Viktoriin

[Lemet]

Vihjeks veel- ilmselt teavad kõik, kui valuliselt suhtuti NSVL lennundustehnika, eriti katsejärgus oleva õnnetusjärgsesse kokkukraamimisse. Allakukkunud masinad tiriti välja maa alt ja korjati kokku maa pealt, sõprade ja vaenlaste seas. See masin aga osati katsetustel niimoodi vertikaalselt maa alla ajada, et kätte saada seda ei õnnestunudki ning see, mis piloodist ja lennukist järgi jäi, peaks siiani sealsamas allakukkumiskohas asuma.

[Kilo Tango]

Selle suurepärase reaktiivhävitaja lahinguline karjäär oleks alanud Gary Powersi juhtid U-2 rammimisega, kuid asjaolude halva kokkulangevuse tõttu ei õnnestunud maapealsetel operaatoritel kuidagi vektordada masinat U-2-ga kollisioonikursile ja dünaamilise lennulae tippu tõusnud masin suutis püsida seal vaid väga piiratud aja.

Mis lennukiga tegemist? Lemetile oleks see liiga lihtne vastus.

Ye-150?

[Kapten Trumm]

Ye-d olid venelastel prototüübid.
Seal oli tegemist ikka konstruktori nimelühendit kandva seeriamasinaga.

[Hydrazine]

Kas ma harimatu tohin pakkuda, ma vist tean suht kindlalt

[Kapten Trumm]

Diskrimineerimist siin pole, imestangi juba et inimesed nii lihtsat küsimust nii kaua vastavad...

[Hydrazine]

Olgu, Su-9.

[Lemet]

Just, ning minu poolt viidatud õnnetus toimus 1959 aasta 20. juulil, mil peale puuduste kõrvaldamist masinaga katselennule suundunud katselendur Kobištšan lakkas ühel hetkel lennujuhi väljakutsetele vastamast. Otsingutele saadetud grupp avastas suure lehtri, mis tekkis lennuki pea verikaalsel maassesööstmisel. Masinat kaevust välja koukida ei õnnestunudki, seda uputas pidevalt pealetulvav vesi. Tragöödia põhjus jäigi välja selgitamata.

[Kilo Tango]

Olgu, Su-9.

Pagan. Mõtlesin, et kui selline vihje "katsejärgus" olevale masinale, siis pigem peaks midagi eksootilist olema ehkki omalgi kripeldas kusagil mälusopis Su-9.

[Kapten Trumm]

Sellest juhtumist on ka Tehnikamaailmas olnud eestikeelne artikkel, Powersi allatoomiseks üritati kasutada tehasest baasi lendavat Su-9't kui ka MiG-19'neid, Su jäi alles tänu maapealsete sihitajate vähestele oskustele, ühe MiG-19 kõmmutasid õhutõrje raketimehed alla, kas sama legendaarse napsuninast majori divisjon, pole vist täpselt selge.

[Hydrazine]

Aga nagu ma lubasin, siis küsimus allvee vallast.

On üks põhjus, miks allveelaevas suitsu ei saa teha igalpool ja see on nö tehniline kui ka meditsiiniline

Kui siin mõni allveelaevnik on, siis pole mul pikka pidu

[Lemet]

Kas mitte sellepärast, et akumulaatorite laadimisel eraldub nendest plahvatusohtlikku gaasi...?
EDIT:
Teine asi on muidugi see, et tänapäevastes aatomiallveelaevades on suitsetamine üks väheseid vingugaasi tekke põhjuseid. Selle õhust kõrvaldamise süsteem on aga kallis.

[Hydrazine]

No mitte just päris, aga päris lähedal.

[Hydrazine]

Tegelikult on see selline küsimus, et see polegi nagu õige küsimus, veidi üldistus.

Allveelaevas on elutagamissüsteemid üsna kriitilise piiri peal. Teinekord on hapnikutase veidi kõrgem kui vaja. Miks lastakse hapnikku rohkem sisse? Et tõsta nö adrekat, hapnik aga teadupärast on hea oksüdeerija, välgumihkel on no-no. Noh aruteluks või nii umbes.

[Lemet]

Netiandmetel keelasid ameeriklased oma allveelaevadel suitsetamise alles 2010, sedagi vaid põhjusel, et puhastussüsteem ei suuda kõigi sigaretisuitsu osakestega toime tulla ning muudab kogu meeskonna vastu nende tahtmist nn. "passiivsetsks suitsetajateks".

[Kilo Tango]

Selgus, et puhastusseadmed ei suuda suitsust nikotiini väga hästi välja puhastada. Tahm jms. värk püütakse elektrostaatiliste püüduritega kinni või põletatakse ära aga nikotiin pääseb osaliselt läbi, mis toob kaasa teisase suitsetamise.

Lisaks jääb suits külge suitsetajate juustele ja riietele, mis toob kaasa kolmase suitsetamine.

Suitsetamine oli varem lubatud põhjusel, et see aitas meestel stressiga paremini toime tulla. Seetõttu on nüüd laevadel nikotiinikleepsude ja -nätsu piisav varu.