Kevadtorm 2012

[hummel]

Pole kursis selle õnnetu JvP hingeeluga, kuid mööda üksusi liikus kõlakas küll, et reservistide trussikud olla kuhugi väekoondise tegevusala sügavusse ära kadunud ja ootavad ülesleidmist.

Iseenesest on minumeelest õige, et:
- KoÜ ja KoVbl peavad olema ettevõtmise adekvaatsuse huvides kaadrid. Näit RA RÜ ja RV. Seejuures tuleks arvestada koosseise treides asjaoluga, et kaadri-veebel ei saa olla reservistist KoÜA alluvuses. Aspirandist ei tehta ajateenistuses KoÜ-d ja see ametikoht on juba päris vastutusrikas nii taktikaliselt, kui administratiivselt, nõudes olulisi kogemusi. Väljaõppel võib sinna jah mingi reservistist "topise" panna, aga kui juhendajat käekõrval pole, võib vabalt oodata... katastroof.
- Pataljonile tuleb võimaldada paar päeva meeldetuletavat väljaõpet enne "rindele" saatmist. Siiski peavad ametikohad olema maksimaalselt sarnased RA ajateenistuses omandatuga. Ilmselge, et 5 kuuga saadavaid erialaoskusi ja protseduure ei tee selgeks RÕK-il 5 päevaga!
- RÕK-pataljon rakendati KT õppusel tegevusse ja tõsteti sellega väekoondise juhtimise pinget.

Üldiselt tuleb arvestada, et kaitseväes ei hakka ei RÕK-ide orgunn, väljaõpe ega logistika hästi jooksma enne, kui ei lahene kaadriprobleemid. RÕK-id on muide oluline lisakoormus põhitöö kõrvalt - võiks öelda, et töö poole lisakohaga. Häda aga selles, et kaitseväes valitseb juba niigi tuntav kaadripuudus (lisaks puudus pädevast/kogenud kaadrist) ja inimesed peavad rabama kokkuvõttes sageli niigi juba kahe eest, sest ega keegi ülem jooksvaid igapäevaülesandeid ju RÕK-ide pärast kärbi! Ja ei oleks ka kärpida, sest ega töö end ju ise ei tee?!
On jäänud mulje, et praegu käib seoses RÕK-idega ja üldse suuremate väljaõppeüritustega seonduvalt pigem tulekahju kustutamine ja aukude lappimine. Ei jagu ei inimesi, ega vahendeid. Vaja pidevalt laenutada või kerjata siit-sealt kokku nagu kangelaspioneer juba vihjas. Ja siis tehakse midagi ära.

Ainult reservistidest kokku klopsitud JvP siiski lahingulis-taktikalises saamatuses süüdistada ei ole õiglane. Kui jutud, mis meie üksusse (sh pealtnägijatelt) seni jõudnud on, tõsi on, pole ka KL-il liiga palju kiidelda.
Üldiselt olid meie ajateenijad suht vihased kogu selle taktikalise tegevuse peale, sest avastasid end oma torudega liiga sageli oma lahingüksuste ja VA vahepeal, kus nad enda teada üldse mitte ei peaks olema. Eks seal ole erinevaid põhjusi muidugi, mitte vaid jalaväelaste saamatus.

Muidu nagu juba eelnevalt mainisin, siis meeldis mulle õppuse kompaktne ülesehitus, kus ei olnud mölutamist ja jupitamist võrreldes varasemate aastatega. Nädal aega actionit jutti oli omaette elamus.

[soesilm]

Teadjad peavad andma selgitusi ...

Taux 007 - natuke sitasti läks jah. Aga eelnevalt mõned selgitused.

JP pataljon oli ajateenistuse lõpetanud 2008, seega oli selle kevadeni üksus, mis peaks joonelt kaevikusse, mitte tiiru minema (va normaaljooksule seadmine).
Kuna kaadriga oli kehvasti (oli määratud uuele üksusele), siis pandi põhirõhk res ohvitseridele. Viimased said veebruaris nädala õpet, kus selgitati ka KT ülesehitust ja nende rolli. Mehed olid tegelikult oma saatuseks valmis.
See, et mingit drilli ei toimunud, oli nii planeeritud. Lugege varasemate RÕKide tagasisidet. Enamasti nimetatakse seal ka seda "meenutamist" molutamiseks. Ühesõnaga: kuhu sõdurit ei suudle, ikka on perse! Tegelik eesmärk oli vaadata, kuidas 4a tagasi õpetatud pataljon hakkama saab.

