik odavalt värvata ning vaba raha külluse tingimustes hakkab majanduse struktuur kiiresti paranema. Tõsi, selle viljad tulevad nähtavale aasta-paari pärast. Enne seda ei hakka ka eelarvepositsioon paranema. Keinsism lükkaks selle lahenduse lihtsalt edasi.

Ma ei rääkinud mõttetust kulutamisest vaid investeerimisest. A la selles stiilis

It is a little precious to hear such pontifications from those who, at the helm of central banks, finance ministries, and private banks, steered the global financial system to the brink of ruin – and created the ongoing mess. Worse, seldom is it explained how to square the circle. How can confidence be restored as the crisis economies plunge into recession? How can growth be revived when austerity will almost surely mean a further decrease in aggregate demand, sending output and employment even lower?

CommentsThis we should know by now: markets on their own are not stable. Not only do they repeatedly generate destabilizing asset bubbles, but, when demand weakens, forces that exacerbate the downturn come into play. Unemployment, and fear that it will spread, drives down wages, incomes, and consumption – and thus total demand. Decreased rates of household formation – young Americans, for example, are increasingly moving back in with their parents – depress housing prices, leading to still more foreclosures. States with balanced-budget frameworks are forced to cut spending as tax revenues fall – an automatic destabilizer that Europe seems mindlessly bent on adopting.

CommentsThere are alternative strategies. Some countries, like Germany, have room for fiscal maneuver. Using it for investment would enhance long-term growth, with positive spillovers to the rest of Europe. A long-recognized principle is that balanced expansion of taxes and spending stimulates the economy; if the program is well designed (taxes at the top, combined with spending on education), the increase in GDP and employment can be significant.

1. Sügav langus on viimane aeg teravaid kärpeid teha
2. Raha ei tuleks niisama kulutada vaid, investeerida. Kasvõi näiteks, et kõrvaldada need struktuursed ebastabiilsused, mis Lääne sellesse kriisi viinud on. USA näitel on aga järjest enam kuulda majandusteadlaste suust sõnumit "raisatud kriis". Ehk selle asemel, et raha haridusse ja inseneriteaduste põhistesse sektoritesse suunata läks suur osa sellest QE I ja II rahast sellesse õhumüümisega tegelenud Wall Streedi finantsistide sektorisse, kus kriis tegelikult alguse oli saanud. Võrde või USA 1930 aastatel ja nüüd 2008-..... kriisis. Kuhu läks raha ja mis tulemustega paigutati raha ja stiimul New Deali programmis ja kuhu see läks käimasolevas kriisis.

Sekundeerin sellele arutlusele. Erinevalt sellest mida Ligi meile räägib kukkus välja nii, et meie eelarvepoliitika oli väga protsükliline, mille sotsiaalsed tagajärjed alles hakkavad meid 10-20 jooksul kummitama...

Ma kardan, et need "sotsiaalsed kulud" on tugevalt üle võimendatud. See, et meie eelarverežiim oli tugevalt protsükliline on tõepoolest probleemne, kuid samas:
1. Oli see ka suhteliselt vältimatu, sest juba enne kriisi lahkus suur hulk inimesi välismaale. Meedikute, ehitajate, ohvitseride ja päästjate lahkumine oli just siis kõige kiirem. Suuremat ülejääki ei oleks poliitiliselt välja kantud.
2. Kontratsükliline eelarve oleks meile andnud ainult portsu vinguvaid riigist sõltuvaid ettevõtjaid. Praegu lahendas meie jaoks olukorra Saksamaa maksumaksja, kes võttis kontratsüklilise eelarvestamise koorma enda kanda ja ehkki viitega jõudis see Rootsi kaudu meieni. Tulemuseks tugev eksport, mitte sisetarbimise ja riig osakaalu suurendamine.

Ma ei räägi riigi najal elavate vinguvate ettevõtjate üles kasvatamisest. Ma räägin panustamsiets tööjõudu, et lõppeks see jutt kvalifitseeritud tööjõu puudusest, mis meie SKP kasvamast hoiab. Kriis oleks selle probleemiga tegelemiseks parim aeg olnud, kuid see võimalus lasti käest.

