Tääkide jm külmrelvade välimääraja

Uudistaja · Postitus Postitas **Uudistaja** » 16 Nov, 2005 11:52

Täägi pikkus mudu ise 40cm ja on jumala hästi aru saada et see on püssi otsast ära murdunud...Kas keegi mudu oskab öelda mis aastal neid toodeti ja kas on siis jaapani vöi vene oma???
Palju mudu ültse selle väärtus olla vöib??

Satakas · Postitus Postitas **Satakas** » 16 Nov, 2005 11:54

ega siis haav ise ümar pole. nelinurkse teraga täägi haav on tegelikult ristikujuline. aga ma tahtsin jõuda sinnamaale, et mõned lollikesed kipuvad põhjendama seda sellega, et mosini tikk-tääk olla haava rebinud mitte lõiganud, mistõttu see raskemini kinni kasvas. tegelikkus on aga teine - isegi kirurgid rebivad. skalpelliga lõigatakse vaid nahk, et arm pärast esteetilisem jääks. naha alused koed aga rebitakse lahti sest selline haav kasvad kergemini kokku. ühidalt - samasugune legend nagu ka see "veresoonte" eesmärk täägi külgedel - siis voolab veri paremini välja...irw

PS! koerahammustus on raskeltparanev aga pigem bioloogilistel põhjustel - palju baktereid.

Satakas · Postitus Postitas **Satakas** » 16 Nov, 2005 11:57

Tauri kirjutas:Täägi pikkus mudu ise 40cm ja on jumala hästi aru saada et see on püssi otsast ära murdunud...

oot, kust sa seda järeldad? vene täägil ongi tagumikul selline muhv, mis püssiraua otsa pisteti.

propatria · Postitus Postitas **propatria** » 16 Nov, 2005 12:17

hugo1 kirjutas:... Kuna haav on ümmargune,... Sooned ka sees, et veri välja läheks

Täiesti võhiklik ja vale jutt!

Praktika olla tõe kriteerium...
Võta üks taoline korralik tääk ja torka tema vähemalt pooles pikkuses lihakeha sisse (viimase puudumisel kasvõi paksema papi või pakkepaberi sisse). Siis näed, et tekkinud ava on väljavenitatud tippudega ruudu kujuline

ProPatria

Uudistaja · Postitus Postitas **Uudistaja** » 16 Nov, 2005 12:35

Ma saan aru et see murdunud kuna ots on köver vasakule poole ja püssi ots tuleks siis ka paremalt välja ja läheks löhki...Ma vöin ka eksida...Aga see on minu arvamus...

Un' Recluta · Postitus Postitas **Un' Recluta** » 16 Nov, 2005 12:45

Mitte just kõige parem lehekülg, aga pilte on palju (sh Mossin-Nagant'i omad):

http://arms2armor.com/Bayonets/bayonets.htm

Jaapani karabiini tääki seal pole, aga see oli teistsugune -- "volditav". Ja muidugi pole keegi seda kunagi ära keelanud.

VANA LÖUKOER · Postitus Postitas **VANA LÖUKOER** » 16 Nov, 2005 12:53

Täiesti võhiklik ja vale jutt!

Praktika olla tõe kriteerium...
Võta üks taoline korralik tääk ja torka tema vähemalt pooles pikkuses lihakeha sisse (viimase puudumisel kasvõi paksema papi või pakkepaberi sisse). Siis näed, et tekkinud ava on väljavenitatud tippudega ruudu kujuline

jah,nii ta on.ei saa siin öelda,et vot see vöi too tääk oli hirmsam...tapavad ja vigastavad köik ühtemoodi.
könealuse täägi torke tagajärjel on töesti väljavenitatud tippudega ruudukujuline auk ja katsuge seda auku siis ömmelda - ruutsentimeetri suurune nelinurkne auk on löigatud kahte diagonaali pidi ribadeks.tegin kodus paberi ja täägiga katse ära.tulemuseks on väga katkine auk,ribadeks.kuuest kohast oli löikehaavad ja lisaks keskel haigutas auk.nii,ömmelge see nüüd kinni ja ennem ärge unustage,et koos täägiga viiakse haava selline ports mustust,et paha hakkab.sealt ka see arstide peavalu,et sellist auku on üsna vöimatu kinni panna.....
sooned ju köikidele torkerelvadele sisse lastud ja ikka ainult selleks,et löök läheks libedamalt ja tera tugevam oleks.