Edasi läks nagu läks. Tagala käitus mõne koha peal kehvasti või väga kehvasti. Kangelaspioneer - on ta sul kunagi hästi tegutsenud? Samas, kas jäid nälga või kas puudus lahingu alguseks laskemoon? Suuresti oli probleemiks ka see (ja seda sa kangelane ju tead), et polnud kompveebleid, kes vajadused konkreetselt esitanud oleksid. Ja KÜdega oli probleem, mõned puudusid sootuks ja nii pidi neid ülesandeid täitma käepärased mehed Kuigi ka mina tean, et näiteks genekate bensiin ei jõudnud kaks päeva pataljoni!

Viivituslahingus oleks mehed pidanud lahingut saama. Reservväelaste ja pataljoni juhtkonna kiituseks peab mainima ühte fakti. Kui õhtul oli kaks kompaniid lootusetult laiali löödud, siis hommikul kella 0700ks olid mõlemad taastanud oma positsioonid. Tainapeadega sellist asja teha ei saa. Samal hommikul nägin oma silmaga molutavaid rea-reserväelasi, kes vaenlasest küll teadsid aga ikkagi päikest võtsid. Õnneks nägin ka reservohvitsere, kes koosseisu liikuma pani. Nii et Taux - kui sa oled C kompanii mees, siis ma võiksin täpsemalt selgitada, mida molutamise asemel teha võib.

Kaitselahingus juhtus vist mitu halenaljakat asja, ning õppust korraldavate kaadrikaitseväelaste süül, ei saanud see pataljon tõesti õiget lahingut. See oli planeerimatu (viga). Kuid ega see sadade meeste üksteise pihta ajamine nii lihtne vast polegi. Eriti kui mõlemad tahavad teist poolt üle kavaldada ja mängujuhti takistuseks peavad.

Kokkuvõttes: ma olen Tauxi kriitikaga osaliselt nõus. Piinlik, et lahingud nii tagasihoidlikuks jäid.
Samas oleks võinud teha 5 päeva eelnevat poputamist, 50e kaadrikaitseväelasest instruktoriga ja näha mida ...? Mitte midagi! Mitte mingit hinnangut selle pataljoni sisule poleks saanud anda. Nüüd on aga mõtlemist palju. Las mõtlevad. Kui 500 mehe 10 päevane loksutamine midagi arendab, siis on need "laastud metsaraiel". Kui sellest õppust ei võeta ... siis ... on häbi.

[kangelaspioneer]

Samas, kas jäid nälga või kas puudus lahingu alguseks laskemoon?

Palju puudu ei olnud. Kuna toiduga varustamine toimus iga päev, mitte nt kahe või kolme päeva tagant, jõudis moon paaril korral kokkadeni siis, kui toit pidanuks valmis olema või toidupakid üksustes laiali. Tõenäoliselt sai nii mõnigi mees oma nosimise kätte koos järgmise päeva moonaga.

Aga miks see üks päev ära oleks kulunud- mingi ports oli ka mehi, kes ajateenistuse läbisid veel eelmisel sajandil, samuti nägid mitmed autojuhid neile usaldatud sõidukitüüpi esimest korda seestpoolt. Ma usun, et see üks päev lisaks oleks nii mõndagi muutnud. Kasvõi mõne sidemehe lasknud lisaks koolitada, et esimene valve ei oleks mõnele olemasolevale 48h pikk.

[hillart]

Pole kursis selle õnnetu JvP hingeeluga, kuid mööda üksusi liikus kõlakas küll, et reservistide trussikud olla kuhugi väekoondise tegevusala sügavusse ära kadunud ja ootavad ülesleidmist.

Pole tarvis mõnitada ja logistikat süüdistada.
Nii imelik, kui see ka ei ole, aga reservlasele pole kehtivate normatiivdokumentide kohaselt ette nähtud aluspesu ja sokke väljastada. Miks see selliselt on? Põhjused on arvestatavad ja olulised. Nii on ja logistikud ei puutu antud juhulk asjasse.

[soesilm]

Toitlustus - II liin ei omanud varusid ehk toiduained jõudsid õppuste piirkonda 24h enne söömist.
Sellest varupäevast võibki jääda rääkima. Kordan küsimust: kas sa oleksid siis näinud tõest pilti kiirreageerimisüksusest? Pilt oleks olnud kena ja keegi ei peaks ajusid pingutama.

