Kas N Liidus oli ka midagi head?

[speedsta]

Lugemissoovituseks Automotofoorumi teema NL aegsed lood... http://forum.automoto.ee/showthread.php ... 09&page=38

[hillart]

Kui vererõhk on juba piiripealne (130/80), siis on taoline pidev promill terviseprobleemide toimiv allikas.

??? 130/80 mmHg on ikka päris-päris normis rõhk. Selline, et paremat ei teaks tahtagi.
Patoloogiaks hakkab kiskuma ikka, kui ülemine üle 145-150 ja alumine üle 90-95. Ja nende väärtustega pole kah veel hullu miskit. Koledaks läheb asi ikka ülemise puhul veel paarkümmend pügalat lisaks ja alumise üle 100 olemise korral. Ja siis annab kah veel rihti seada. Veel enam aga - edasilükatud letaalne lõpe.

P.S.
Ja pealegi! Elufunktsioonidele on peat'htis pulsirõhk, ehk nende kahe väärtuse vahe. Kui see alla 10-15 kisub, siis on asjad ikka kaunikesti sandisti juba ja kui ise kohe-kohe perearsti juurde minna ei viitsi, siis soovitan abikaasal kiirabi-reanimobiili number kiirvalikusse panna.

[Kapten Trumm]

Oleneb vanusest, 30-40a vanuses 130/80 pidi olema juba piiripealne. Mina nt ei tunne end enam hästi kui selline rõhk on.
Endal olen nt trenniperioodil välja mõõtnud 110/60.
Loobud hommikusest kohvist (eriti masinakohvist kontorites), siis ainuüksi sellega tuleb juba 10 ühikut alla.
Spordiarst ütles, et mida madalam algrõhu tase puhkeseisus, seda rohkem kannatab hagu anda ilma, et rõhk ohtlikult kõrgeks läheks. Ja pingutusel rõhu kole kõrgeks tõstmine pidi soodustama liigset pulsisagedust (süda üritab suuremat vastusurvet ületada suurema tööga).
Aeroobne (kestvus) treening alandab vererõhku ja pulsisagedust koormuse all.

Koormustesti tehakse ju ka nii, et annad järjest suurema koormuse all hagu kuni pulsisagedus ja vererõhk tõusevad sinu vanuse jaoks kriitilisele piirile.
Mida hiljem see piir tuleb, seda suuremat võimsust sa arendad ja seda parem kehaline suutlikkus.
Mina nt piiripealse rõhuga ei teinud KVKT-1 ära, kuid 110/60ga tegin ära piisava varuga.

[Kapral Karu]

Mäletan, et päris omapärane üritus, kus piirivalve narjaad saabus Mi-24ga mõnele suvituseks kasutatud Väinamere saarele passe kontrollima

Millal see oli ja millisel saarel? PVO Eestis asunud diviis sai Mi-24P-d alles 1989. aastal. Ka piirivalve kasutas Mi-24-sid, võib-olla tulid need Riiast või Ventspilsist.

[juss000]

Mäletan, et päris omapärane üritus, kus piirivalve narjaad saabus Mi-24ga mõnele suvituseks kasutatud Väinamere saarele passe kontrollima

Millal see oli ja millisel saarel? PVO Eestis asunud diviis sai Mi-24P-d alles 1989. aastal. Ka piirivalve kasutas Mi-24-sid, võib-olla tulid need Riiast või Ventspilsist.

Minule meenub heana , kui meid valmistati ette NSVL -is sõjaväkke minekuks. Eelnevalt õppisime ALMAVÜ-s autojuhtimise ja kõik need tehnilised nüansid erinevatele automarkidele.Ka hambad tehti korda ja see buss käis ringi, kus said ennast läbi valgustada ja keegi Sinu käest mingit raha ei küsinud.Ja kõik see pioneerilaagrid, ja komsomoli aktivistide õppe kogunemised ja EÜE malevad ja muud organisatsioonid.Minule see elu meeldis, kõht oli alati täis. sporti sai tehtud, püssi sai lastud, tõõd ka sai tehtud, tervise eest hoolitseti.Ja jälle tuleb ära märkida, et mingit raha keegi ei pidanud kuhugi kellelegi maksma. Ma mõtlen meid õpilasi, osalejaid, pioneere, komnoori.Kuidagi muretu elu oli.Isegi , kui lõpetasin tehnikumi, oli juba teada, millisesse kolhoosi, majandisse Sa lähed.Kohapeal said kohe elamispinna ja erialase töö.Muidugi meenuvad head konservid, kus ka liha sees oli ja vaadi õlu ja kali ja 13-es palk , mida ka majandites maksti.Kütusega oli ja nüüd imelik mõelda, keriti spidomeetri näitu, et saada km-eid.Siis sai palka juurde.Tihti ka kahjuks valati see kütus kusagile maha.Nüüd juba peaaegu pensioonieelikuna olles, mõtlen.See Pea ja Too noorus?Aga Minule oli see ilus aeg.Rohkem plusse kui miinuseid.Aga kuidas praegu elu kulgeb meie riigis, ei pea kommenteerima.

