Eesti helikopterid

[Kapten Trumm]

Harjutuse tõhustus on märksa suurem, kui lennukit relvastatakse ja tangitakse Ämaris.
Kütusekulu lennuks harjutuspiirkonda on väike võrreldes Saksamaalt käimisega.
Enamik liitlaste endi baase on meist 1000+ km kaugusel, natuke naljakas kah sõita pikk maa lahingukoormaga maha, et poetada 2 pommi ja minna debriefingule Saksamaale tagasi.
Saksamaal tundub olevat ikaldus nende harjutuskohtadega, kui selleks käiakse USAs ja Kanadas üle ookeani. Üks selline koht on näiteks Holloman AFB New Mexico osariigis USA-s, kus Luftwaffe Tornado eskadrill istub püsivalt kohapeal.

[Viiskümmend]

Lennata Kesk-Euroopast siia, leida sihtmärk, visata 2 pommi alla ja kodubaasi tagasi jõuda - ongi ju üsna tõetruu NATO lahingumissiooni treening ning mida pikem ja kurnavam seda tõetruum. Saab treenida piloodi vastupidavust, õhus tankimist, Eesti kohal radarite alla lendamist, sihtmärgi hävitamist ja koju tagasi jõudmist.

[Kapten Trumm]

Kärbete all ägavates kaitsebüdzettides see idee kindlasti vaimustust ei ärata, tegemist pole ju B-52 pilootidega, kelle eesmärk ongi 30 tundi järgemööda lennates toonuses püsida.
Aeglasel kiirusel tehtud marsruutlend siia on lihtsalt lennukite lennutundide ja raha vähese kasuteguriga põletamine, mis väljaõppe mõttes ei anna suurt midagi juurde, küll aga kütus, inimtunnid jne kuluvad ühtemoodi. Pealegi on enamik NATO baase siit nii kaugel, et siia jõudmiseks tuleb lennuk koormata lisapaakidega ja töristada ökonoomsel kiirusel, vastasel juhul on vaja õhus tankida või vahemaandumine teha.

Küll aga konkurentsi üritamisel nt Holloman AFB-ga tuleb arvestada, et kuigi siia on väiksem vaev lennata, on New Mexico kõrbes valdav päikesepaisteline hea nähatavusega ilm, mis lubab enamiku päevi aastas ka lennata, ilma me Ämari puhul aga mõjutada suurt ei saa. Kui ülesanne on visuaalnähtavusega pommitamine, siis juba tänase ilmaga on suur küsimärk, kas seda teha ikka lubatakse.

[Viiskümmend]

See, et räägitakse väga harvadest ning spetsiifilistest lendudest räägib ju pigem nn.Ämari "lennukooli" narratiivile vastu, meie õhuruumi uute NATO harjutusalade ja Ämari lennuvälja omavahelisi seoseid ei ole ju kusagil veel lahtikirjeldatud. Kuna me ei tea ka seda, millist tüüpi lennukid siia harjutama võiks tulla ei oska ma täna ka arvata, kui vajalik see "teeninduspunkt" neile on aga eks aeg näitab?

[Kapten Trumm]

Üsna selge on, et mingit F-16 alalist eskadrilli siia keegi naljalt paigutama ei hakka, liiga kallis, ebamugav ja poliitiliselt ülbe liigutus (eriti oludes, et VF on meie piiritagustest baasidest tõsiseltvõetava taktikalise lennuväe ammu ära kolinud. Kellelegi ei tee selle vajadust lihtsalt täna selgeks, vastava teema tõstatusele kuskil tippkohtumisel järgneb õlalepatsus "don't worry".

Et nüüd midagi harjutamas käia siin, tasub küsida mida. Isiklikult arvan, et A2A relvastuse laskmisi siia ei tule, pole lihtsalt vajalike ohualasid võimalik tagada ja merel selle tegemise riskidest juba räägiti eespool. Jäävad ainult A2G asjad, mis praeguse seisuga nii umbes pooltel juhtudel ei anna õhuturbele suurt juurde (tulenevalt lennukite ja väeosade spetsialiseerumiseks). Uutele lennukitele üleminekuga asi muidugi paraneb.