Reservväelastest veel - ma sain aru, et laskmised õnnestusid. Ühe päevaga lasti läbi kõik relvad, kaasaarvatud 120mm,81mm, Milan. Ja tulemused polnud üldse pahad.

[Kapten Trumm]

Üldiselt tuleb arvestada, et kaitseväes ei hakka ei RÕK-ide orgunn, väljaõpe ega logistika hästi jooksma enne, kui ei lahene kaadriprobleemid. RÕK-id on muide oluline lisakoormus põhitöö kõrvalt - võiks öelda, et töö poole lisakohaga. Häda aga selles, et kaitseväes valitseb juba niigi tuntav kaadripuudus (lisaks puudus pädevast/kogenud kaadrist) ja inimesed peavad rabama kokkuvõttes sageli niigi juba kahe eest, sest ega keegi ülem jooksvaid igapäevaülesandeid ju RÕK-ide pärast kärbi! Ja ei oleks ka kärpida, sest ega töö end ju ise ei tee?!

Seda olen isegi tähele pannud, et nädalaks eri väeosadest kokku aetud kaader RÕK-is on tükati vägagi pohhuistliku suhtumisega ja eks see ole ka üks põhjus, miks asjad ei laabu normaalselt. Ei saa santi sundida kui sant ei taha kõndida.

Selleks, et reservist võetud ülemad ladusalt hakkama saaks, tuleb muidugi harjutada, harjutada ja veel kord harjutada.
Tulemus (sitt) on täielikult ootuspärane, kui 5 päevaga loodetakse tasa teha KSK põhikursust+aastaid praktilist elu.
See lihtsalt pole võimalik. Iisraelis või Soomes on võimalik - järelikult on ka meil võimalik.
Kui aga asja tehakse nii, et korra proovitakse, saavutatakse ootuspärane sitt tulemus - ja projekt lõpetatakse - ei hakkagi eales tulemusi olema.

[Taux007]

Loomulikult on mõistetav, et kõike asju ei saa ladusalt jooksma panna ja vigu ikka esineb. Mis aga häiris, oligi see, et täpselt enne kontakti tuli kodinad kokku panna ja uuele positsioonile plagada ja ka siis ei saanud kindel olla, et kontakti saavutatakse. Viivituse eesmärk on ikkagi vastase viivitamine. Õnneks või kahjuks minu jagu sai seda teha ja isegi kolm korda sama päeva sees (ja see oli sisuliselt ainukene päev, kus vastasega kontakti astusime). Ülejäänud rühmakaaslased vist vaenlast ei näinudki ennem kui viimase päeva "lahingu" ajal, mis lõpetati täpselt siis kui esimene vastase luuremasin ilmus silmapiirile ja tuli käsk "tuli seis!". (Meil õnnestus oma metsatukis kinni pidada lätlaste üksus, sundsime nad peatuma ning ca 300-400 meetrit hiljem tegime samadele tüüpidele uue varitsuse, pool tunnikest hiljem jäime pasidele jalgu ja tegime Scoutsiga sõda. Hämmastav oli muidugi kohtuniku suhtumine. Scoutsi üks jagu (??) tuli meid vist tiibama, aga nad tegid seda ülimalt lärmakalt ning saime ennast võtta hästi pisikesse ringkaitsesse. Avasime ka tule ning paugutasime üsna mitu salve tühjaks. Lõpptulemus kohtuniku suu läbi: null langenut Scoutsil, meil terve jagu maas. Kumb siis kaitses ja kumb ründas? Kui ütlesime, et meie avasime ju tule, siis tuli vastuseks, et noh, teeme siis ühe mehe Scoutsil maha. "Ja pealegi, mehed, see on ju mäng! Scoutsil on veel pikk tee minna!" - kas see peaks tähendama, et pärissõjas on Scoutsidel 9 elu ja ka pikk tee minna? Juba see töötab sõduri moraalilie vastu - oled 4 aastat reservis olnud ja kui nüüd tuled säru tegema (pealegi oled varasemalt istunud "paaritunnises" varituses üle 30 tunni jutti ilma magamiskottide ja lebomattideta öökülmaga ja moraal üsnagi maas, ikkagi ju reservistid, mitte harjunud ajateenijad (eks see bläkk ole muidugi rühma- või kompaniiülema kapsaaeda, sest nemad oleksid pidanud instrueerima, et paaritunnisest viivitusest saab üle ööpäevane passimine), siis saad labastel põhjustel ise pähe, kuigi siililegi selge, et tulemus oli kallutatud. Olgu, see selleks - tähtis oli ikkagi kontakti saavutamine, mitte elude lugemine)

