Kas N Liidus oli ka midagi head?

[OnuEnn]

ma ei ole kindel, et iga autojuht peaks normaalses maailmas ise oskama autot remontida, las inimesed tegelevad igaüks sellega, mis neil paremini välja tuleb. küll on tõsi, et meil kipub humanitaare üle ja insenere puudu olema, aga see on teine teema.

aga kuna konksu osas pakkumisi pole tulnud ja ei tahaks seda teemat ka lõputult venitada, siis vastus on - vedru. esisilla kokkupanekul on vaja vedru vastava tõmmitsaga kokku tõmmata, et paika läheks. meil seda loomulikult teepeal kaasas polnud ja nii me võtsime selle töökotta kaasa, surusime hüdropressi vahel kokku ja fikseerisime keevitustraadiga sidudes. on see ikka kindel, et siin on tegu mitmendat põlve masinameestega?

[Reigo]

Legendaarselt viletsate (kiiresti lagunevate-logisevate-roostetavate) nõukogude sõiduautode kiitmine on muidugi juba tase omaette.

[Kapten Trumm]

Legendaarselt viletsate (kiiresti lagunevate-logisevate-roostetavate) nõukogude sõiduautode kiitmine on muidugi juba tase omaette.

Keegi ei kiidagi, lihtsalt protest järjekordse ilukirjandusliku liialduse vastu, justkui neid koguaeg teeääres remontida tuli (või eluliste näidete vastu justkui see nii oli).
Putitatud sai kõvasti, aga kes oli hoolikas, see üldiselt tee ääres ei remontinud.

[Kapten Trumm]

Paljusid süüdistati just kolhoosikorra eiramises! Kehtivat seadusandlust, kus riigi (kolhoosi) põllult kasvõi viljapea üleskorjamine võrdsustati riigivastase tegevusega ei olnud keegi ära muutnud!

Paraku on nõuka süsteemi iseärasuseks mõiste nimega pardakk.
Ehk siis tegelikkuses püssimehi neid viljapeade korjajaid kuskil sihtimas polnud ja üllatus-üllatus, isegi oma küla inimestest (keda sinna ikka veel panna) põllumajandusloendjad loendasid tegelikult neid arve hulka väiksemaks.

Sestap pole mõtet tollase olukorra põhjal väga kriminaalkoodeks või Kremli direktiivide põhjal järeldusi teha, kui puudus toimemehhanism selle praktiliseks jõustamiseks.
Lõppkokkuvõttes olid ka kolhoosiesimehed inimesed ja ei saanud külaga tülli minna, homme sõltus neist võibolla viljasaak.

[Kapten Trumm]

Püssimehi asendasid teinekord valvsad kodanikud, tänu kelledele juba peale märtsiküüditamist leidsid oma tee Siberisse veel kümned maapiirkondade elanikud nüüdsed kolhoosnikud. Isegi eesrindlased. Selle jaoks piisab kui tutvud mõne monograafiaga, kus kasutatakse RJM allikaid (loe: süüdimõistetavate toimikuid) kus inimesi ja nende "süüasju" on detailselt esitletud.

See on ju teine nõuka süsteemi kandev alustala - pakazuhha.
Oli vaja näidisprotesse korraldada, et asi "toimib" ja "valvsus on tasemel" ja korraldati, keegi jäi vahele.
Kümned läksid Siberisse, aga sajad tuhandeid jäid kohale ja pidasid vaikselt oma salajasi seakesi sulus edasi.
Juhtumite arvu põhjal ei ole võimalik väita, et totaalne järelvalve ja Krk "põllumajandusparagrahvi" jõustamine oli totaalne.

Kindlasti oli tollal maapiirkondades ka kümneid tapmisi, segane aeg ja relvi vedeles igal pool - selle põhjal ei saa me väita, et käis totaalne teineteise mahakoksamine.

[Kapten Trumm]

Ära näe vaeva palun!
Ma ei suuda sulle vastata samasuguste dokumentaalselt tõendatud "liigsete" sigade või porgandipeenarde pidamisega! See pole võimalik.

Lihtsalt vasta üks küsimus: mitu isikut represseeriti ülalnimetatud süüdistustega peale 1949. aastat ja kui suure % moodustas see põllumajanduses hõivatutest?
Võrdluseks juurde nt muude raskete kriminaalkuritegude arv tollal
Selles vastuses ongi kõik peidus.