Lisaks tasub silmas pidada piiri lähedust, nii nagu pole eriti tark piiri lähedal Harrisega eetrisse minna, pole siin eriti tark tegu ja oma uuemat lennukielektroonikat (radarid, andmeside jne) valju häälega kõlada lasta, sest sealpool samamoodi suured magnetofonilindi rattad seina peal käivad. See aga kahjuks käib igasugu õhulahinguharjutuste juurde. Eurofighterite ja F-22'dega siin vist väga lennata ei taheta.

[setu]

Värskendame mälu/teemat.

Vahepeal on kõrberindel jälle palju liiva tuulde paisatud.

Kaitseministeeriumi avaldusest lõik:

"Kapten Kallis ja kapten Noorsalu teenivad Marylandi Rahvuskaaardi lahinglendude brigaadis Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostööprogrammi raames, mille eesmärgiks on hõlbustada teadmiste ja kogemuste toomist Eestisse, et riik saaks välja arendada oma modernse kopteriprogrammi."



Tuleb mõelda sellele, et kopteriprogramm tuleb eivei. Küsimus on selle vormistamises. Kui halb või vähem halb see tuleb. See, et Ämari ehitati, ei muuda eriti oluliselt järgmisi suundi. Kas meil oleks mõistlikum:

a) saada lahingväljaõppega MedEvac piloote näiteks UH 60le (mis on logistiliselt õigustatud valik NATOs oma potentsiaali tõsta)

b) saada väiksema lahingukontakti väljaõppega transakopterite piloodid, ükskõik millisele kopteritüübile.

c) ... kas on seda C varianti üldse õhus olnudki.

trv

[hummel]

Ilmselt olen juba sellelaadse jutu siia kirjutanud. Surematud mõtted.

- Käputäie hirmkallite transpordikopterite (UH-60 stiilis) ostmine ja pidamine on meie niru riigikaitsevõime seisukohast praktiliselt mõttetu raiskamine.
Ostame oma rahanatukese eest 3-4 tk, paneme Lauluväljakule ja tanstime ümber nende rahvatantsu - isamaa päästetud!
- Võimalik, et siin on vaikselt näha ka mõne Eesti vahendusfirma kõrvu ja lobi, kes noolib hüpersoodsat tehingut ja saab mõne ringkonnaga hästi läbi. Uusi sädelevaid asju on ju tore osta ka.
- Mis koperdistesse puutub, siis UH-1 oleks meile R44 asendamiseks ja "õhuvägede" (idee poolest peaksid küll hoopis Maaväele jääma) arendamiseks küll ja veel. Neid on meile isegi kunagi tasuta pakutud. Kunagi vist arvutasin siin ka välja hinnaklassid, aga ei viitsi otsida. Vast saaks nii, et ühe UH-60 hinna sisse mahuks 7 kuni 10 UH-1, mis tähendab 1 kompanii õhupaiskevõimet 1 jao asemel. Vähemalt mingigi kasu.
- Oleks nõus, kui u 4 moeka koperdise asemel muretsetaks õhuväele 4 kasutatud ja pisut viletsamat ülehelikiirusega hävituslennukit minimaalsegi relvastusega, tagades nii meie (naeruväärsele tankide ja lennukiteta) kaitseväele natukegi tõsiseltvõetavust nii rahvusvahelises plaanis, kui kodumaal. Eks ka väike heidutusmoment, sest ühe lennukiga kannatab vajadusel väga lühida viitega ikka päris palju kurja teha nii õhus, maal, kui merel ja seda juba RA.