Piiritust jagati kaks korda: tormi alguses ja tormi lõpus. Millega oleks sõdur pidanud oma maksakastme või strogonovi kuumaks ajama? Seal oleks võinud paremini tegutseda. Millega rahule jääda saab: puhas joogivesi oli alati ja eranditult olemas. Kiitus selle eest!

Rühmaülema kaela ma ei ajaks siin mitte kui midagi - oli tema täpselt samasuguses teadmatuses kui sõdurid, enamus oli ikkagi KoÜ p*sk. Aga noh, kogenematu mees tundus olema.
Rühmaülem kui selline oli meil tegus ja pädev, lihtsalt süsteem tundus töötavat vastu.

Kui igale tegevusele oleks järgnenud pädev põhjendus ja olukorra selgitus nii, et iga reasõdur saaks oma eesmärgist aru - siis ei oleks ka sellist pahameelt kui täna lugeda saab. Teine negatiivne pool oli muidugi see, et sõdurid tulid reservist, harjunud mugavusega ning pidevalt võisid kuulda "ahh, ei viitsi seda teha, mis nad teevad, saadavad koju või?". Ehk meeste moraal polnud juba niigi kõrge, kui lisada juurde varustusega keeberdamine, sõduri jaoks sihipäratu metsaaluste kammimine ilma kontaktita, siis erilisi positiivseid emotsioone RÕK ei tekitanud.

Varustuse probleeme teate juba isegi.

C-Coy jah.
Kangelase teemast ei saanud praegu väga hästi aru.

[edit]Ahjaa, kaitselahingut kui sellist meil ei olnudki. Kusagil põllu ääres ehtisime mingi moment küll mingisugust kaitsekraavi ja see oli ka kõik. Kaitselahingute ajal istusime metsas ja jooksime positsioonilt positioonile.
Miiniväljade tühistamine kuni jooneni 81 oli ka muidugi omaette ooper, eriti kui ise veel käisid miinivälju aktiveerimas.

[soesilm]

Nõus Tauxiga.
Lugege teised ka - RÜ sai hakkama. Kuigi ajateenistusest oli möödas 4 aastat ja nüüd veebruaris oli täiendusõpet 7 päeva. Ja reakoosseis sai ka ju hakkama. KV ülesanne on sinna ette KÜd panna. Iga vend hakkas liigutama, kui öeldi: " tainapead, lätlased on siit 2km ja kui te omale isegi rakmeid selga ei aja, elementaarset julgestust ei korralda, siis annavad lätlaed teile paljakäsi peksa!" Kõigil meenusid oskused ja teadmised ...
See "kangelase" jutt oli mõeldud Kangelaspioneerile.

Aga nüüd - See kes nimetab RÕKi täiendavaks ülesandeks, see pole EKVst õigesti aru saanud. Igal viimasel kui kaadrikaitseväelasel peab olema oma SA ametikoht, mille ülesanded on PÕHIÜLESANDED. Ajateenijale tundide andmine on tegelikult kõrvalülesanne. Ja siin pole mingit filosoofiat. RA ülesanded ja tegevus peavad võimalikult palju kattuma SA ülesannetega / valdkonnaga. Ilma RÕKide ja reservväelasteta on kaitsevägi nagu Naf-Nafi maja!
Siin on vaja lehandada kaks probleemi. 1) peab kaader sellest aru saama 2) peab kõrgemalt poolt toimuv ametikohtade täitmine selle järgi toimuma.

[Kapten Trumm]

Täna on arusaam selline, et see on tülikas lisatöö (tulenevalt mitmetest-setmestest asjaoludest).
Kui sellest huvitatud pole keegi, siis ei maksa ka mingit hirmsat kvaliteeti tahta - seda lihtsalt ei hakka olema.
Kokkuvõtvalt kujuneb asjast osapoolte motil tallamine ja keegi pole rahul - kui ühe lausega summeerida....

