Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Sho]

Ja kuidas see mõttearendus asjasse puutub?

Puutub küll, sina ju soigusid siin:

"Saamatud" on need, kes üritavad elada ausalt ja südametunnistuse kohaselt. Tahavad varastamise ja sahkerdamise asemel oma töövaeva otse produktide vastu vahetada.

Sellise rumala kiljatuse peale ei oskagi midagi kosta.
Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.
Ei sunnitud kedagi püssiga ülikooli omandama eriala, mis ära ei elatanud ega sunnita sinna ka praegu.

Ja kuidas see mõtte edasiarendus asjasse puutub?
Ainult kinnitusena, et vaja on nihverdada? Kuna igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.
Et kui poest ausal teel ei saa siis tuleb sahkerdada ja privileege kasutada?

Kuidas oleks näiteks oma tulemuste tõstmisega.

Ja kuidas see aitaks? Suurendaks "miljonivõidu" tõenäosust? Lõviosa suunamistest võtavad ju "ebanormaalsed" majandid.

[Sho]

Minu jaoks pisut kõrge pilotaaž

Aga sa küsi Kapten Trummi käest täpsemalt, keda ta silmas pidas.. mina lihtsalt tegin talle vastamise lihtsamaks, teda ennast ja tema vestluskaaslasi elimineerides..

Kui sa väidad, et sina pole siin kordagi rääkinud ei varastamisest, koputamisest ega parteist.. siis ma usun sind ja palun vabandust.

[Lemet]

Mingil hetkel oli tõepoolest nõukaajal ju tegu suuruse maaelu VÄLJASURETAMISEGA

Seda ei saa vist siiski spetsiifiliselt vaid Eesti teemaks pidada, protsess käis vast üle Liidu.

...mida tänane kurjamitest valitsus välja suretab?

Ons tegu nimelt kurjamite sihiteadliku tegevuse või lihtsalt loogilise arenguga antud tingimustes. Riikides, kus seda va maaelu viljeletakse, tapab ju riik sellesse ränki dotatsioone sisse. Tegi seda ühel või teisel moel Nõukogude Liit, teevad seda praegusel ajal samuti näiteks ka Norra jt. põhjamaad. Üldine suund on aga seoses tootmise mehhaniseerimisega ja tulemuse tõhustumisega inimeste arvo vähenemine maal. Kuniks mingi mullistus rahva jälle maale ajab. Mille esimesi märke minu arust ka juba näha on.

Tsiteeri:
EDIT: Või kehtib mingisugune matemaatiline loogika riigikorrast olematult. Et ühte 100-õpilasega koolimaja on odavam pidada kui kümmet kümne õpilasega.


Mis ma sellest siis pean järeldama, et kui täna nõutakse näiteks soojuskadude minimaliseerimist ning teatavatel ehitustehnilistel põhjustel (nõukaaja kogu-piirkonna-õhu-soojaks-küttev ehitis või mõisaaja kallis-üleval-pidada ehitis) ei olegi seda võimalik mõistlikult saavutada, et siis ei tohiks nagu tänane riigikord omada matemaatilisi põhimõtteid?

Jääb segaseks, mida Sa tõestada üritad. Üks 100 õpilasega kool eeldab 15 õpetajat, 10 kümne õpilasega kooli eeldab ka parimal juhil 100 õpetajat. Palgakulude erinevuse oskad vast ise rehkendada. Samuti erinevad kordades ühe kooli ja 10 kooli muud kulutused. Ei näe põhjust vaielda.

[VanaUnt]

Milline Euroopa liidu riik doteerib maaelu? Mina ausõna ei tea.

[Lemet]

Minu silmis on nii elu maal kui ka maaviljelemine tänases päevas siiski suuresti kattuvad asjad. Elik siis maal elamine ja maal tootmine. Sest tänase päeva seisuga ei jaksa seesama maatootja küll teps mitte seda maaelu (kool, ambulants, raamatukogu, kauplus, post, vallamaja) ülal pidada. Ja ei jaksa seda maapiirkondades jätkusuutlikult ka Eesti riik, kui just kellelgi isamaja alt naftasoon purskama ei hakka.

EDIT:

Aga vot Eesti maaelu sellisena nagu ta oli meile omane, suretati NSVL sihpärase tegevus tõttu välja.

Millegipärast ei usu ma väidet, et nimelt spetsiifiliselt Eesti maaelu kui selline oli nimelt väljasuretamise eesmargiks. Tegu oli vast siiski vähe laiemate protsessidega terve Liidu ulatuses. Pole mõtet särki rebida ja ennast millegi erilisena kujutades teistele suurvenelase silte kleepida.