[EOD]

- Mis koperdistesse puutub, siis UH-1 oleks meile R44 asendamiseks ja "õhuvägede" (idee poolest peaksid küll hoopis Maaväele jääma) arendamiseks küll ja veel. Neid on meile isegi kunagi tasuta pakutud. Kunagi vist arvutasin siin ka välja hinnaklassid, aga ei viitsi otsida. Vast saaks nii, et ühe UH-60 hinna sisse mahuks 7 kuni 10 UH-1, mis tähendab 1 kompanii õhupaiskevõimet 1 jao asemel. Vähemalt mingigi kasu.

Nõus. Hinna/kvaliteedi suhe erineb kordades isegi arvestades konserveerituna seisnud UH-1 lennukõlblikkuse taastamise kulusid, mis ei pruugi olla väikesed. Õhusõiduki ja selle komponentide ressurss nimelt on seotud nii lennutundide, töötsüklite (osadel agregaatidel) kui valmistamisest/hooldusest möödunud ajaga (kalendaarne ressurss).

[piirivalvur]

UH-60 on simmide jaoks mugav ja turvaline valik. Tehnika ju militaarne. Kuid meeletu kogus raha saab järjekordselt ära põletatud igihaljal printsiibil: "võimalikult vähe tulejõudu võimalikult suure raha eest ja veel parem kui Eestisse mitte midagi vastase edenemist takistavat ei tuleks." Soomest kindral Laaneotsa improvisatsiooni tulemusena saadud 122 mm suurtükid tõstsid EKV tulejõudu mitukümmend protsenti ja maksid saiaraha aga teatud majast tulevaid kiunatusi "juhuhangete" kahjulikkuse teemal jätkus oi-oi kui kauaks.

[rbl]

Reaalses olukorras pole nendest 122 mm. midagi, pigem kahju. Kui oleks hangiitud 155 mm. usuks seda riigikaitse juttu veel aga 122 mm. puhul on see küll puhas nali.

[manjabes]

Reaalses olukorras pole nendest 122 mm. midagi, pigem kahju. Kui oleks hangiitud 155 mm. usuks seda riigikaitse juttu veel aga 122 mm. puhul on see küll puhas nali.

Just, nagu ka näiteks reaalses tulevahetuses pole püstolist sittagi kasu, pigem kahju. Laskekaugus na lühike ja efekt nadi. Kui oleks ostetud automaat või kuulipilduja, siis usuks seda tulevahetuse juttu veel, aga püstoli puhul on see küll puhas nali; pigem lähekski paljakäsi tulevahetust pidama, mitte mingite näkaste püstolitega!

[rbl]

Eksperthinnang?

Otseloomulikult!

Just, nagu ka näiteks reaalses tulevahetuses pole püstolist sittagi kasu, pigem kahju. Laskekaugus on lühike ja efekt nadi. Kui oleks ostetud automaat või kuulipilduja, siis usuks seda tulevahetuse juttu veel, aga püstoli puhul on see küll puhas nali; pigem lähekski paljakäsi tulevahetust pidama, mitte mingite näkaste püstolitega!

Võrdleme, püstoleid, kuulipildujaid, automaate haubitsaga ja siis räägime 122 mm. kui mingist kaartulerelvast, millega oleks võimalik tänapäeva lahingus üksustele tuletoetust pakkuda. Kui väeosal on mingi oluline komponent puudu või puudulik siis väeosa on lahingvõimetu ja tegu on lahingus kahurilihaga. Ei ole nii, et hangime 122 mm. haubitsaid ja vägedel on kaartulerelvade kattevõimekus olemas. Siis keevitame M-14. viltu ülikalli S&B sihiku peale ja topime veel Brasiilia ülikvaliteetset match moona sisse ja saame snaiprivõimekuse täpsusega 1.5-3 m.o.a. Selliste meeste juhtimisel sõtta küll ei sooviks minna, teadagi millega see lõpeb.