[Taux007]

Olles aus, siis meie RÜ teenis 1999/2000 ning tuli vist esimest korda 2012 veebruaris 7 päevaks õppima ning nüüd oli meiega esimest korda koos metsas RÜ-na.

[hummel]

Kirjutasin enne pikema teksti, kuid netikatkestus hävitas minu kirjutise. Kokkuvõte oleks, et

- Kui kaadrit või pädevat kaadrit ikka pole (ei kasva peale), siis pole. 1+2=3, mitte 4 või 5. Noored ei taha sandipalga peale tulla - ei ela lihtsalt ära. Tööülesannete täitmisel pole kuskil öeldud, et igapäevased asjad võib seoses RÕK-idega tegemata jätta. Oleks kaadrit rohkem, oleks ka RÕK-id kvaliteetsemad - saab normaalselt ülesanded jagada, ette valmistada ja ära teha.

- Kui ajateenijat korralikult ei õpeta-kasvata, pole temast ka hiljem RÕK-is suuremat asja, kui ta üldse kohalegi tuleb. Küll aga võib ta boonusena hääletada vastavalt oma emotsioonile "mõttetu" ajateenistuse (ja reservväe) vajalikkuse suhtes valimistel.


Ja 5 kuu väljaõpet 5 päevaga tasa ei tee - kõik reservistidega täidetavad SA struktuurid peavad olema koostatud võimalikult süsteemiselt ja korrelatsioonis (ka sarnaste protseduuridega, et reservist ei peaks hakkama hoopis uut asja õppima RÕK-il). Et näiteks järgmise valmidusastme üksusse edasikandmisel ei tuleks kohe 30% tt-mehi puudu ja samas ei jääks 50% sidemehi õhku vms. Loomuliku kao kompenseerimiseks peaks küll igas erialas edasikandmisel pisut ülekatet jääma.

[Taux007]

Erik, see mis ja kuidas Scouts teeb, ei ole väga minu asi. Nagu ka mainisin, siis see vahejuhtum meis kellegis tol momendil väga sügavaid kurbusemomente ei tekitanud, sest me teadsime ette, et nii ta läheb. Elud eludeks, tähtis oli tol momendil kontakt ja kontaktiolukorras käitumine, oma jao puhul nägin seal kõvasti puuduseid, mida kõrvaldada, aga tol momendil olin tavaline laskur, mitte jaoülem. Pealegi, kes reservistidest oleks nõus kuulama mingisuguse reamehe käskusid kui nii ehk naa ollakse mõttel, et on tulnud reservist ning 10 päeva pärast on kõik läbi nii ehk naa (ehk siis pole ju vahet kuidas tegutseda, peaasi, et püss pauku teeb). Suuremal osal õllekõht ka ette kasvanud, mis tähendab, et metsa all kiiremaid liigutusi neid naljalt tegema ka ei pane. Siinkohal olekski oluline anda enne karmikäelisema instruktori õpetussõnade all meestele meeldetuletus sõjapidamisest. Küll see ohuolukorras ja kohtuniku pilgu all meenuma hakkab, ma usun.

80% olnutest arvasid, et järgmisel korral on mõistlikum trahv ära maksta kui metsa alla magama tulla. Ehk siis ka meestel olid kerged lootused-ootused karmima käe ja tugevama väljaõppe järgi?

[Taux007]

Ei, sa lugesid mu teksti üle ühe sõna ilmselt.