NSVL ei doteerinud kunagi maaelu

Näikse siiski, et ENSV seda tegi. kasvõi tootmisse suunatud dotatsioonide edasijagamise kaudu. Needsamad kolhooside-sovhooside kultuurimajad, raamatukogud, laulu- ja tantsukoorid... Päris lambist vaevalt et ükski majandijuht koltuurimaja ehitada sai, selleks oli ikka "keskuse" heakskiitu vaja.

Kukkus kokku NSVL, pidigi kokku kukkuma ka kunstlikult tekitatud nn maaelu.

Ja on seda ju tegelikult siiamaani. Ning kui tõuseb, siis ikka taas "kunstlikult" tõstes. Nendesamade eurotoetuste najal.Kaudselt. Nagu Sa seda isegi tunnistad.

[tommy]

Minu silmis on nii elu maal kui ka maaviljelemine tänases päevas siiski suuresti kattuvad asjad. Elik siis maal elamine ja maal tootmine.

Reaalsuses tundub, pole see enam ammugi nii...
Pakuks,/oma kogemuste järgi/ et enamus nn. maal elavaid inimesi ei tööta enam otseselt põllumajanduslikus tootmises.
Hoopis näiteks erinevates saekaatrites, õmbluskodades, omavalitsuses...jne.
Või käivad hoopis linnas tööl...
Samas, tean ka mitmeid mehhanisaatoreid, kes hoopis linnapiires elavad ja sealt maal põldu harimas käivad...
Siis, osaühingutes, suurtaludes jne..

[mx77]

Ja praegu ostad sa imetabasel kombel seda, mida poes pole?

Ja mida siis praegu poes pole?

Ma pidasin küll silmas seda, et ka praegu dikteerib kaubavalik menüü, seega, hoolimata värvilisematest pakenditest ning loomulikult ka suuremast valikust, ei saa endale lubada seda, mida tahaks.
Mina ntx ei suuda kaubandusest leida tooreid krevette, Leningradis aga näituseks on.

mis asjad need siis külmutatud on, ikka toored. külmutamata kujul need asjad meieni ei jõua.

[Lemet]

Üsna selegelt oli näiteks 1949.küüditamise eesmärgiks Eestis just Eesti maaelu hävitamine. Just sedasi seisab vastavates otsustes.

Ja mina arvasin et küüditamise eesmärgiks oli "kulakluse kui klassi likvideerimine". Või vähemasti seisab vastavates otsustes, nagu näiteks NSV Liidu Ministrite Nõukogus vastu määruses nr. 390-138сс: "Kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal taptetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ning nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eesti territooriumilt väljasaatmise kohta". Ka Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruses nr. 014 pole kirjas maaelu hävitamine, vaid ikka ja jälle: "Kulakute ja nende perede välja ssatmise kohta Eesti NSV-st" (Постановление Совета Министров ЭССР № 014 от 14 марта 1949 г. "О выселении кулаков и их семей из пределов Эстонской ССР". 14 марта 1949 г.)
Sedapalju siis vastavates otsustes seismisest.

Üsna selgelt tuli majandi raamatupidajal kirjendada ehitustegevusega seotud kulutusi nii, et SORVO või mõni muu organ ei süüdistaks juhtkonda tootmistoetuste ebasihipärasest kasutamisest

Nagu praegu ei kontrollitaks PRIA toetuste rangelt sihipärast kasutamist ja nagu sellest ka tänapäeval kõrvale ei hiilitaks.

Kui selle tootmise laiendamisega natukene edendatakse maaelu, siis on see hea.

Et siis kui doteeritud tootmise laiendamise abil(sest kus mujalt tulid need sovhooside-kolhooside omavahendid kui mitte dotatsioonide arvelt- pole vistist erilist vahet, kas makstakse võrdset toetust või antakse olematu hinnaga kätte kütus vms.) edendati nõukogude ajal maaelu, siis oli see saatanast, kui seda tehakse EL poolt doteeritud tootmise abil, siis on see igati heakskiidetav?? Minu silmis pole sel suurt vahet, maaviljelus koos maaeluga on antud oludes suvalise korra ajal pealemaksmist eeldav ettevõtmine. Traditsiooniliselt põllumajandusega tegelev Lõuna-Eesti osatähtsus rahvastikus oli 98 aastal 27,5%, osatähtsus SKPs aga vaid 16,2 %. Samad numbrid Põhja -Eesti kohta olid samal ajal 37,0% elanikest ja 59,4% SKPst.

[Kapten Trumm]

Mis seda corvuse maaelu-hävitamise fantaasiat puudutab, siis see on levinud eksiarvamus, justkui
NSVL-s käis elu mingi kommunistlik-stalinistliku hävitusmaania kütkes. Raske öelda, mida peab sellistele järeldustele tulemiseks suitsetama, aga tubakas see pole. Seened, seened on siin mängus!