Mis puutub inimkapitali kaotamisse / selle hoidmise tähtsusesse, siis tundub, et mul on mõttekaaslasi:

The consequences of Europe’s rush to austerity will be long-lasting and possibly severe. If the euro survives, it will come at the price of high unemployment and enormous suffering, especially in the crisis countries. And the crisis itself almost surely will spread. Firewalls won’t work, if kerosene is simultaneously thrown on the fire, as Europe seems committed to doing: there is no example of a large economy – and Europe is the world’s largest – recovering as a result of austerity.

CommentsAs a result, society’s most valuable asset, its human capital, is being wasted and even destroyed. Young people who are long deprived of a decent job – and youth unemployment in some countries is approaching or exceeding 50%, and has been unacceptably high since 2008 – become alienated. When they eventually find work, it will be at a much lower wage. Normally, youth is a time when skills get built up; now, it is a time when they atrophy.

[Roamless]

Teema jätkuks, kui kreeklased peaks nüüd juhuslikult Euro alast välja visatama peale valimisi (juhul kui võidab äärmus), siis ei osta nad varsti enam isegi käbisid mitte, laskemoonast rääkimata. Muidugi võib Euroopa ka siis oma rahad korstnasse kirjutada, mida nad juba osaliselt praegu on teinud. Muideks, kas eilses "Välisilmas" mitte ei mainitud, et pole need kreeklaste miinimumpalgad ja ka õpetajate palgad nii kõrged võrreldes Eestiga enam midagi, pigem pidi olema juba osaliselt vastupidi. Samas pidi olema säilinud mingi mõttetult kõrgepalgaliste ametnike klass, kes on asunud ringkaitsele.

[Tiam]

Vaata mu eelmist postitust ja seal toodud linke selle pilguga, et kuula ehk teise poole argumendid ka ära ennem, kui mingit riiki ja rahvast 100% süüdlastena kujutad. Lisaks pole see € alast välja viskamine ei Kreekale ega Itaaliale nii karm midagi. Päris mitu mitu kuud juba sosistatakse, et Kreeka ja Itaalia ettevõtted paigutavad oma võlgaaina enam ja enam kodumaisesse majandusse (st restruktureerivad oma võlga nii, et võimalikult palju võlga oleks kodumaiselt hoitud ja võimalikult vähe jäädaks võlgu välismaistele võlausaldajatele, kelle suhtes võlgnevused on võõrvaluutas arvestatud), mis on tegelikkuses vaadeldav ettevalmistusena € alast lahkumisele. Seega rahaliidust väljumisele järgnev devalveerimine ei kukutaks ainult kodumaisesse valuutasse ümber nomineeritud varasid vaid ka kodumaises vääringus hoitavat riigivõlga:

It is no coincidence that more and more sovereign debt is being funded by institutions in that country. It is specifically to make leaving the euro easier.

An Italian pension plan, for example, has both its assets and its liabilities in Italy. A conversion back to lire is manageable in a situation like that. Yes, the pension plan’s redenominated Italian lire bonds may trade down because of the devaluation, but their pension obligations would also be redenominated at the same time, offsetting a lot if not all of the pain.

The same is true in the banking sector. Corporations won’t have that luxury as many are global, but it may explain why Italian and Spanish companies have been busy issuing debt. So returning to traditional currencies has the least impact on the country and the euro zone if the debt is largely held internally. That is the direction the countries and the ECB have been moving in, so don’t ignore this as a more likely real solution.

Debt restructuring in terms of coupon reduction, notional reduction, and maturity extension are all real possibilities, too. If countries learned anything from Greece, it is that by waiting too long, and accepting more Troika money than the private sector wrote off, the problem doesn’t go away.

Restructuring early and harshly is far better than waiting and doing it in bits and pieces, and it has to affect all creditors. One reason that the ECB hasn’t resumed its SMP (secondary market program) just yet is that countries aren’t sure how much they want to owe the ECB. The ECB has proven itself to be an unhelpful partner in restructuring. Watch what the ECB does (or doesn’t do) and ask yourself why.

