Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

A-72/A-76 bensiinil oli siiski nõudlus ka olemas, sest AI-93 liikus ringi vähem (nn rahvamajanduse autopark käis 76ga).
Selle tarvitamiseks AI-93 asemel oli vaja teha mõned muudatused kapoti all. Amatöörid panid topelt kaanetihendid.
Professionaalselt lahendati ka, kõige lihtsam oli see Volgal (kaane vahetus), järgnes Ziguli (tuli freesida) ja kõige keerukam 412 mosse (vajalik kolbide vahetus).
Sapikatel oli 93-ga käivaid mudeleid ülimalt vähe ja vanema põlve autod sõitsid 76-ga juba sünnist saadik.
Isenesest on see nõder (mootori deforsseerimine halvendab tema omadusi, ka ökonoomsust), aga NSVL-s käisidki asjad tükati tagurpidi.

NSVL-s olid nn rahvamajanduses kasutatavatel sõiduautodel olemas nii 93-ga kui 76-ga töötavad modifikatsioonid juba tehasest.
Ziguli oli erand ja seda nn tööautona tarvitati harva (kuid tarvitati).

[Motronicus]

Lennukipetrooli ka ei varastatud. Tapal kallati maha, Saugal kallati jõkke ja Rohukülas põletati merejääl.

Nii ja naa. Petrooli ilmselt vinnati jah vähem. Samas olen ise Saugas järel käinud.

[Kilo Tango]

Oskari e-ainete vaba piimavorst 72% liha, 22% piima, looduslikud lõhna ja maitseained. Isegi E250 ei ole.

Ohoh..huvitav, millega nad säilimist seal tagavad?
Muidu jah, objektiivsuse huvides peab märkima, et need suurendatud lihasisaldusega ja E-ainete vabad tooted on selline viimase aja leiutis, vahepealsel ajal manustati neid aineid rahvastikule päris kenas koguses. Muidugi on kena, et selliseid asju taibatakse nõuda ja neid on tegema hakatud.

Kuskilt olen kuulnud, et astelpajupulber pidi olema üsna hea konservant. Vbl. kasutavad seda - ei tea. Vbl on lihtsalt mingid kuumtöötlemise trikid ja hermeetiline sulgemine, mis säilitavad.

[Motronicus]

Ja see jutt, et nõuka ajal oli liha lademetes - pullikaka.

Karm otsus, pole lihakombinaadi uksest sisse astunud (mina olen töötanud)?

milles pole mitte ühtegi grammi maitsetugevdajaid ega säilitusaineid.

Kui tohib küsida, mis lihakombinaat ja mis ajal?
Isikliku kogemuse põhjal(Pärnu LK, 80'ndate esimene pool, õpilaste tööpraktika) ühinen seltskonnaga, keda tolleaegne kvaliteet väga ei vaimusta. Tootekvaliteet kõikus sõltuvalt nii toorme kvaliteedist, kui ka plaanitäitmise vajadustest.

Mis tollajal tõesti hämmastas, sellise tootmismahu juures valitses kauplustes täielik tühjus. Rahvajutt, et läks itta, ilmselt oli siis tõene.

[Kapten Trumm]

Itta peaks olema läinud toorliha, külmutatud kujul. Venemaal oli endal samasuguseid haisvaid vorstivabrikuid piisavalt.
Või on keegi Eesti vorste seal poes näinud?
Kala läks siit nii külmutatud kui konservina. Vene transpordi iseärasusi teades oleks vorst ja jahutatud kraam seal lihtsalt riknenud.

Muidu masside odavaks toitmiseks valmis produktiga näib kõige odavama kilohinnaga olevat keeduvorst ja keeduvorsti tooted.
See on tänagi poes üsna selgelt näha, kus keeduvorsti toodete kilohind juba 2,5 euri ligidalt algab.
Toorliha (siga) on praegu 3-5 eur kilo (ei räägi peentest tükkidest) ja singid algavad 5 juurest.
Omette teema on see "linnulihamass", kas keegi kinnitab või ümber lükkaks, et tegu pole McDonaldsi taoliste kompanii leiutisega, kus kitkutud ja roogitud kana läheb koos täiega mingidest "desintegraatori" tüüpi veskitest läbi ja kogu see jamps lükatakse söögi sisse?

