Soome uued miinijahtijad.

[tommy]

Soome mereväele anti Itaalias üle esimene kolmest tellitud uuest miinijahtijast, "Katanpää"..
Tehing maksumusega ca. 250 mln.EUR-i.
Klaasplastist korpusega laevad on 52 meetrit pikad ja täisveeväljasurve ca. 700 tonni.
Varustus paljuski sarnane Eesti omadega, Atlas Elektronik juhtimissüsteem ja Seafox miinihävitussüsteem, Remus 100 allveeaparaadid ja Klein 5500 külgsonarid..
Lisaks Kongsberg HiPAP 500 akustiline positsioneerimissüsteem ja sama firma Hugin -allveeaparaat.
Relvastuseks Bofors-firma 40-mm. kahur.

[allatah]

Enne, kui siia mõni mõistlik ja analüüsiv kommentaar tuleb, lahmiks niisama ja küsiks:
Mis me neid siis jagada ei võinud vä?
Vanas rahas on see tehing siis suurusjärgus peaaegu 4mld krooni. Mul on jäänud mulje, et soomlastel on niigi vähe raha ja et meil ning ka neil oleks selle raha eest muudki vajalikku osta.
Oleks nad NATO-s olnud, oleks neile ehk vähemast piisanud ja siis oleks me saanud võibolla oma miinijahtijate meretunde neile müüa?
Muidugi jah, soome merevägi on väheke suutlikum ja ehk ei ole miinide otsimine nende laevade ainus võimekus.

[ribikardin]

Meie asjapulkadest oleks olnud väga tegija need meie kolm overkill miinijahtijat näiteks 2 Rauma klassi paadi vastu vahetada, aga see on oleks.

[A4]

Ei noh – ilmselgelt on Soome kaitsestruktuuridesse samuti kurikavalal moel infiltreerunud esmase iseseisva kaitsevõime õelad vaenlased, kes kahjurlikul moel riputasid niigi kokkukuivava kaitse-eelarve kaela need mõttetud plastpaadid, mis iseseisvalt tegutseda ei suuda, ühtegi vastase alust uputama pole võimelised ja üleüldse on mõeldud tegutsema ohu vastu, mida ei ole ega kunagi enam ka ei tule!

Kui naljad kõrvale jätta, siis võiksid need meie „plastkünade“ kirujad nüüd natukene järele mõelda, et mis kuradi pärast need soomlased need kallid paadid ikka ostsid? Olukorras, kus Soome kaitsekulusid ootavad ees üsna tõsised kärped, on vähemalt nemad miinisõja pärast ikka üsna mures, kui otsustasid oma laevastiku moderniseerimist alustada justnimelt miinijahtijatest, mitte aga mingitest „seksikamatest“ või „iseseisva kaitsevõime“ platvormidest, mis Soome laevastikus minu teada samuti just „esimese värskusastme“ kauba hulka ema, ei kuulu. Ju siis on miinitõrjevõimekus esmase iseseisva kaitsevõime kontekstis vägagi kriitiline teema, sest vastasel korral soomlased selle „jamaga“ lihtsalt ei tegeleks.

Kõrvalmärkusena – pole eriti näha, et suures plaanis nende aluste võimekus ja varustus meie kolme plastküna omast erineks – ainult et kolme aluse hind on meil kordades väiksem – ca 50 miljonit eurot vs soomlaste 250. Selles mõttes võib seda meie 2006. aasta tehingut kiruda palju tahate, aga hinna osas saadi küll ilmselt maksimum kätte.

[Lemet]

Tõepoolest, kui nüüd naljad kõrvale jätta, siis oleks huvitav teada, kas Soome oleks tõepoolest ainukeste ja esmaste laevadena endale miinijahtijad soetanud...naabrite puhul on siiski olemasolevate võimekuste värskendamisega tegu. Mis on meil toimuvast pisut teisem asi.

[herman30]

Minu teadamusel on soome mereväe esimene prioriteet teha kindlaks et mere transport toimuks ka kriisi korral. Sest Soome on praktiliselt saar. Selles mõttes on miinijahid väga tarbeliset.

[mx77]

Sellise loetelu http://fi.wikipedia.org/wiki/Luettelo_S ... _aluksista võib ka miinitõrjujaid osta.
Paneks siis Eesti MV kõrvale?