Keelatud on need nn.nelinurksed täägid tegelikkuses ka.nagu ka eelnevalt mainitud saksa hambulised täägid.tänapäeva täägid on selles möttes vöitlejasöbralikumad,et nad on lühemad ja öhemad - ei kipu ribidesse lüües nende vahele kinni jääma.....

Uudistaja · Postitus Postitas **Uudistaja** » 16 Nov, 2005 13:35

Leitsin siis köik mis vaja...Äitäh abi eest...
See on siis vene mudel Mosin-Nagant(1st Pattern) Sacket Baganet.
Oli kasutusel WWII.
Valmistati aastatel 1818-1891 ja seda kasutasid veel Austraalialased ja Soomlased.

Satakas · Postitus Postitas **Satakas** » 16 Nov, 2005 15:13

lõukoergi on õigel teel aga see õmblemise teema on veidi metsas. nii sügavat ja väikse ristlõikega haava ei ole vähimatki mõtet õmblema hakata. õmblemisel on mõte siis, kui haav muidu lahti vajub aga see on võimalik vaid laiade haavade pihul täägitorke puhul vajab õmblemist pigem sisikond, mida tera lõiganud on. selleka lõikavad arsti-onud torkehaava siit- või sealtpoolt veelgi laiemaks, et ligi pääseda.

kahjuks aga pole ma poole sõnagagi kuulnud tänapäevasest keelust kandiliste tõõkide kohta. olid need nüüd hiina kalasnikovid või misasjad, millel kah tääk otsas peaaegu nagu vanal heal mosinil - neljakandiline. ei mäleta, et keegi hiinlaste või neid relvi kasutanud eestlaste poole näppu oleks viibutanud. tääk on tänapäeva sõjas niivõrd marginaalne nähtus, et see 0,00..X% täägiohvreid ei oma ei poliitlisest, meditsiinilisest ega isegi mitte eetilisest aspektist lähtuvalt mitte mingit tähtsust. samahästi võiks hakata keelustama teatud tüüpi kummimustreid sest ikka jääb mõni oma või vaenlane mõne transportööri alla ja kindlasti leiduks ka mõni pooletoobine inimõiguslane, kes läbi ussimunni ära tõestaks, et just sellise mustriga kumm on allajäänu suhtes ebainimlik ja raskeid piinu tekitav.

PS!
tääkide-nugade vereseoonemeestele siis kah selgituseks, et peamine otstarve neil on muuta täägi küljepindala suuremaks, mistõttu tera vastupidavus suureneb ja ei murdu/paindu nii lihtsalt. asjast arusaamiseks võtke alustuseks vineeritükk mõõtudega 10x1 cm ning murdke see risti pooleks. lihtne? järgmiseks võtke sama pikkusega, ent 5cm laiune tükk. polegi nii lihtne murda? soon tera küljel täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni - tera laius suureneb ja seega tera tugevneb. nojah, soome pussidel ja muudel poekaupadel, kus kummalgi küljel üks juuspeen soon...no see on vist rohkem iluasi.

võimalik, et sooned kuidagi ka torkamist kergendavad kuigi kahtlen sest suurema küljepinnaga kaasneb ka suurem hõõrdetakistus.pealegi tegime peale tääke-mõõku keelava relvaseaduse poleemikat paari aasta eest selgeks, et veidike paksema aga kitsa teraga kööginoaga on hulga lihtsam tappa, kui täägiga. noh, tikk-tääk ei kanntanud loomulikult mingit konkurentsi aga üldiselt kõik maailmasõjaaegsed ja ka AK ja galili nugatäägid said searümba peal katsetatud. püssi otsa panduna oli muidugi kergem sisse torgata aga käes hoides üsna ebamugav. mida pikem, seda halvem.