[hillart]

Oli ikka.
Näiteks vorst, mis oli lihast tehtud.
Ja "Leegi" toodetud sigaretid olid juba toona isekustuvad ja seega euronõuetele vastavad juba siis, üle 30 aasta tagasi.

[lant]

seda kütte maha laskmist harrastati ikka igal pool .Mäletan, kui sõber oli "Jossi" peal Piibe mnt. ehitusel, siis valati ikka meeletult diislit maha.Teinekord tuli Gaz-53 kütteauto ja terve autotäis lasti maa sisse.Pärast Jossiga muld peale.

[Kapten Trumm]

Ülejääva dislaga polnud tollal midagi teha (nagu ka petrooliga).
NSVL tööstus lihtsalt ei tootnud ainsatki diiselsõiduautot ja diislit tarvitavaid traktoreid oli võimalik omada vaid kõveraid teid pidi.
Haltuura tegemiseks polnud ka vaja, sest haltuurategijal oli endalgi küllalt.
Enamasti kolhoosnike eratraktorid olid bensiinimootoriga (UD-2, M-408 vms).

NSVL januste veoautode ehitamine traktori mootorile levis hiljem, 90ndatel.
Pealegi veoautot ei saanud eraisik naljalt omada midagi.

Mäletan, et ei kallatud maha midagi, pirukamossele sai ikka Ziguli karbuss peale pandud ja hästi ökonoomseks krutitud. Lisaks spiodomeetri kruttimine suuremaks.
Sügise, talve ja kevadega sai säästetud paar 200-st vaati bensiiniga kaatri tarbeks.

[Kilo Tango]

Oli ikka.
Näiteks vorst, mis oli lihast tehtud.
Ja "Leegi" toodetud sigaretid olid juba toona isekustuvad ja seega euronõuetele vastavad juba siis, üle 30 aasta tagasi.

Mis jutt see on. Veneaegsetes vorstides lirtsus peamiselt vesi sees. Samuti kui võis. Üleüldse oli nõukaaegne poevorst nii vilets, et tänapäeval ei võtaks sihukest sodi keegi suu sissegi.

Kui sa tahad lihast tehtud vorste, siis mine ja osta poest praegu. Aga kui vene ajal tahtsid poest sinki saada, siis pidi ikka vedama. Sellist asja igapäev ei olnud.

[Kapten Trumm]

Vorste oli erinevaid, aga lihast oli neist enamik.
Kevadine, laste, otdelnaja olid täiesti Rakvere omaga võrreldavad, ainult vähema keemiaga.
Muidugi tehti ka saasta, legendaarseim oli vast asi rahvaliku nimega "koera rõõm", teevorst, stepivorst jne.

Mäletan, et sedasi nagu paisuvad keetmisel nt Talleggi sardellid-viinerid - tollal polnud, liha keetmisel ei paisu kolm korda suuremaks (viiner paisub sardelli suuruseks).
Ikka tärklis, jahu ja muu ersats täiteained.

[Kilo Tango]

Vorste oli erinevaid, aga lihast oli neist enamik.
Kevadine, laste, otdelnaja olid täiesti Rakvere omaga võrreldavad, ainult vähema keemiaga.
Muidugi tehti ka saasta, legendaarseim oli vast asi rahvaliku nimega "koera rõõm", teevorst, stepivorst jne.

Mäletan, et sedasi nagu paisuvad keetmisel nt Talleggi sardellid-viinerid - tollal polnud, liha keetmisel ei paisu kolm korda suuremaks (viiner paisub sardelli suuruseks).
Ikka tärklis, jahu ja muu ersats täiteained.

Aga kes sul käseb mingit suvalist odavat sodi osta. Rääkimata sellest, et ma nii-ehk-naa eriline vorstiõgija ei ole, on Eesti poelettidel praegu täiesti arvestatav valik korraliku lihasisaldusega keeduvorste. Suitsuvorsti (mida nõuka ajal üldse poest osta ei kannatanud ja enamasti ka ei saanud) valikust ei hakka mitte rääkimagi.

