Võidupüha ja ohverdamine

[Reigo]

Artikkel Indrek Harglalt. Lisasin kommentaariumisse paar kommentaari.
http://www.epl.ee/news/arvamus/indrek-h ... d=64572942

Igaüks võiks siiski jääda oma liistude juurde.

[MOrav]

Juttu nüüd kahes kohas,

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... =8&t=27502 .

[TTA]

Ehk oleks EPL nõus avaldama Reigo Rosenthali selleteemalise arvamusloo vastusena Hargla artiklile?

[Reigo]

Las ta jääda. Pärast keegi veel solvub ja enam ei jõuaks kah.

[setu]

Vaatasin paraadi, ja mis meeldis, oli see, et Noorkotkastel olid ilusad sinised keebid - autor on väärt mu hinnangul väiksemat auraha. Kodutütardel selle kollase aksendiga nii hea välja ei paistnud. Kahju oli...täpsemalt masendav oli vaadata neid Riigikaitse läbinud abituriente, kes olid valged triiksärgid märjad, rinnahoidja muster jne näha. Ebaprofessionaalne. Paari euro eest oleks saanud kilekeebidki - ootaks neile keepe stiilis noorkotkad, võibolla puhast valget värvi.

- KL paraadi tehnika osa oli nagu aastal 2002 vms;
- Tehnika tutvustamisel oli meeldiv VGde ATV kõrval mootorsaanimees valge camo kangaga ja optikaga AK4ga + G3 kabaga.

Mida tahaks järgmise aasta Võidupüha paraadil näha:

- kõigile riigikaitse kursuse abiturientidele valget vihmakeepi;
- kõigile elektripostidele kinnitatud riigilippu paraadi territooriumil (vaadake inglise kuninganna 60 a. teemantjuubeliüritust);
- KL liikmetele rohelist digicamoga kaelarätti (kolmnurkne) - et kael poleks paljas;
- KL liikmetele mustad nahkkindad (palav suvi või mitte - ei loe);
- AK4jadele picadinny liistud ja optika (vajadusel vetthülgavast tekstiilist katted - a la M14netel);
- paraadi rivistuses võiks olla Kaitseväe khakivärvi MB G wageni ambulance'id + VW T4/5 khakivärvi ambulanced;
- võiks värvida ühe Scania PÄÄSTE tuletõrjeauto ka khakivärvi kolonni lõppu

muus osas jätkakem harjutustega,
trv

[OnuEnn]

"- KL liikmetele rohelist digicamoga kaelarätti (kolmnurkne) - et kael poleks paljas;
- KL liikmetele mustad nahkkindad (palav suvi või mitte - ei loe);
- AK4jadele picadinny liistud ja optika (vajadusel vetthülgavast tekstiilist katted - a la
M14netel);"

vabandust, milleks?

[speedsta]

Kommentaariumist sattusin ka lugema kaastundlike ja nördinud kommentaare läbivettinud riigikaitseõpilaste kohta. Samas oli keegi osavõtjatest kommenteerinud, et neile pakuti aga ise keeldusid. Pärastpoole polnud enam väga vahet. Ja 'märjasäri showd' ei pea ju suures plaanis näitama.
Üldiselt oli vihm soe, hambad suus plagisema ei hakanud, seismine on väsitav nii nagu ikka.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hargla on sattunud vist oma keskaegseid jutustusi sakslastest vorpides nii vasikavaimustusse, et on asunud ümber kirjutama Vabadussõja ajalugu. Ei erine eriti nõukaaegsest, ainult rõhk on sakslastel, kes siis antud juhul on tõstetud NSVLi stiilis kangelaste rolli.

Tulles siis tagasi teemat algatanud posti juurde - ka mulle on Landesveeri sõda alati omamoodi tööõnnetusena näinud ning ei leia ma ka mingeid loogikavigu hr Hargla leheloost.

