Inimlikkus ohvitserides

[donnervetter]

Kui sa ise "lollustega" ei hiilanud, siis olid ka ohvitserid sinuga suheldes mõistlikud.
Kogemus valdavalt mereväe ohvitseridega, aga ka maavägedega, leitnandist kuni admiralideni ja kindraliteni välja.

Üks hea episood, kes viitsib vaadata, on muidugi naljakas, aga ka karm reaalsus.

http://www.youtube.com/watch?v=QjxtbfkH ... re=related

[Grimrate]

Idiootide protsentuaalne osakaal süsteemis pidada sõltuma süsteemi enda idiootsusest. Mina käisin Eesti väes ning tolles ma siinkirjeldatud uroodseid ohvitsere täheldanud ei ole. Olen näinud äärmiselt (loe lollilt) agaraid ideegeneraatoreid ning isendeid, kes paguni laiuse tõttu on reaalsusega kontakti kaotanud. Aga otseseid mölakaid mitte.
Küll olen kohanud allohvitsere, kelle hing ei mahu tühipalja veeblipaguni alla ära, aga võimed suuremat pagunit ei võimalda. Kui sa oled viisteist aastat veebel olnud, oled sa tõeline maa sool või viimane ...
Nagu vanarahvas olevat öelnud - suur mees, suur m*nn, väike mees, üleni m*nn

[Md-Dog]

Nii minu kui eelkirujtaja õnneks toimus EKVs enne 1998 aastat nii käsuliinis (ülevalt alla) kui ka initsiatiivi korras (alt üles) kaaderkoosseisu ümberkasvatamine nii, et inimvaenulike figuuride osakaal oli muutunud üsna tühiseks ning eksisteeris põhiliselt värskema väljalaskega noorem-allohvitseride hulgas. Usutavasti seepärast, et viimased polnud veel ei alt ega ülaltpoolt normaalsele käitumisele mõjutatud. Sarnane ümberkasvatamise lengend liikus ka meie eismese rühmaülema kohta. Ja noh eks arvestas kaaderkoosseis ka seda, et kui ikka rühmajagu selle piisavalt marru ajada siis on Eestimaa piisavalt väike koht üksuse kiirkokkutuleku korraldamiseks peale teenistuse lõppu ülema ümberkasvatamise eesmärgil.
Valdav enamus KVLK toonasest kaadrist oli küll sihuke mõistlik ka pärast väeteenistust kokkupuutudes. Isegi teenistuse ajal väljaspool väeosa kokku juhtudes olid enamus neist üsna inimlikud. Jõulupuhkuse ajal sattusin ühte pisikesse Lõuna-Eesti kõrtsu, mille püsikunde ma juba enne väge olin. Keset õhtut vajus baari mingi väiksem seltskond ja korrag käratas üks jube tuttav hääl "head vana aasta lõppu L". Ülesse vaadates naeris vastu samast kandist pärit allohvitser P. Nagu vedrust visatuna olin püsti ja kraaksatasin "Tervist härra aov P". Palju ei puudunud, et oleksin ka kulpi visanud, hoolimata sellest, et kandsin tsiviilülikonda. "rahulikult nüüd" kostis siis P istus lauda ja tegi mulle selgeks, et väeosas on väeosa reeglid ja kõrtsis kõrtsi omad. Eriti veel siis kui kumbki pole vormis ja kõrgemaks pooleks on tema. Ja nii ta siis lähimateks tundideks mo lauda platseeruski. Ärajoodud kogust kommenteerima ei hakka

[Grimrate]

Toona ta oli ju veel suisa nooremallohvitser seoses hariduse omandamisega. Igati muhe mees oli. Ka väeosas sees. Meenutused tema korrapidamistest ja minu seatempudest kuuluvad ühte tulevasse eraldi rubriiki. Kuigi ta praeguseks minu teada on pagunid õlgadelt heitnud ning põhjalahe taga miskit kavalat tarkust endale külge õpib kuulu järgi, peab pikalt ja pinevalt järgi mõtlema, mida üldse kannatab rääkida. Igatahes üks inimlikumaid üldse toonasest kaadrist. Vähemalt aborigeenide pihta