Aga ropp, väga ropp oli see ENSV aegne toiduainetetööstus (nii ekskursioonil käidud kui töötatud).
Roti saba vorsti sees pidi siis märksa tihedam olema kui praegu.
Rottide tõrjeks tehastes peetud kassid aga magasid seal, mida toodanguks kasutati (nt leivakastides - tollal olid sellised metallraamiga, ratastel ja puust sahtlitega)

[EOD]

Bensiini osas jätkaksin siiski idioodi järjekindlusega oma joru.
ALMAVÜ Tallinna Lennuklubi viimane ülem oli kõva majandusmehena kogunud N. Liidu lagunemise ajaks korraliku kütusevaru. Iseseisvuse algaastatel (ja juba N. Liidu lõpuaastail) oli teatavasti suur kütusekriis ja seetõttu nii Rapla kui Tallinna suured ninad käisid neid tsisterne lüpsmas. Kõrgeoktaanilist B-91/115 jätkus paariks aastaks, B-70 aga 90. aastate teise poolde välja. Lõpuks õnnestus see Wilgasid langevarjuhüppelendudeks kasutades ära põletada. Ja kõigi nende aastate jooksul ei ainsatki kütuse põhjustatud probleemi. (Mõni võll võis küll puhta 91/115-ga oma Volga klapid ära põletada , aga see tema isiklik probleem ).
Tänapäevase kütuse kasutamisest - vähemalt kaks juhust, kus Avgas 100LL kasutaval lennukimootoril on klapp klapisäärele ja juhtpuksi ladestunud plii tõttu kinni jäänud, kuigi hoolduse käigus neid ettenähtud lennutundide järel puhastatakse. Ise olen teinud ettevaatusmaandumise põllule (Rotaxi mootoriga, autobensiini kasutaval lennukil), kuna jõud hakkas mootorist kaduma. Selgus, et sügisel paaki jäänud bensiinist oli moodustunud sade, mis kevadel esimese lennu ajal lahti loksus ja kütusefiltri ummistas. Rootsis koolitusel olen näinud ka karburaatori kummimembraani, mis oli muutunud vormituks känkraks.

[Roamless]

Tahtsin natukene vorsti teemadel Trummi lahmimisele lisada. Mäletan lapsepõlvest just kahjuks rohkem seda NSVLi lõpu aega, kus letil võis heal juhul stepi vorsti leida, mis mõnikord oli roheline, aga kuna midagi muud polnud, osteti ka seda. Peale praadimist kõlbas süüa, niipalju siis valikust. Teiseks soovitaks Trummil vaadata saadet, mida kujutavad endast erinevad E-ained ja mida need sisaldavad. Kunstlikud ja kahjulikud on tegelikult vähesed. See sama paljukirutud E621 ehk maitsetugevdaja on kasutusel olnud juba pikalt pikalt. Samuti on paljud E-ained sünteesitud looduslikest ainetest ja ei kujuta mingit ohtu. Seega ka E-ainetest kirjutamisel tuleb neil rangelt vahet teha ja asju ei saa panna ühte patta. Ei proovi väita, et E-säilitusained tervisele kasulikud on, kuid hirmul on tänapäeval suured silmad ja seetõttu mõni tootja näiteks kirjutab ka vorstile, et sisaldab naatriumnitritit, aga mitte E250-t, sest inimesed otsivad just neid tuttavaid E-märgistusi. Seega, kõiki, mida väljendatakse E-dega ei ole mõtet jubedaks keemiaks nimetada.

[Lemet]

Säilitusainetest- on's keegi hiljuti pidanud lähedasi matma ja omab infot, kas ka meil on pealematmisaega 25 aastalt 50-le pikendatud? Mujal maailmas olla seda tehtud- kadunukesed ei tahtvat enam nii kiirelt põrmuks muutuda...

[Georges]

Kohe väga söödav oli ka Raiesink. Sihuke keeduvorsti tüüpi, suisa lihatükkidega. Eriti kui sai üle suitsutada. Sööks vist praegugi.

[Kapten Trumm]

Tahtsin natukene vorsti teemadel Trummi lahmimisele lisada. Mäletan lapsepõlvest just kahjuks rohkem seda NSVLi lõpu aega, kus letil võis heal juhul stepi vorsti leida, mis mõnikord oli roheline, aga kuna midagi muud polnud, osteti ka seda. Peale praadimist kõlbas süüa, niipalju siis valikust. Teiseks soovitaks Trummil vaadata saadet, mida kujutavad endast erinevad E-ained ja mida need sisaldavad. Kunstlikud ja kahjulikud on tegelikult vähesed. See sama paljukirutud E621 ehk maitsetugevdaja on kasutusel olnud juba pikalt pikalt. Samuti on paljud E-ained sünteesitud looduslikest ainetest ja ei kujuta mingit ohtu. Seega ka E-ainetest kirjutamisel tuleb neil rangelt vahet teha ja asju ei saa panna ühte patta. Ei proovi väita, et E-säilitusained tervisele kasulikud on, kuid hirmul on tänapäeval suured silmad ja seetõttu mõni tootja näiteks kirjutab ka vorstile, et sisaldab naatriumnitritit, aga mitte E250-t, sest inimesed otsivad just neid tuttavaid E-märgistusi. Seega, kõiki, mida väljendatakse E-dega ei ole mõtet jubedaks keemiaks nimetada.