Vähendamata selle sõja tähtsust - et kui ta juba puhkes (ja kama kaks kui lollisti) - siis tuli ta meil ka lõpuni sõdida, seda tehti ja tehti hästi. Nii et justkui lõpp hea, kõik hea... aga ikkagi tööõnnetus. Valede meestega sõditi, moskoovia päikese poole vahtinud ja/või sõjatüdinud lätakatele toodi kastanid tulest välja ning 400 meie parimat meest pandi sealjuures magama.

Ei väida vist keegi, et 1919.a suvel veel Balti hertsogiriigi loomine ja/või saksa uusasunike massiline saabumine Lätti üleval oleksid seisnud - ja ometi puhkes see "vale" sõda... Ilmselt oligi kommunikatsioon (-situational awareness) kõigile osapooltele niivõrd vilets // kaootiline, et ka punased ei tabanud soodsat hetke ära kasutada löömaks kõigile "neemetsitele" korraga nuga selga ja...


P.S. ning mainit kirjaniku loodud apteeker Melchiori gooti kriminullid keskaegsest Tallinnast on lihtsalt super - ootan huviga lisa

[setu]

Onu Enn: "vabandust, milleks?

tagasi paraadi juurde...


Üsna selgelt on juba 10 aastat mingisugune suurem lagi Kaitseliidule ette tulnud, millest üle enam ei saada. Kuigi see lagi on ainult saavutatudki Rootsi abiga. NATOt see Kaitseliidu case ei huvita ja seda on varsti 10 aastat näha õunte pealt ka. Ka meid endit Kaitseliit väga ei huvita. Viimane kaitseministri poolne sõnavõtu sõnum oli: "...võiks suurem olla, kiiremini kasvada!"

Suhteliselt sisutühi räuskamine. Ja see on ka kõik. Kaitseväel on riigiaparaadi ametnikele ka Arenguplaan. Kaitseliidul pole. Mitte, et see samasugune peaks olema. Teps mitte.

Kuna Võidupüha on kõige prime time olulisem siseriiklik Kaitseliidu promo üritus (Kaitseliidu seisukohast) siis tuleb selle nimel ka vastavalt vaeva näha. Selline pidev puusalt tulistamine igas asjas head tulemit ei paku. Ei ole nii, et inimesi ei huvita. Huvitab. Vägagi. Nõudlust on kuid pakkumine jääb kesiseks. Ja see on paljuski mõtlemises kinni. Meil ei ole teist Võidupüha ega Iseseisvuspäeva paraadi.

Usun, et vaataja tahab professionaalsemat tulemust. Küsimus on selles, kuidas ta selle "professionaalse" ära tunneb? Mille järgi? Mis teeb selle usutavaks või arvestavaks. Mis köidab. Mis on positiivne?

tervit,

[OnuEnn]

ei maksa seda paraadi nii surmtõsiselt võtta. loomulikult võiks olla relvastus parem, aga paraadi tsivilistidest publik ei tee vahet, milline sihik just täpselt selle relva peal on.

pealegi olid kasutusel maleva laost võetud suvalised standardrelvad, paljudel meestel on personaalsed relvad täiustatud ja parendatud.

laiguline kaelarätt ja nahkkindad on juba puhtalt maitseasi.

[Reigo]

Borja:

Tulles siis tagasi teemat algatanud posti juurde - ka mulle on Landesveeri sõda alati omamoodi tööõnnetusena näinud ning ei leia ma ka mingeid loogikavigu hr Hargla leheloost.