[ribikardin]

Eestis ei ole haruldane selline olukord, kus inimene, kellel pole korralikku elukohta, elab mingis üüriuberikus, ostab endale hädaga kogutud raha eest uhke ja kalli auto. Teised inimesed pilkavad seda otsust ja peavad seda väga imelikuks, uus autoomanik on uhke ja sisendab endale, et teised on lollid ja ei tea asjast midagi.
Teine inimene, samal ajal, on ka saanud kokku arvestatava summa raha, aga ei osta mitte uhket autot, mis ei ole esmavajalik vaid hangib omale korraliku eluaseme ja rahuldab odava, kasutatud autoga, sest et vajalikud sõidud saab ka sellega teha sama hästi kui kodu hinda maksva autoga. Uhke auto ostnud mees irvitab, et vaata kus lohh sõidab sellise parsaga, kui mõistlikud inimesed tema maailmapildi vildakusele viitavad, siis kaitseb ta oma seisukohta jälle nii, et teised ei tea midagi.
Kui siis esialgu kodu ostnud inimene omale ka lõpuks kalli auto ostab, siis hüppab see teine esialgu auto esikohale seadnud inimene, et näe nüüd ostis teine ka omale kalli auto, mul oli kohe õigus, et kallis auto tuleb osta.

...Olukorras, kus Soome kaitsekulusid ootavad ees üsna tõsised kärped, on vähemalt nemad miinisõja pärast ikka üsna mures, kui otsustasid oma laevastiku moderniseerimist alustada justnimelt miinijahtijatest, mitte aga mingitest „seksikamatest“ või „iseseisva kaitsevõime“ platvormidest, mis Soome laevastikus minu teada samuti just „esimese värskusastme“ kauba hulka ema, ei kuulu. Ju siis on miinitõrjevõimekus esmase iseseisva kaitsevõime kontekstis vägagi kriitiline teema, sest vastasel korral soomlased selle „jamaga“ lihtsalt ei tegeleks.

Kui nüüd vaadata pigem seda, mis aastatel on seni kasutusel olnud miinitraalerid välja lastud:
Kuhat 21-26 1974-1975
Kiiski 1982-1984

Siis „esimese värskusastme“ hulka mitte kuuluvad "seksikamad" ja „iseseisva kaitsevõime“ alla käivad aparaadid:
Pansio klassi miinilaevad: 1991-1992
Pohjanmaa miinilaev: 1978
Hämenmaa klassi miinilaevad: 1990-1992

Hamina klass: 1996-2005
Rauma klass: 1990-1992

Nagu näha on miinikoristus tulnud kõige viimasena ja esmajärjekorras on tähelepanu all olnud siiski muu.

Ja kas mitte Soome jäämurdjad ei ole miinilaevadeks kohaldatavad?

[Kapten Trumm]

See on selline riukalik teema - kas miinijahtijad olid
1. laevastiku moderniseerimise esimesed pääsukesed
2. lahingu pidamiseks mõeldud laevade järel ostetud kõige viimases järjekorras.

[ribikardin]

Minu teada oli soomlastel enne Haminate tellimist kasutusel sammuti 2 klassi raketikaatreid Helsingi ja Rauma klass. Vanem oli Helsingi klass ja need 4 laeva olid valmistatud 1980 ndate alguses. Seega enne miinipaatide väljavahetamist osteti 3 korda (3x4) raketikaatreid, millest teenistuses on veel Hamina ja Rauma, kumbagi 4. Helsingi klassi 2 laeva müüdi Horvaatiasse.
Minu jaoks räägib see selgelt soomlaste eelistusest ja selleks on siis enne kaitsevõimet tõstvad laevad ning siis alles muu.

[Kapten Trumm]

Sul on õigus - A4 jutt "kuidas soomlased laevastiku uuendamist miinijahtijatest alustasid" on lihtsalt jama.
Sõjalaevad olid enne, rannakaitseväeosad kahurite, RBS-15'te, Spike'dega olid enne, meremiinid ja miinipanijad olid enne, Hornetid olid enne.
Lihtsalt vanad miinikoristuslaevad tuli välja vahetada ja Soome käitus vastupidiselt Eestile - sekundaarse tähtsusega asjad osteti kõige lõpus.

Eestis ei ole haruldane selline olukord, kus inimene, kellel pole korralikku elukohta, elab mingis üüriuberikus, ostab endale hädaga kogutud raha eest uhke ja kalli auto.

Kas see on ainult eraisikute puhul levinud või riigiaparaadi puhul ka?

Kõrvalmärkusena – pole eriti näha, et suures plaanis nende aluste võimekus ja varustus meie kolme plastküna omast erineks – ainult et kolme aluse hind on meil kordades väiksem – ca 50 miljonit eurot vs soomlaste 250. Selles mõttes võib seda meie 2006. aasta tehingut kiruda palju tahate, aga hinna osas saadi küll ilmselt maksimum kätte.