Ei lahmi siin midagi, olen isegi TTÜ-s ühe semestri toiduainete tehnoloogiat studeerinud ja natuke sellises kohas töötanud ja kujutan enamvähem ette, kuidas vorsti tehakse, vähemalt teoorias Mis neid stepi, tee- vms vorsijamasid puudutas, siis see kõnts on ka tänagi poes müügil, natuke teise nime all (näiteks Grossi poeketis mingi 2 eur kilo).
Ma pole midagi öelnud, et kõik, mis tollastes lihakombinaatides tehti, oli kvaliteetne ja hea, kuid liha vähesuses neid süüdistada on liialdus.
Tollane tehnoloogia (areneb ju kogu aeg) ja keemia kasutus (õigemini selle vähene kasutus) võimaldas toota 50% ja vähema lihasisaldusega saastana näivat ja maitsvat ollust (nt teevorst), samas tänapäeva tehnoloogia ja eriti keemia lubab toota täiesti vorstina näivat surrogaati ka 30% lihasisaldusega, selle liha puudujäägi täidavad igasugu tehnoloogiliste nippidega muundatud jamad nagu kanalihamass, kamaramass jne jne. Lisaks kõvasti tärklist ja igasugu tugevdajaid ning asi näeb välja samahea nagu ENSV aja 80% alla lihasisaldusega toode.

Lihtsalt spekuleerin: kui täna oleks toidulaud selline nagu 80ndatel, oleks inimesed märksa tervemad (teema oli: Kas N Liidus oli ka midagi head?).
Ei ole päris normaalne see, et gümnaasiumiklassist on pool kehalisest vabastatud allergiate, astmade ja tont teab veel millega.

Eks see mõju on tänag veel spekulatsiooni teema (millega kaasneb mõistagi asjast huvitatud toiduainetetööstuse hädakisa, kuidas keemia vähenemisel maailmas näljahäda tekib), kui enesetundest lähtuda, siis teeääres söögikohas jätan tavaliselt mingi kastmega asja võtmata, sest see on tehtud kastmepaksendajaga, sest pärast on paha olla. See keemia mida toidu sisse suratakse praegu, ei ole inimese toiduratsioonis loomulik ja kindlasti mingid mõjud tal on - nt lapsed ei suuda tänapäeval eriti keskenduda - seda seostatakse otseselt toidukeemiaga. Samamoodi leviv lausrasvumine on tingitud peale toidu kättesaadavuse paranemise ka selle koostisest.

[Kilo Tango]

Lihtsalt spekuleerin: kui täna oleks toidulaud selline nagu 80ndatel, oleks inimesed märksa tervemad (teema oli: Kas N Liidus oli ka midagi head?).
Ei ole päris normaalne see, et gümnaasiumiklassist on pool kehalisest vabastatud allergiate, astmade ja tont teab veel millega.

See on nüüd küll pehmelt öeldes jama. 80-date toidulaud oli väga üksluine. Tuhlid ja soust, vahest sekka pehmest nisujahust tehtud odavad makaronid. Korralikku liha (erinevalt Trummi jutust) ei olnud lihtne hankida. Liha toodeti väga palju aga Eesti kaubandusvõrku jõudis sellest väike osa. Lisaks oli lihakraam tänasega võrreldes oluliselt kallim (suhtena palka) - kusagilt lugesin, et kui nõuka ajal jaksas keskmise palga eest osta 25 kg vorsti, siis tänapäeval 85. Minu elu tegi lihtsamaks see, et isa oli jahimees.

Need allergiad ja astmad on tõepoolest selle keemiaga osalt seotud. Osalt aga ka sellega, et ei viitsita oma perset liigutada. Suvi läbi passitakse arvuti või teleka taga. Lisaks süüakse igasugust paska, mis inimese toidulauale peaks sattuma haruharva (kartulikrõpsud, hamburgerid jms rämpstoit.).