[mx77]

Vorste oli erinevaid, aga lihast oli neist enamik.
Kevadine, laste, otdelnaja olid täiesti Rakvere omaga võrreldavad, ainult vähema keemiaga.
Muidugi tehti ka saasta, legendaarseim oli vast asi rahvaliku nimega "koera rõõm", teevorst, stepivorst jne.

Mäletan, et sedasi nagu paisuvad keetmisel nt Talleggi sardellid-viinerid - tollal polnud, liha keetmisel ei paisu kolm korda suuremaks (viiner paisub sardelli suuruseks).
Ikka tärklis, jahu ja muu ersats täiteained.

Ma nagu ka ei saa aru, et praegusel ajal kui tõesti puhast ja kvaliteetset lihakraami on jalag segada peab taga nutma mingit veneaegset viinerit või vorsti (kusjuures tuleb meelde veneaegne viktoriiniküsimus, et mitu kilo viinerit tehakse kilost lihast, vastus oli 12 kg).
Kas sa vene ajal said osta veise sisefileed või sea kaelakarbonaadi, mis on täiesti taine ja mure?

[OnuEnn]

"Kas sa vene ajal said osta veise sisefileed või sea kaelakarbonaadi, mis on täiesti taine ja mure?"

rääkimata tursamaksast (või mõnest muust veidi peenemast suupistest), mis oli n-liidus min.nõukogu puhveti teema. täna võib seda vabalt suvalisest selverist osta igaüks.

[Lemet]

Tursk koos maksaga läks alatihti üle paadiserva merre tagasi, mere ääres see eriline defitsiit küll polnud.

[Kapten Trumm]

Einoh, tiblastani defitsiidimajandust vabaturumajandusega võrrelda on ikka tase omaette.
Aga rääkida, et vorstis liha polnud on kah oma teadmatuse halastamatu demonstreerimine . Ütleme nii, et tehnoloogia mahajäämuse ja tänapäeva mõistes majandusliku sisu puudumise tõttu lihagramme keegi seal ei mõõtnud. Et need vorstid asjad vesised olid (ja kohati sisaldasid roti sabasid ja muid "lisasid"), on tollase tehnoloogia ja "töökultuuri" küsimus. Nagu ka leib, piim (tavaliselt silo ülesöötmisest rämeda silokonservandi maitsega) jne.
Kui lihakombinaadis hommikul vorstimassi hakkimise masin käima pandi, kostis sealt esimestel minutitel võigas rottide hädakisa ja esimene kärutäis (oli selline sügav alumiiniumkäru, isegi lükatud selliseid) "vorstiliha" oli tehtud rottidest - selle tassisid oma töötajad koertele-kassidele õhtul kotis koju.
Paraku on nii, et kallist liha asendavad igasugu keemiaga justnimelt tänased eraomanikud, et pareminit teenida (Eestit turul elus püsimiseks kah).
Vahepeal on toidukeemia kõvasti edasi arenenud, enamik tooteid sisaldab maitse- ja lõhnatugevdajaid, lihaparandajaid jne, mis loovad illusiooni puhtast lihast.
Kui võtad poest tollase moosi (nimetati keediseks miskipärast, nt povidlo), siis see koosnes ikka algainetest (purustatud viljade massist).
Tänane "moos" poeriiulil sisaldab näputäie marju, tärklist, maitse- ja lõhnatugevdajaid jne. Ehk inimesele mittevajalikku keemiat.
Kuigi säilitusaineid (kaaliumsorbaat) kasutati ka tollal - nt kala preservides.

Jutt sellest, et vorstis polnud liha seepärast, et töötajad varastasid ära - on selline onuennu taoliste rumal rahvajutt.
Lihapuudust polnud, seda vedeles kombinaadis (mis kolhoos sulle plaani täitmiseks kohale taris, tuli ära kasutada) igal pool ja kuna tehnoloog sisaldust täpselt kontrollis, siis topiti seda vorstipartisse pigem rohkem kui vähem. Iseasi see, mis kvaliteediga see oli (sealiha oli tollal räme pekimass) ja kuidas ülejäänu toimis.

Tämapäeva toidutööstust tuleks kiita sanitaarolude, tehnoloogia ja maitseomaduste pärast.
Aga keemiatööstuse leiutiste liigse tarvitamise pärast küll mitte - see annab juba inimeste tervises tunda.
Isegi suvalises söögikoha päevapraes on see sees - nt kastmepaksendaja. Arvan, et koolisöökla muttide mökerdatud jahukaste on kordi tervislikum.