Vaesed (?) kreeklased ostavad Hollandilt tankilaskemoona

[kana tagumik]

Turgude reaktsiooni Kreeka lahkumisele - see elataks üle. Küsimus saab olema selles, et...kui Kreeka läks, võib ka teisi minejaid olla. Majanduslikud kukkumised on olnud kõvasti kõvemad kui eeldatud.

[tommy]

Ma pole muidugi majandusinimene ja seega jääb mulle pisut mõistmatuks Kreeka vasakparteide(ja no kõigi, kes Euroopa abitingimuste vastu sõdivad) loogika...
Ei meeldi neile, kuna abipakt olevat kreeklaste solvamine ja selle tulemusena massid vaesuvad......
Hüva, kellele meeldiks....
Küsimus oleks, mida nad siis asemele pakuvad.
Kui abiraha kinni keeratakse, siis jääävad välja maksmata palgad ja pensionid, riigi kulutused keeratakse sisuliselt nulli.
Sealt edasi minnes oleks loogiline jätk Kreeka eurotsoonist lahkumine ja loomulikult siis rahvusvaluuta kasutusele võtt.(mis tähendab ju ka röögatut devalveerimist)
Ehk, kui abipaketi järgimine tähendab elustandardi kvaliteedi langust, siis iga muu lahendus peaks tähendama ju sellesama elujärje veelgi tõsisemat langust. Totaalne segadus, ebastabiilsus jms. pealekauba.
(välja arvatud lahendus, et teised ka edaspidi ikkagi nende arveid edasi maksavad, kuid see on praeguseks juba välistatud.Isegi kui tahetaks, siis endalegi ei jätku enam piisavalt)
Et mida nad siis ikkagi lahenduseks pakuvad, abipakti vastu sõdides. Iga muu lahendus oleks ju veelgi hullem...

[Kapten Trumm]

Nõukogude ajal oli tavaks öelda, et tsurkad peaga mõelda ei oska, ikka muude organitega see tegevus käib.
Eesti inimene on kainelt mõtlev - viimased valimised näitasid, et populistidesse "jagame eelarve vaestele" usku pole (lumpen uskus neid muidugi endistviisi).
Ei tea, palju see tsurka-jutt antropoloogiiselt kreeklaste kohta käib, aga kainet mõtlemist seal napib.

Et mida nad siis ikkagi lahenduseks pakuvad, abipakti vastu sõdides. Iga muu lahendus oleks ju veelgi hullem...

Lahendusi polegi, kui välja arvata see, et abipaketi-vastase populismi harjal võimule pääsenud kas tõstavad käed üles (tulevad uued valimised) või söövad oma sõnu ja elu läheb peale pausi Brüsseli soovide järgi edasi.

[Manurhin]

elu läheb peale pausi Brüsseli soovide järgi edasi.

Aga miks Brüsseli? Oletame, et riigis tekib paras segadus, raha pensioniteks ja palkadeks pole, ja siis pakub näiteks hoopis Moskva neile mingit väga head diili. Muidugi, midagi tahab ta selle eest vastu ka. Peaks asjad tõesti selles suunas arenema hakkama, siis ilmselt Brüssel laulaks juba hoopis teist laulu ja kirjutaks hambad ristis Kreeka võlad ikkagi korstnasse.

[Kapten Trumm]

Kreeklaste ülalpidamine pole minu arust lihtsalt Kremlile jõukohane.
Kui Kreeka riigieelarve on nt Saksamaa omast jämedalt kümnendik, siis Venemaa eelarvest on see pea pool.
Mida Kreekal vaja on, on eelkõige raha ja Kreml käristaks seda välja rämeda nälgimisega, samas kui EL-s oleks see tegelikult suht kerge säästmisega tehtav.

Kui venelastel on midagi kasulikku vaja teha endale, siis mina panustaks pingete suurendamisele Hormuzi väinas. Müüks näiteks paar moodsat kallas-laev raketisüsteemi, S-300'sid ja võid kindel olla, et nädala aja pärast viskab nafta hind 30% üles.

[kibek2si]

Kui venelastel on midagi kasulikku vaja teha endale, siis mina panustaks pingete suurendamisele Hormuzi väinas. Müüks näiteks paar moodsat kallas-laev raketisüsteemi, S-300'sid ja võid kindel olla, et nädala aja pärast viskab nafta hind 30% üles.

Kui mõtled,et Iraanile võiks Venemaa müüa, siis ÜRO embargo peaks Iraanil peal olema, mis puudutab sõjatehnika müüki.

[rbl]

Kreeklaste ülalpidamine pole minu arust lihtsalt Kremlile jõukohane.
Kui Kreeka riigieelarve on nt Saksamaa omast jämedalt kümnendik, siis Venemaa eelarvest on see pea pool.

Kreeka eelarve on Saksamaa omast u. 1/20 ja Venemaa omast u. 1/5. Venemaa on valuutareservide suuruse poolest oma u. 513 miljardi dollariga kohe Saudi Araabia järel hetkel maailmas neljandal kohal.

Kui venelastel on midagi kasulikku vaja teha endale, siis mina panustaks pingete suurendamisele Hormuzi väinas. Müüks näiteks paar moodsat kallas-laev raketisüsteemi, S-300'sid ja võid kindel olla, et nädala aja pärast viskab nafta hind 30% üles.

Kui Venemaa müüks Iraanile oma moodsamaid laevade vastaseid rakette ja õhutõrjesüsteeme S-300 oleks Iraani ründamine USA-Iisraeli poolt päevakorrast maas ja nafta hind koheselt langeks nii u. 30%. Iraani ründamise korral USA- Iisraeli poolt nafta hind koheselt tõuseks u. 30%. Kumb siis on Venemaale kasulikum kas see kui nafta hind langeb u. 30% või kui nafta hind hoopis tõuseb u. 30%?