Minu väide on pigem see, et nõuka ajal olid kõik (v.a. parteinomeklatuur aga nemad ei osanud) sunnitud kehvasti toituma. Tänapäeval on sul võimalik ka väga tervislikult süüa ilma igasugust jampsi näost sisse ajamata. Osta kasvõi mahetoitu kui umbusk nii suur.

[Kapten Trumm]

Kui asjatundjate juttu kuulata, siis inimeste kehalistest võimetest see väidetav vilets toitumine just välja ei paistnud.
Kehalised näitajad, mis olid tüüpilised 80ndate-90ndate koolilõpetajatele, on tänases seisus kosmiline kaugus.
Ühest küljest tuleb see elustiilist, teisalt aga tarbitavast toidust.
Toit mõistagi oli tollal raskemini kättesaadav, vahest tingis see mõistlikuma tarvitamise?
Ühe suure sammuna näib, et enamikus kohtades on saadud lahti nendest hamburgeripuhvetitest.
Endale tundub, et need tuhlid ja muu maitsetu kraam ei oma sellist kalduvust vöökohta ladestuda ja kui praegune poekraam.
Muidugi toit käib koos koormusega - kui noorpõlves sai tõsisemalt kergejõustikuga tegeletud (trenn 4 korda nädalas), õhtul 9 paiku tulles sai virutatud 2 portsu pekiseenesoustiga kartuleid, tunnike õpitud, magama ja ei saanud aru, et see midagi halba oleks tekitanud.

[Sho]

Toit mõistagi oli tollal raskemini kättesaadav, vahest tingis see mõistlikuma tarvitamise?
Endale tundub, et need tuhlid ja muu maitsetu kraam ei oma sellist kalduvust vöökohta ladestuda ja kui praegune poekraam.
Muidugi toit käib koos koormusega.

Taban siin mõningaid vasturääkivusi.
Lihatoit oli tõesti raskemini või üldse mitte kättesaadav.. mis tingis ka just hoopis selle toidu õudustäratavate aseainete (vorst, sardell) ebamõistlikuma ülekasutamise. Kui toidule ligi pääses, siis tuli vitsutada nii palju kui jõudis ja sisse mahtus. Mis keskkohale ikka kohe vägagi mõjus. Võiks selle vastuolulise fenomeni nimetada "ülesöömise näljapaistetuseks".

Ka pole eriti usutav, et selle tollase solgi suurtes kogustes manustamine (homme vahest enam ei saagi) oleks kuidagi tervislikum olnud kui praeguse suht puhta poekraami tarbimine vastavalt vajadusele. Ilma mureta, et homseks ei jätku, saavutavad ka kehakaal ja vöökoht kohe lausa imeväel optimaalse suuruse.

Koormusejutt aga just äsja põrmustati mingi värske uurimusega, mille järgi otsustab paksuse ikkagi see, kui palju ja mida sa sööd.. mitte aga tehtav treening ja saadav koormus. Kes "vähem, aga paremini" asemel, nagu praegu on võimalik, toitub nõukaaegse sundmenüü "võimalikult rohkem sitta" järgi.. on ka paksem ja närvilisem.

Seega tees "lihtsalt spekuleerin: kui täna oleks toidulaud selline nagu 80ndatel, oleks inimesed märksa tervemad", jääbki spekulatsiooniks. Kenasti serveeritud puhas ja valitud garneeringutega lihatükk praetaldrikul annab parema enesetunde ja täiskõhu palju tervislikumalt ja efektiivsemalt kui tootmisjäänustest kokku plätserdatud pajatäis sardelle vesise ja mageda kartulipudruga.

Väitega, "See keemia mida toidu sisse suratakse praegu, ei ole inimese toiduratsioonis loomulik", võib ju nõustuda.. kui pidada silmas seda keemiat, mida praeguse nõukatoidu sisse suratakse. Aga inimtoidu sisse saab keemia tekkida vaid tema loomuliku kasvatamise käigus (väetised, hormoonpreparaadid).. mitte järeltöötluses. No mida sa ikka puhta tailiha või spargli sisse surad?

[Kapten Trumm]

Ka pole eriti usutav, et selle tollase solgi suurtes kogustes manustamine (homme vahest enam ei saagi) oleks kuidagi tervislikum olnud kui praeguse suht puhta poekraami tarbimine vastavalt vajadusele. Ilma mureta, et homseks ei jätku, saavutavad ka kehakaal ja vöökoht kohe lausa imeväel optimaalse suuruse.