VANA LÖUKOER · Postitus Postitas **VANA LÖUKOER** » 16 Nov, 2005 20:51

sataka jutt öige.

ma ei leia aga seda kohta,kus räägiti genfi konvensiooni keeldudest.sealt ka see täägi lugu meeles.ja nendele ak loojatel on sügavalt savi,mis ja kus keelatud on.
kui minna parimate torkerelvade juurde, siis parimaks torkerelvaks on tavaline kruvikeeraja.täägi omadus jääda luude vahele kinni on teada.kui lüüa elavasse keresse suur saksa tääk, mosini tääk, kööginuga ja kruvikeeraja, siis jälgige,kui kergelt ja raskelt relvad kehasse lähevad.
laia ja raske saksa täägiga on nii,et veresooned külgedel on selle jaoks,et suure asjaga jääb tääk keresse poole peale kinni,kui sooni poleks - verel ei ole töesti kuskile minna,soonega relval asi veidi lihtsam.kruvikeerajaga aga asi veel lihtsam - kärts sisse ja kärts välja ja toime samasugune kui teistel relvadel.
kuid nagu sataks mainis,siis on töesti nii,et vöid relva otsa kinnitada üksköik, mis asja - sellise jöuga,mis relv annab,lööd teisele sisse ikka.olgu tegemist kasvöi puust joonlauaga....

oliver · Postitus Postitas **oliver** » 16 Nov, 2005 22:50

Ümmargust auku ei saa pidama? Siis peaks ju kõik kuulihaavad surmavad olema

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 16 Nov, 2005 23:11

Ümmargust auku ei saa pidama? Siis peaks ju kõik kuulihaavad surmavad olema

Raskem saada pidama, kui sirget. Uurisin soonte kohta järele mehelt, kes teenis vahetult peale II maailmasõda punaarmees. Tema sõnul on sooned tääkidel vere jaoks. Kusagilt peab veri välja saama.
Keelust ei teadnud midagi ja ütles, et Vene oma oli hirmsam, kui sakslane.
Muidugi eks vanarahvas ütles selle kohta, et iga lits kiidab oma v¤¤¤u

Kuid muidugi ei kahtle ma Sataka ja propatria jutus

Satakas · Postitus Postitas **Satakas** » 17 Nov, 2005 10:24

no see verejutt on ikkagi kummaline. "veri peab välja pääsema"? veri istub sul kogu eluaja sees ja ei kipu heast peast kuhugi välja ja kui sinusse tääk pista, ega seda siis nagina selga ei jäeta, et ta verejooksu kinni surub. see tõmmatakse välja ja verd tuleb lõbusalt. pealegi on haavapind piisavalt elastne ja surub selle soone täägi teral niikuinii kinni ilma, et sealt suurt midagi välja voolaks. ega's nalja pärast artid ütle, et kui sulle nagi selga lüüakse, püüa ikka vastu pidada ja seda mitte väja tirida sest tera hoiab ise suurema verejooksu kinni.

VANA LÖUKOER · Postitus Postitas **VANA LÖUKOER** » 17 Nov, 2005 12:02

vaata,Satakas.veri tuleb jah niikuinii kerest välja,kui sinna üksköik mis asjaga auk sisse lüüa.aga küsimus on praegu selles,et kiirus ja lihtsus.kiiresti lüüa ja veel kiiremini tagasi tömmata.ilma soonteta täägil oleks palju raskem see tagasitömbamise jöud.küsimus on tehnikas ja selles,et täägi ja noa kasutajal ei läheks kaua aega ühe tegelasega jändamiseks.ja tänapäeva täägid on mönes möttes isegi hullemad - need on peaaegu nüridad,nii et sisse lüües löhud sa vaenlase naha-ja lihamassi üsna korralikult ära.nad on torkamiseks head aga löikamisel löhub vägevalt.mötlen praegu nt.galili tääki.

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 17 Nov, 2005 12:39

Minu allikat ei tasu kullana võtta, mees ei ole kedagi ise täägiga löönud. Teenis sel ajal, kui neid veel liikus ja tema arvas nii. See ei tähenda, et temal peaks õigus olema.

www.militaar.net

Tääkide jm külmrelvade välimääraja

Kes on foorumil