Kui siin oleks maaelu hävitada tahetud, siis oleks 1949 aetud loomavagunitesse ühe rohkema nulliga arv maainimesi, tehnilis-tehnoloogiliselt olnuks see suhteliselt lühiajaliselt teostatav - mahatapmine kaasa arvatud. Selle tagajärjeks olnuks piirkonnas Balti Holodomor, kus inimesi surnuks sadade tuhandete kaupa. Mida ei juhtunud.

Stalinistliku hävitusmaania fantaasiat muide ei kinnita ka territoriaalsete rahvuslike sõjaväeosade pidamine "värsketes liiduvabariikides". Selle ohtlikuvõitu kirbutsirkusega poleks end ükski kainelt mõtlev Kremli funktsionär rahvusliku hävitamise plaanide kontekstis vaevanud, suures hävituspoliitikas oleks see tähendanud potentsiaalset relvastatud vastupanu võimalust.

Kõigele vaatamata oli tollane Kremli gäng siiski üsna ratsionaalselt mõtlev kamp (eriti peale suure sõja algvapustusi) ja omas piisavalt hallollust selleks, et üht kena NSVL liiduvabariiki, kes kuulus hiljuti valgesse ilma - laustapmise ja näljutamisega ei tee.

Sestap piirdus küüditamine vaid kõige ohtlikumaks peetava osaga ja allesjäänud seltskond (keda oli enamus) suutis kõigele vaatamata siiski vähemalt näljaleiva lauale anda.

[OnuEnn]

nii lolli jutu peale ei oskagi nagu midagi kosta...

[mutionu]

Ma pidasin küll silmas seda, et ka praegu dikteerib kaubavalik menüü, seega, hoolimata värvilisematest pakenditest ning loomulikult ka suuremast valikust, ei saa endale lubada seda, mida tahaks.
Mina ntx ei suuda kaubandusest leida tooreid krevette, Leningradis aga näituseks on.

mis asjad need siis külmutatud on, ikka toored. külmutamata kujul need asjad meieni ei jõua.

Kujuta endale ette toorest kartulit ja keedetud kartulit. On vahe või ei? Samamoodi on vahe toorel krevetil ja keedetud krevetil. Vähki oled kunagi keetnud? Täpselt sama asi.

[mutionu]

nii lolli jutu peale ei oskagi nagu midagi kosta...

Aga muliseda ikka tahaks kangesti ...

[VanaUnt]

Suure N Liidu koosseisus oli ENSV ikkagi agraarvabariik, kelle ülesandeks oli toita ära NL loodeosa, sest Eestis oli põllumajanduses tööviljakus võrreldes NL naabritega kordades kõrgem.
Tänu millele oli meie kolhooside ja sovhooside põldudel ida Saksa tehnikat, millest Pihkva tagused kolhoosid polnud undki näinud. Lisaks saadi arendada meie majandite kultuuri, haridust, tuletame meelde kasvõi maakutsekoolide ja tehnikumide võrku, mida hakati 60 aastatel hoogsalt arendama. Ja see ei olnud ainult kohalikke kolhooside ja sovhooside raha peal.
70 aastatel arvas meie Tallina kommunistid, et ikkagi tahaks tööstusvabariigiks saada, sest hüved olid Moskva poolt tööstuse peale kordades suuremad.

[krizz]

Kukkus kokku NSVL, pidigi kokku kukkuma ka kunstlikult tekitatud nn maaelu.

Ja on seda ju tegelikult siiamaani. Ning kui tõuseb, siis ikka taas "kunstlikult" tõstes. Nendesamade eurotoetuste najal.Kaudselt. Nagu Sa seda isegi tunnistad.

Maailmas laiemalt toimuvad protsessid ennustavad selgelt, et maal tootmine läheb tulevikus järjest enam hinda. Maa rahvastiku suurenemine ühelt poolt ja eluks vajalike ressursside (k.a toit) vähenemine teiselt poolt viivad paratamatult toiduainete tootmise taas rentaabliks. Tuleb aeg, kus hakatakse massiliselt linnast maale tagasi ronima, et hästi teenida. Praegu on muidugi veel vastupidi. Aga puhas maa ja vesi lähevad hinda - selles pole kahtlustki. Ainus preobleem võib siin olla see, et selleks ajaks on maa juba välismaalastele müüdud...

[Lemet]

Selle viimasega saab ainult nõustuda. Ja nagu eelpool tähendatud sai, on esimesi märke sellest ka juba näha. Ka siin, Eestis.