[Manurhin]

Kumb siis on Venemaale kasulikum kas see kui nafta hind langeb u. 30% või kui nafta hind hoopis tõuseb u. 30%?

Mitme otsaga asi. Kui oletame, et Kreekas lähebki kõik musta stsenaariumi järgi e. puhkeb lõpuks kodusõda, lisaks hakkavad samal ajal Prantsusmaal moslemid korralikult laamendama ja mäss ähvardab laieneda ka Saksamaale (ja inglismaal kipub olukord samuti rahutuks), ja kui siis keset seda segadust veel ka Iraanis madinaks läheks (mis omakorda piisavalt suurt hulka NATO vägesid seoks), siis oleks Venemaal ilmselt üsna suva, kas nafta hind korraks tõuseks või langeks. Iraanile laevatõrjerakettide müük nüüd vaevalt et USA-d ja Iisraeli rünnakust loobuma sunniks. Lihtsalt rünnak oleks veidi rohkem ressurssenõudvam, mis oleks Venemaa jaoks ju igati tervitatav. Sest mida rohkem NATO vägesid on igasuguste muude konfliktidega seotud, seda lihtsam oleks korraldada üks väike ja võidukas sõda.

[rbl]

Kreekale uute laenude andmisel seatud rangeid eeltingimusi võib mõnes mõttes võrrelda omal ajal Saksamaale Versailles` rahulepinguga kehtestatud tingimustega, mis hiljem rajasid NSDAP-le ja Hitlerile teed võimule. Siis äsjastel Kreeka parlamendivalimistel oli täheldatav sarnane tendents, kus edu saavutasid eelkõige paremradikaalid kes pääsesid isegi parlamenti ja said seal 21 kohta.

Kreeka puhul on lisaks kodusõjale esmane oht siiski Türgi, kes kasutab Kreeka sisepoliitilist nõrkust kohe ära ja kui kaks NATO riiki omavahel sõdima hakkavad, mis siis NATO-st tervikuna saab?

Venemaale on maavarade eksport, nafta ja gaas teiste hulgas relvade kõrval üks põhilisi ekspordiartikleid ja seega nii sise- kui välispoliitiliselt määrava tähtsusega tundlik teema. Juhul kui konflikt venima jääb ja laieneb on ka pikemaajaliselt võimalik nafta hinda kõrgel hoida.

Kui USA jõuaks arusaamisele, et kaasaegsete laevatõrjerakettide tõttu nt. sellistega, millega annaks USA lennukikandjaid uputada oleks rünnak liialt ressursse nõudvam siis jäätaks nünnak lihtsalt ära ja viidaks lennukikandjad piirkonnast minema.

[Lemet]

ja kui kaks NATO riiki omavahel sõdima hakkavad, mis siis NATO-st tervikuna saab?

Midagi ei saa, Küprosel see ju juba läbi käidud...

[Tiam]

See artikkel võtab mu seisukohad sõna-sõnalt suust:

Why, then, does every announcement of harsher governance rules merely fuel another round of financial turmoil?

CommentsOne need look no further than the mechanics of liquidity. When a country with higher inflation and structural rigidities joins a monetary union, it initially finds itself awash with liquidity: exchange-rate risk disappears, real interest rates turn negative, and borrowing becomes an irresistible bargain. And, while real exchange rates appreciate and competitiveness suffers, leading to rising unemployment, the abundant credit postpones the adjustment. With the inflow of cheap money, public spending rises, and politicians thrive on distributing subsidies and preserving inefficient jobs to broaden their electoral appeal. The public-sector deficit widens.

CommentsLax financing conditions may prevail for quite a long time, but, sooner or later, growing external and fiscal deficits become unsustainable; confidence evaporates and investors flee, taking their liquidity with them. The country finds itself unable to refinance its debts in private markets at an affordable cost – as happened to Greece and Portugal. Fear of default in distressed countries is then transformed into doubts about the sustainability of core countries’ banks, as their lending to the weaker economies comes under scrutiny. The crisis then spills over borders: investors overreact and withdraw their money from the entire region.

CommentsThe contagion could be stopped by a liquidity injection, but fear of encouraging deficit spending has impeded these efforts. As a result, fear could become a self-fulfilling prophecy: following a run by investors on all other sovereign debtors in the union, fiscal transfers would become inevitable in order to rescue overextended – for example, German – banks that have highly risky loan portfolios. On the other hand, simply restoring adequate liquidity would stop the run, reduce the risk of insolvency, and thus preempt the need for fiscal transfers.

CommentsPolicymakers must understand that the eurozone has turned into a straightjacket: tight budgets restrict growth in the peripheral countries that need it the most. These countries must now engineer substantial real wage and price deflation in order to regain competitiveness and reduce their trade deficits. Meanwhile, the core countries, already running trade surpluses (in some cases as high as 6% of GDP), have no incentive to strengthen the aggregate demand that would relieve pressure on their partners.

.....

The eurozone has proven itself unable to develop a convincing economic strategy to revive economic growth, reduce public debt to normal levels, and raise credible liquidity walls around its distressed sovereigns. Meanwhile, the adjustment costs in troubled countries have ballooned in response to rising interest rates and falling economic activity. Both herald further budget cuts and a downward deflationary spiral.

CommentsEurope’s leaders must go back to the drawing board and agree on a more balanced combination of discipline, liquidity support, and pro-growth policies. If this cannot be accomplished, the eurozone, and most likely the EU itself, will break up – with enormous economic and other implications for us all.