[allatah]

Eks see 122mm lugu ole jah selline, kus on peale otsese hanke veel mõningaid teisi kulutusi, mis võivad moodustada hanke hinnast märkimisväärse summa. Oleks saanud sama raha eest näiteks 12 155mm järelveetavat, oleks võibolla nood paremad olnud. Kuid siiski tuleb arvestada, et 36 ühikut toru on teisest küljest paras täiendus tulejõule. Nagu ma aru saan saab neid ksutada ka otsesihtimisega, kuigi ma ei tea, kui edukalt ja jätkusuutlikult. Tõenäoliselt hävitab see esimese tabamusega kõik muud vaenlase masinad peale tankide, aga vast saab ka tankiga hakkama? Samuti saab neid suure hulga tõttu Eestisse paljudesse kohtadesse laiali vedada, et nad pakuksid tagalale toetust mingite dessantidega võitlemisel.
See on ju meie jaoks põhimõtteliselt niivõrd odav relv, et lähilahingus peale paari (tabavat) lasku võib meeskond relva hävitada ja ise jooksu panna.

Mis helikoptereid puudutab, siis viskaks õhku sellise lolli küsimuse, et kas lihtsat UH-1 baasil helikopterit on keerulisem toota, kui APC-d? Et kui Pasi on nii keeruline asi, et kerevigastuse korral tuleb tugevuse säilitamiseks viia remonti Saksamaale või Soome, siis helikopter on ju lihtsalt kast ühe mootori, paari hammasratta ja hoova ning kahe tiivikuga

[TTA]

Eks see 122mm lugu ole jah selline, kus on peale otsese hanke veel mõningaid teisi kulutusi, mis võivad moodustada hanke hinnast märkimisväärse summa. Oleks saanud sama raha eest näiteks 12 155mm järelveetavat, oleks võibolla nood paremad olnud. Kuid siiski tuleb arvestada, et 36 ühikut toru on teisest küljest paras täiendus tulejõule. Nagu ma aru saan saab neid ksutada ka otsesihtimisega, kuigi ma ei tea, kui edukalt ja jätkusuutlikult. Tõenäoliselt hävitab see esimese tabamusega kõik muud vaenlase masinad peale tankide, aga vast saab ka tankiga hakkama? Samuti saab neid suure hulga tõttu Eestisse paljudesse kohtadesse laiali vedada, et nad pakuksid tagalale toetust mingite dessantidega võitlemisel.
See on ju meie jaoks põhimõtteliselt niivõrd odav relv, et lähilahingus peale paari (tabavat) lasku võib meeskond relva hävitada ja ise jooksu panna.

Mis helikoptereid puudutab, siis viskaks õhku sellise lolli küsimuse, et kas lihtsat UH-1 baasil helikopterit on keerulisem toota, kui APC-d? Et kui Pasi on nii keeruline asi, et kerevigastuse korral tuleb tugevuse säilitamiseks viia remonti Saksamaale või Soome, siis helikopter on ju lihtsalt kast ühe mootori, paari hammasratta ja hoova ning kahe tiivikuga

Tanki kindlasti ei hävita, kuid üsna destruktiivselt mõjub killuga otsetabamus tanki vahetule lahingvõimele küll. See muidugi ei lohuta ilmselt seda haubitsa meeskonda kes hetk hiljem 125mm'sega vastu vahtimist saab. Pealegi on otsesihtimisega laskmisel pikemale distantsile siiski väikest harjutamist ka vaja et esimese lasuga ka tabamus saada. Siiski, parem kui mittemidagi.

[EOD]

Mitme haubitsa D-30 koostöös on tankidest jagusaamine küllaltki realistlik.
II MS ajal oli ka 45-mm tankitõrjekahuritega õnnestunud uuemaid Saksa tanke, sealhulgas Tiigreid, rivist välja viia või isegi hävitada. Kahurid olid paigutatud nii, et tankid pidid nende vahelt läbi sõitma. Kui tank reageeris esimese kahuri tulele (mis seda märgatavalt ei kahjustanud), tulistas teine kahur küljelt või tagant.