So “Austerity Now” may be over, but killing something that didn’t work, isn’t the same as solving the problem. Going back to the norm that caused the problem in the first place hardly seems like a solution, either. Currency reversion and/or debt restructuring will be the ultimate end-game.

Senised kriisi lahendamise võtted ei ole L-Euroopa riikides kunagi toiminud, ajalooliselt on seal pärast II maailmasõda probleeme lahendatud ikka devalveerimise teel. Seega € välja astumine ja oma raha devalveerimine on seal pigem probleemide lõpu algus kui uue katastroofi seeme.

[Roamless]

Muideks ammu räägiti, et ilma Eurota läheks Kreekal paremini. Devalveeritaks raha, hinnad muutuksid odavamaks, kaup konkurentsivõimelisemaks ja ka turistide vood suureneksid. Pole kunagi väitnud, et kogu rahvas süüdi on, aga keegi ka ei protestinud neist kui sai näiteks lisaraha pensionina ammu surnud sugulase eest või maksti talle koopiamasina kasutada oskamise eest lisatasu. Samuti oli suht löbus, kui selgus, et ühes maakonnas oli palju pimedaid toetuse saajaid, mõned neist ametilt takso ja bussijuhid. Mis eestlasi vihastab ja kohati kadedaks teeb, on kreeklaste elulaad, kui meid kotib riik seadustega, siis nemad kotivad massiliselt riiki, aga tulemus on sama, kokkuvõttes kedagi ei koti.

[Kapten Trumm]

Muideks ammu räägiti, et ilma Eurota läheks Kreekal paremini

Vaevalt. Kui Kreeka jätab eesti ärika kombel võlad maha ja alustab "uue ja parema firmaga", siis ei saa nad enam pennigi laenu.
Või saavad über-protsendiga. Teiseks paneb selline käik lumepalli veerema ja kuna Kreeka pole mingi suletud majandussüsteem, siis kukuvad nad ikkagi.
Kas euroga või ilma. Kuipalju millelga -spekulatsiooni koht.

Minuarust probleemo ju selles, et sellised pankrotid on kui granaadi sütik, mis eraldi teeb väikse paugu, kuid granaadi sees suurema.
Selle vältimise nimel ju rabistamine käibki. Paanika hunti haistvas lambakarjas läheb nagu ahelreaktsioon.
Kui seda ohtu poleks, võiks ju kreeklased allavett lasta, lahendagu oma probleemid ise ning "Merkozy" elaks rahulikult edasi.
Selle nimel ju rahandusministrid 24-tunniseid kohtumisi peavad ja Ligi on lennujaama kuldklient - kuidas vältida sütiku ja seejärel granaadi plahvatamist.
Vaevalt selles Kreeka abistamises mingit WWII valehäbi sakslased tunnevad.

Tegelikult - mis punased tuled süütab, on siestameeste arusaam elust. Kui meil sai valija aru, et parim lahendus kriisile on poliitline stabiilsus (jätkas sisuliselt sama seltskond), siis siestamehed lähevad tatti loopima ja valivad parlamendi, mil suuri raskusi valitsuse moodustamisega - igasugu populiste ja naljamehi. See viib peagi uute valimisteni.

[kana tagumik]

Muideks ammu räägiti, et ilma Eurota läheks Kreekal paremini

Vaevalt. Kui Kreeka jätab eesti ärika kombel võlad maha ja alustab "uue ja parema firmaga", siis ei saa nad enam pennigi laenu.
Või saavad über-protsendiga. Teiseks paneb selline käik lumepalli veerema ja kuna Kreeka pole mingi suletud majandussüsteem, siis kukuvad nad ikkagi.
Kas euroga või ilma. Kuipalju millelga -spekulatsiooni koht.