Tegelikult ma tean seda vastust juba, see jääb oluliselt alla 1949 küüditatute arvule maapiirkonnas, st omab populatsioonis ebaolulist tähendust.
(mis ei tee olematuks represseeritute traagitat).

25, 125 või 250 juhtumit nt 500 000 inimese kohta võivad olla kuitahes hästi tõendatud, kuid nende osakaal ei muuda neid seepärast mingiks valdavaks tendentsiks.

[Motronicus]

Legendaarselt viletsate (kiiresti lagunevate-logisevate-roostetavate) nõukogude sõiduautode kiitmine on muidugi juba tase omaette.

Keegi ei kiidagi, lihtsalt protest järjekordse ilukirjandusliku liialduse vastu, justkui neid koguaeg teeääres remontida tuli (või eluliste näidete vastu justkui see nii oli).
Putitatud sai kõvasti, aga kes oli hoolikas, see üldiselt tee ääres ei remontinud.

Seesama šarniiri teema. Et kui hakkas teine veidi märku andma, vahetasite kohe aegsasti välja?
Ilus elu oli teil siis.

Mitte et oleks laisk, loll või lohakas, vaid et varuosadega oli defka, siis sõideti sageli niikaua, kui kannatas ja vahetati siis, kui oli selge, et enam teisiti ei saa. Sama rehvidega. Ise šarniiriga teel pole istunud, küll aga näiteks ventilaatori rihma pärast. Auto muretsemisel pidid arvestama, et oled ka ise automehaanik, enamus vist sai sellega, nii enam-vähem, ka hakkama.
Moodsa auto remont täna enamusele ilmselt nii enesest mõistetav ei oleks.

PS: selliselt traadiga kokkuveetud vedru võib omajagu kurja teha. Noh, viimase peal logisevate šarniiridega sõitmine oli pea samas kaalus kaskadöörlus.

[OnuEnn]

"pea samas kaalus kaskadöörlus"

eks sellel ajal sai tehtud palju asju, mida tänapäeval enam ei teeks.

[Kapten Trumm]

Seesama šarniiri teema. Et kui hakkas teine veidi märku andma, vahetasite kohe aegsasti välja?
Ilus elu oli teil siis.

Mosse esimese otsa munakad (ja rooliliigendid) olid õige vene auto vaimus lihtsalt kodusel teel taastatavad.
Tegelikult saab ka lääne juppe taastada (ja 90ndate hakul taastatigi), praegu on uued jupid nii odavad, et puudub mõte.
Nagu ma eespool ütlesin, tänu mosse "rahvamajanduslikule" levikule oli tollases süsteemis absoluutselt kõike võimalik saada ka külakohas.

[Kapten Trumm]

Tegelikult ei tea sa meie lähiajaloost mitte halli muhvigi!

Võibolla.
Vähemalt seda ma tean, et nälga ei olnud, püssimehed mitteametliku enda toitmist ei valvanud ning maaelu ei hävitatud kõigele vaatamata.
Ja kui enne seda vaid arvasin, siis vaidluse käigus läbi viidud väike teadmiste värskendus vaid kinnitas seda arvamust.
Tavainimene ei peagi vastu rohkem teadma.

[VanaUnt]

Polnud see elu lihtne sellel ajal aga pole ka praegu, kui arvestada neid peresid, kes ka praegu elavad alla amettlikku vaesuspiiri, lisaks ka praegu varastatakse riiki (a la Viiol). Küsimus , kas 50 aasta pärast tõemeeli mõned kirjutavad kuskil, et aastal 2010 valitses Eestis totaalne nälg ja pandi inimesi vangi niisama?
Vahe oli selles, et sellel ajal oli kord teine, riigivarguse eest pandi lausa seina äärde.
Kunagi noores põlves suhtlesin vanaemaga väga tihedalt, tema jutu järgi oligi kõige koledam aeg kolhooside moodustamise aeg, kui muudeti elukorraldust maal, paljudel tekkis tühi tunne ja apaatia selle elu vastu, kuna omanikustaatus muutus, põllumees, kes oli maa omanik, jäi sellest ilma ja ka kariloomadest. Paljud naised käisid ühislaudas oma lehma najal nutmas. Kindel see, et põllumajandustoodang langes, kui polnud enam mõtet, mille najal rabada, kommunistlikud loosungid siin vähe aitasid.