Selgitan siis asja pisut teise nurga alt:
RÕKi rühm oli meil ca 80% komplekteeritud nendest meestest, kes me 2008 teenisime ühes rühmas koos Pärnus. Väljaõpe seal oli intensiivne ja tagantjärgi öeldes väga hea. Istumist-molutamist sisuliselt ei olnud ning pidevalt oli tamp peal. Selles tulenevalt oli kerge kartus/eelarvamus, et RÕK meie jaoks ei saa ka just kõige kergem olema. Ilmselt mingisugune alateadlik eelaimdus. Jah, reservistid teadsid varasemaste kuulujuttude põhjal, et RÕK ei tohik olla selline kui ajateenistus, ent eks siit ja sealt on kuulujutu tasandil välja kuvanud, et RÕKi tase on tugevamaks läinud ehk et molutamist ja looderdamist (joogiorgiaid, korrapäratust) ei eksisteeri enam. Esialgu ja esimeste päevade juures ei osanud keegi veel mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi RÕKi kohta teha (kolmandal päeval ju alles metsa, sest enne seda oli varustuse jagamine, terava moonaga "polügonil" sihtmärkidele tuld andmine ja muu administratiivne pool). Metsas said mehed aru, et vist ikka nii teravat tegevust ei ole, ent kuna eelnevalt oli arvamus/eeldus, et metsas läheb mölluks, siis oldi selleks ka valmistunud. Kuna lõppkokkuvõttes oli meie tegevus ühest metsast teise liikumine ja võsa all magamine (mis ei ajendanud ka eriliselt kaitsele, varitsustele jms tähelepanu pöörama), siis eeldused meeste mõttemaailmas said "löögi" (ilmselt ikkagi ei ole vaja nii palju vaeva näha, aga ma ju tulin siia sõda pidama, mitte vastase eest põgenema ilma vastast nägemata?) Kui nüüd ühel momendil nägime vastast, siis mina kui reamees, oleksin küll võinud midagi öelda (õigemini paar korda ütlesin, aga kuna lõdvakslaskmise moment oli juba olnud, siis oli enamusel suhtumine "see on ju RÕK ja 10 päeva pärast libistame õlli rannas", lõpuks oli sama suhtumine ka minul - milleks pingutada, kui lastakse kergemalt läbi saada?), aga kuna ma ei ole tõsiseltvõetav (kamraad ikkagist), siis minu hääl kui selline ei olnud mõjus. Juhul kui juures oleks olnud mõni karmima suhtumisega kaadriväelane, siis oleks ka lahingutegevus, varitsused jms olnud efektiivsemad ja oskuslikumalt lahendatud. Mõni kohtunik, kes vahepeal meie juurde ära eksis, andis küll suurepäraseid näpunäiteid tegutsemiseks, aga kui mölluks läks, siis polnud sisuliselt kedagi meie juures asju hindamas ja manitsemas. Scoutsi vastu oli ka lihtsam oma salved tühjaks täristada kui sõda edasi mängida, sest siis sai ju minna tee äärde puhkama ja masinat ootama.

Ma ei taha öelda, et kui mul oleks võimalust olnud, siis ma oleksin väljakul olnud ise kui John Rambo, vaid seda, et 4. aasta tagune ajateenistus oli veel meeles ning kuidagi natukene imelik oli kui pingutamise asemel võis niisama ringi tatsata, ilma et midagi oleks halba juhtunud. Tõenäoliselt tundsid seda sama ka ülejäänud reservistid ja seda ei saa neile pahaks panna. Kuna esialgsed ootused/lootused (? - ma ei saa teiste eest sõna võtta) ei täitunud (ilmselt), siis tekkiski paljudel mõte, et järgmine kord vast ei maksa tulla, sest võsa all oskab iga mees ka ilma RÕKita magada.

Paremini ma omi mõtteid hetkel seletada ei oska. See, millest ma kirjutanud olen, ei pruugi üldse kehtida enamuse kohta, aga see on lihtsalt üks vaatenurk, mille olen omaks võtnud kogetu ja juttude/arusaamade põhjal.

[Martti]

80% olnutest arvasid, et järgmisel korral on mõistlikum trahv ära maksta kui metsa alla magama tulla. Ehk siis ka meestel olid kerged lootused-ootused karmima käe ja tugevama väljaõppe järgi?

Me jõudsime septembris samale järeldusele, eriti varustuse äraandmise järjekorras seistes, mille ajagraafik totaalselt p....se kukkus, hea vähemalt et vihma ei sadanud järjekorras seistes. Ainuke asi et me olime autoga, aga mida pidid tegema kaasvõitlejad kes laupäeva õhtul Võrus enam bussile ei jõudnud?

[Kapten Trumm]

Härrased rahulolematud reservväelased, Telhvi vahendusel on teil võimalik oma sõna meediasse öelda, avatud on vastav rubriik "Kuidas oled rahul Kevadtormiga".

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=64426916

Tehkem siis ameerika kombel "put the money where your mouth is", vaevalt siit foorumist seda vajalikud isikud loevad.
Ja veel! Ei maksaks tavalisele Telhvi ilkumisel õli tulle valada, kirjutage asjalikult, konstruktiivselt, oma ettepanekutega - ma arvan, et pääsete oma artikliga ka eetrisse.