Vaene mees! Loodetavasti ei kulutanud sa nüüd liiga palju oma väärtuslikust ajast nendesamuste "loogikavigade" otsimisele. Mina isiklikult ei leidnud leheloost ka erilisi loogikavigu, küll aga kõige tavalisemat asjatundmatut lahmimist, ebasobivate/ebameeldivate faktide eiramist ja sellise kompoti baasil järelduste tegemist. Aga jah, neid kriminulle võib muidugi lugeda küll.

moskoovia päikese poole vahtinud ja/või sõjatüdinud lätakatele toodi kastanid tulest

Samamoodi vahtisid moskoovia päikeses poole ja/või olid sõjatüdinud ka eestlased (proportsioonid olid ilmselt küll teised). Ainult et kui neid sõjatüdinuid organiseerida ja tagant sundida, siis annab nendega midagi ära teha. Mittepunaste lätlaste häda oli see, et sakslased takistasid nende organiseerimist (ulatuslikumat mobilisatsiooni) põhjendusega, et lätlased on üldiselt enamlased. Ja kõige tagatipuks kukutasid läti rahvuslaste valitsuse. Pärast Landeswehri sõda, kui Läti armee jalad alla sai, teostati ulatuslik moblisatsioon, siis sõdis see küll.

Huvitav on see mõtlemine: "lätakatele", kes olid eestlaste saatusekaaslased (sisuliselt samas paadis) abiandmist tehakse maha. See oli midagi mõtlematut, rumalat ja kahetsusväärset. Samas kahetsetakse, et ei proovitud semutseda seltskonnaga, kes ei olnud Eesti Vabariigile sõbralik; kelle jaoks Eesti Vabariik oli parimal juhul mingisugune lapsik tsirkus; kelle ulatuslikum sekkumine Vene kodusõtta poleks Eestile tõenäoliselt kaasa toonud midagi head.

1919. aasta juuniks kujunenud olukorras polnud ka mitte mingusugust elulist vajadust sakslastega liitu otsida: Punaarmee oli kõvasti peksa saanud ja Eestist ning suurest osast Lätist välja löödud. Mingisugust sakslaste sõjalist panust ("ühist võitlust bolševismi vastu") Baltikumis polnud lihtsalt enam vaja. Kõik jutud sellest, kuidas ikkagi vedas, et punased ei taibanud Landeswehri sõda ära kasutada, on asjatundmatud. Punaarmee lihtsalt ei olnud võimeline LW sõda ära kasutama.

Eesti juhtkonnal oli 1919. aasta juunis valida, kas lasta Lätil küpseda omas mahlas või mitte. Omas mahlas küpsemine tähendanuks, et Lätis võimutsevad baltisakslased ja neile sobilikud läti poliitikud, keda abistavad Saksa väed. Peale selle, et sealt võinuks oodata igasuguseid ootamatusi, avaldanuks sedasorti Läti paratamatult destabiliseerivat mõju ka Eestis. Esiteks vasakradikaalsete meeleolude tõus: "meie ainus kaitse pead tõstvate parunite vastu on ikkagi Punaarmee". Teiseks: kohalikud baltisakslased seadnuks kõik oma lootused abile lõunast. Kolmandaks: Eesti poliitikute ebakindlus radikaalse maareformi läbiviimisel. Mida vähemradikaalsem maareform olnuks, seda rohkem oleks see kasulik olnud enamlastele.

Tagantjärele võib küll spekuleerida, et kauaks see sakslaste võim seal Lätis ikka püsima oleks jäänud; küll Entente oleks asja korraldanud nii, et sakslased oleks pidanud tagasi tõmbuma. Täiesti võimalik, aga sellel hetkel, 1919. aasta juunis, polnud miski veel selge.

[Hjalmar Nelk]

Tänan, Reigo. Lihtsalt, lühidalt, asjatundlikult. Ma juba mõtlesin, et kas tõepoolest peab ka ise hakkama (palju vähem asjatundlikult) arvama "tööõnnetuse"-teooria kohta.

[Shiim]

Viimased kolm postitust kustutatud.
Härrased - mis puututab "õigeusku" või mingit muud usku, siis selle üle poleks mõtet argumenteerida, sest usk ongi usu küsimus.
Teemakohases väitluses ootaks siiski argumente, mitte kommentaare (sisuliselt) stiilis "mina ullikestega ei vaidle, olge rõõmsad edasi".

[mulks]

Võidupüha purustatud müüdid: http://syndikaat.ee/news.php?uID=4961&lang=est