Ma pole nüüd mingi ekspert plastist suurte laevade alal - aga näiteks tsiviiltarbe plastik-kaatritega on nii, et 20 aastat vana plastkaatri turuhind ongi enamvähem nullilähedane (tühine võrredes uuega), sest klaasplast pole praktilises elus puidust (erinevalt rahvatarkusest) palju targem materjal ning sellele, mis silledava värvi all on - puudub ligipääs. Eestis on juhtunud õnnetusi, kus täiesti ette teatamata murdub kaatri põhjalt pool ruutmeetrit plastikut lahti ja laevuke satub uppumisohtu. Seevastu näiteks korras olevad puitlaevad on Soome müügiportaalides kõrges hinnas - ka seepärast, et neid on lihtne remontida (erinevalt klaasplastist kaatrist). Prognoosiks, et klaasplastist aluse eluiga on tegelikult võrreldav nende saksa puukünadega, mis enne olid (mingi 40 aastat) - lihtsalt plast vajab vähem jooksvat hooldust.

Ülaltoodu ei tähenda, et meie miinijahtijad murduma hakkavad, aga lihtsalt selgituseks selle äraarvamata tarkuse juurde, kuidas me lihtsa liigutusega sommidest 5 korda odavamalt hakkama saime.

[pakzmagu]

Briti admiral: Euroopa mereväed pole piisavalt tugevad.

http://www.postimees.ee/841834/briti-ad ... t-tugevad/

Milliseid mereväevõimekusi soovitaksite arendada siin, Läänemere piirkonnas?

Minu arvates on Eesti hea näide suunast, kuhu riigid nii siin Läänemere piirkonnas kui ka terves NATO Euroopa osas võiksid areneda. Tipptasemel nišivõimekused, mis suudavad integreeruda rahvusvahelisse struktuuri.

Me näeme juba teie tõeliselt hästi toimuvat panust koos Briti vägedega Afganistanis. Puhtalt mereväe mõttes soovitaksin teil vaadata nišivõimekusi, mida suudate pakkuda miinitõrje alal. Miinitõrje on NATO-le ja ELile oluline võimekus.

Üks Briti kuningliku mereväe panuseid Pärsia lahe piirkonnas on miinitõrjealused. See on tähtis, absoluutselt turu tipus olev võimekus, millele pole võrdset mitte üheski teises maailma riigis. See on fakt.

Sandown-klassi miinijahtijad (kolm sellist alust on Suurbritannialt ostnud ka Eesti – toim), Hunt-klassi miinijahtijad (kaks sellist alust on brittidelt ostnud ka Leedu – toim) koos õige tugistruktuuri ja õigete inimestega on maailma tipptaseme võimekus.

Meie jaoks on miinitõrje nišivõimekus, mida pakume USA juhitavas koalitsioonis Pärsia lahes. Selle mõju on tohutu. Ja mul pole mingit kahtlust, et Euroopas ja laiemalt saavad Eesti-sugused riigid anda panuse miinitõrjes, tehes sellest oma tohutu mõjuga nišivõimekuse.

Nujah... Hr. Putkineni kommentaar sellesama artikli alt tundub mulle siiski admiralihärra jutust omajagu mõistlikumana.

[Kapten Trumm]

Einoh, briti admirali jutt õige....ainult koalitsiooni kollektiivkaitse tingimustes.
Kui USA 82. airborne paneb oma saapad siin maha H+14 päeva, on selles kontekstis neist miinijahtijatest samapalju kasu kui seale raseerimisaparaadist.
Kui muidugi täpne olla, siis Hunt on natuke universaalsem laev kui Sandown - mis on nishiala (miinitõrje) nishilaev (miinijahtija).
Kui palju aga nende ostmise, ülalpidamise ja remontimise rahade eest (ületavad kindlasti miljardit krooni juba) saanuks muud hädavajalikumat, pole vist mõtet rääkida.
Töökat päeva jätku kõigile.

[hummel]

Rauma klassist näeme und. Soomlased teevad kapremondi ja jätkavad teenistust.

http://www.puolustusvoimat.fi/wcm/eriko ... vene+rauma

Kui nüüd rääkida siin, et soomlased muretsevad endale 4 uhket miinijahtijat, siis tekib küsimus, et kas meie Merevägi on tõesti nii tegija, et peaks pidama endal tervelt 3 samaliigilist laeva? Kui jah, siis miks meil ei ole ühtlasi 6 raketikaatrit soomlaste 8 vastu? 40 hävitajat soomlaste 60 vastu? Elik midagi on ikka mädasti süstemaatilises riigikaitse arengus.

Minu arusaam on, et meie võimekus oleks pidada üleval mitte enam sõjatehnikat, kui u 1/3 soomlaste omast.

[Hjalmar Nelk]

meie võimekus oleks pidada üleval mitte enam sõjatehnikat, kui u 1/3 soomlaste omast

Millest siis selline arusaam? Rahvaarv? Aga kuidas SKP arvutus peaks näitama? Praegu on vahe umbes 10-kordne (sealjuures per capita kahekordne).

Ei saa ma aru sellisest lihtsast aritmeetilisest arusaamast, ja muidugi kõik peab kohe nüüd olemas olema .