Minuarust probleemo ju selles, et sellised pankrotid on kui granaadi sütik, mis eraldi teeb väikse paugu, kuid granaadi sees suurema.
Selle vältimise nimel ju rabistamine käibki. Paanika hunti haistvas lambakarjas läheb nagu ahelreaktsioon.
Kui seda ohtu poleks, võiks ju kreeklased allavett lasta, lahendagu oma probleemid ise ning "Merkozy" elaks rahulikult edasi.
Selle nimel ju rahandusministrid 24-tunniseid kohtumisi peavad ja Ligi on lennujaama kuldklient - kuidas vältida sütiku ja seejärel granaadi plahvatamist.
Vaevalt selles Kreeka abistamises mingit WWII valehäbi sakslased tunnevad.

Tegelikult - mis punased tuled süütab, on siestameeste arusaam elust. Kui meil sai valija aru, et parim lahendus kriisile on poliitline stabiilsus (jätkas sisuliselt sama seltskond), siis siestamehed lähevad tatti loopima ja valivad parlamendi, mil suuri raskusi valitsuse moodustamisega - igasugu populiste ja naljamehi. See viib peagi uute valimisteni.

Ja kuna ka uutel tulevastel valimistel - juhul kui kommunistid ja muu selline kraam ei suuda valitsust moodustada - segaduse eest vastuitavaks peetakse kaht parteid, kes enne neid valimisi omasid kokku ca 70% kohtadest parlamendis, siis paremaks see pilt kuidagi minna ei saa. Mõne anaal-lüütiku lootus, et järgneva segduse eest pannakse vastutama kommunistid ja õiged parteid "nagu vaja" saavad jälle võimule( juhul kui kommudel ei õnnestu valitsust kokku panna), on ikka puhas masturbeerimine.

[Kilo Tango]

Muideks ammu räägiti, et ilma Eurota läheks Kreekal paremini. Devalveeritaks raha, hinnad muutuksid odavamaks, kaup konkurentsivõimelisemaks ja ka turistide vood suureneksid.

Jama. Kreekal (ja ka eurotsoonil) oleks olnud oma probleeme lihtsam lahendada kui Kreeka ei oleks kunagi üldse Euroga liitunudki. Praegu on aga nende võlakoorem väga suur ning Drahmile tagasi minek tähendaks kõigile laenuandjatele suure kaarega pähe soristamist. See omakorda toob kaasa selle, et lähema kümne aasta jooksul saab Kreeka riik müüa ainult siseriiklikke võlakirju juhul kui nendega kaasnevad näiteks maksu- vms. soodustused.

[Roamless]

Pean selgitama. Kreeka eurost loobumine ei ole mitte minu idee, vaid kunagi ajakirjanduses arutlusel olnud ühega nn halbadest variantidest enne päästepakkettide tegemist. Tegelikult moodustab Kreeka majandus Euroliidu kogumajandusest, võrreldes suurriikidega, väga väikese osa. Tõeliseks jamaks läheb siis, kui päästa tuleb näiteks Hispaaniat või tulevikus Prantsusmaad. Loodetavasti on uus Prantsuse president vähemalt niipalju kainelt mõtlev, et oma kõik valimislubadusi täitma ei hakka. Vastasel juhul tuleks hakata euro asemel säästusid rubladeks või jüäänideks vahetama.
Üldiselt veel niipalju, et Kreeka laskemoona ostu teema on kaldunud üle tuliseks aruteluks Kreeka majanduse üle, mis sobib pigem poliitika ja majandusfoorumitesse.

[Kapten Trumm]

Arusaadavalt see ESM ongi päästmine (vähemalt mingis osas).
Iva on ju lihtne - kui nõrgemad hakkavad pankrotti minema, siis laseb see alla kogu eurotsooni krediidikõlblikkuse (turureaktsioonid on ikka karjainstinkt olnud). Sestap lastaksegi meediasse signaale, et asi võetakse kätte.

Imelik on praegu see justiits-tsirkus, mida seal Riigikohtus täna korraldati.
Probleem pole ju mitte ESM, vaid laiem - Riigikogu roll sarnaneb aasta-aastalt Riigiduuma omale.
Riigikogu on praeguse jõuvahekorraga valitsuse poliitika formaliseerija.