Selles see häda ongi, et seda praegust "suht puhast poekraami" on poes üks väike ja kõige kallim protsent, mainstream vaatab ikka hinnasilte. See, millel on soodne hinnasilt või mis muidu on moekas läikiv toode, on seal toidukeemia suuremad saavutused kah sees. Kuna olen ka ühe suve olnud kogemata leivatehases töölisena, siis sealt võin küll kinnitada, et need "totaalsest solgist" koosnevad leiavad-saiad, mida seal tehti, ei sisaldanud mitte ühtegi E-ainet, ei mingeid säilitusaineid, jahuparandajaid jne. Selliseid asju tollal eriti ei tuntud (sai muidugi ei säilinud kah nädal aega siis).

See on üks tüüpne loll müüt "praegusest suht puhast poekraamist" ja "tollasest solgist".

Kenasti serveeritud puhas ja valitud garneeringutega lihatükk praetaldrikul annab parema enesetunde ja täiskõhu palju tervislikumalt ja efektiivsemalt kui tootmisjäänustest kokku plätserdatud pajatäis sardelle vesise ja mageda kartulipudruga.

Oleks see nii, tegelikult ju pole. Tänane pajatäis sardelle sisaldab veel rohkem tootmisjäänuseid ja kõvasti rohkem keemiat kui tollane.
Kui "valitud lihatükk" maksab sul 5+ eur kg ja sardell 2,5+ eur kg, siis paljudele ongi kahjuks viimane sundviskeks.
Ja kui neid valitud lihatükke liigselt tarbida (mida võimaldan tänane kättesaadavus ja mida soodustab stressirohke elu), siis pole sellele vöökohale suurt vahet midagi.
Kui vaadata tänast koolisööklat (õigemini mida tänase raha eest sealt saada on), siis saadavad napid subsiidiumid ja lapsevanemate rahakott tingib justnimelt selle, et menüüs on säilitusainetega eelkooritud kartul ja lihatükina enamasti justnimelt mingi surrogaat (pihv, sardell vms).

Lihtsalt see "valitud lihatükk" on täna suuresti fiktsioon.

[nuhk.Albert]

Kolhoosis kasvatatud teravili-juurikad võisid keemiat kohati tänapäevasest rohkem sisaldada. Lihtsalt tehnoloogia ja töö omapära tõttu sattus mõnele maalapile väetist-mürki topelt ning samas mõni põllusiil jäi hoopis ilma. Kuid tänapäevasest erinevalt sõi rahvas valdavas enamuses omakasvatatud juurikaid, potipõllundus oli levinud ja isegi väikelinnas omati väikest peenramaad. Põhiline toit oli looduslähedasem ning ilma keemiata.

Mis aga lihasse puutub, siis igatahes tolleaegne sealiha oli parem (kui õnnestus saada) tänapäevasest. Sest siis ei olnud kasvuhormoone ning muud jama mis sea õhupallina paisuma paneb ja kiirelt kaalu juurde annab. Kui õnnestub talus vabalt kasvanud sealiha tükk saada, siis võta ka poest tükike ja pane koos ahju - vahe on mäekõrgune. (Ääremärkusena - gurmaanid peavad parimaks metslooma liha, sest on kasvanud mitmekülgse toiduga ja looduslikus keskkonnas).

Kui aga võrrelda noorte füüsilisi võimeid, siis näiteks alevikus kasvaval noorel ei olnudki toas midagi teha - telekast ju midagi vaadata ei olnud ja raamatuid sai kehvade ilmadega niigi tülgastuseni loetud. Üksi kodus konutada ei viitsi ja nii sai omasugustega õues trallitatud. Talvel suusad-kelgud-uisud, suvel jalgratas või niisama lipatud ja turnitud. Lihtsalt olude sunnil sai rahmeldatud ja enne magamaminekut kõhu ägisemiseni täis pugimine küll mingit rasva ei tekitanud.

Kogu see võrdlus on mõneti vägivaldne. Olud ja kombed on muutunud kuid inimloomus samaks jäänud. Siis nõudis lodev eluviis teatud eneseületust, nüüd vastupidi. Ja üldse - vanasti oli lumi valgem, rohi rohelisem ja mesi magusam... Vähemalt minule tundub nii.

Täiendus:
Tänapäeval massiliselt levinud allergia peapõhjuseks ei pea mitte niivõrd keemiat vaid liigset puhtust. Kui õieti mäletan, siis inimene kannab pidevalt kaasas üle kilo baktereid. Enamasti seespool, välimised hävitatakse liigse pesemisega. Mõõdukas räpasus tugevdab organismi, heaks näiteks on kehval järjel perede lapsed - näljas, pesemata ja paljad kuid terved kui purikad. Seega - kui tahad terveid lapsi ja ise terve olla, siis ära liig steriilselt ela.