Olles natuke kursis mõningate lastekodu lastega, siis on ka praegu lapsi, kes Eesti Vabariigi ajal aastal 2000 olid ajuti näljas, kuni nad jõudsid lastekodusse, mis sellest järeldada?

[mx77]

Leidsite endale teadmata järgmise asja, mis N liidus hea oli: olude sunnil pidi autoomanik tehnikat ise tundma, ilma selleta polnud tollal autopidamine eriti võimalik. Enn kah pidi nagu näha. Ja mis kõige koledam - tehnika ja rauatöö tundmist (armee vajadusteks) lausa finantseeriti ennenägematus ulatuses igasugu auto-, mudeli,- moto- jne klubide/klasside ning ALMAVÜ süsteemi kaudu. 90ndatel sündinud autoomanik teab ülduhul parimal juhul õlivarda asukohta. Selline algse tehnikahariduse levik on ka põhjuseks, mis tihtipeale eestlased N.armees tehnika peale sattusid (eriti hinnas olid vennad, kes tehnikumis/kutsekas mingit sellist ala õppinud olid).

Meie maa-kolhoosis oli lausa kohalik autoklubindus (kardiring+rallimeeskond) ja rallidele pandi välja 2 meeskonda.
Kogu poisikluttide kari, mina sealhulgas, käis seal uste ja akende taga nillimas ja arutamas, kumb Zigull seekord parem tuleb.

Tule Trummikene nüüd ikka maa peale tagasi. Üks keskmine auto on läinud ikka nii keeruliseks, et isegi õppinud meestel kulub vea leidmiseks tublisti aega ja nuputamist. Mis sa veel tavalisest autojuhist tahad?
Üldse sulle teadmiseks, et vahepeal on tõsine tehnoloogiline revolutsioon toimunud ja ka tööpingi operaatoril peab olema rohkem teadmisi kui omaaegsel inseneril.

[Kapten Trumm]

Tule Trummikene nüüd ikka maa peale tagasi. Üks keskmine auto on läinud ikka nii keeruliseks, et isegi õppinud meestel kulub vea leidmiseks tublisti aega ja nuputamist. Mis sa veel tavalisest autojuhist tahad? Üldse sulle teadmiseks, et vahepeal on tõsine tehnoloogiline revolutsioon toimunud ja ka tööpingi operaatoril peab olema rohkem teadmisi kui omaaegsel inseneril.

Üsna asjatundmatu jutt.
Need asjad, kus õppinud meestel aega läheb, võtavad auto käigushoidmiseks vajaliku töö mahust võibolla 5% ainult ja üldjuhul need ei lagune.
Sellised tegevused nagu nt pidurite hooldus/remont, käiguosa tükkide vahetamine, rataste vahetamine, pirnide vahetamine jne - ei ole märkimisväärselt keerulisemaks muutunud. Isegi lihtsamaks. Kas sa näiteks teadsid, et ketaspiduritega mosul on märgatavalt keerukamad esipidurid kui 90% tänapäeva autodest?
Nimelt sellised nelja töösilindriga nagu üsna kallil sportautol tänapäeval.
Samuti on mosu, tagaveolise lada ja volga esisild märksa keerukam kui tänapäeva sama klassi autodel.
Samuti on ära kadunud enamik reguleerimisoperatsioone, mis tollal oskajat nõudsid (igasugu karbusside, süüte ja releeregulaatorite sättimised, klapivahed, siduri vabakäik jne).

See on tüüpiline noore inimese jutt, et vene autot parandati kuvaldaga, aga vot selle uue Nissan Almera põhja all on ülim tehnoloogia, et ise ei katsudagi.
Põhiliselt tekitab tänapäeval probleeme nigel ligipääs (pisiasjadeks võta pool autot lahti ja pane õigesti ka kokku) ja tükati spetsiaalsete instrumentide vajadus (kuigi neid instrumente oli ka vene autodel).

[Motronicus]

Üsna asjatundmatu jutt.
Need asjad, kus õppinud meestel aega läheb...

Võta mõnel moodsal autol(kuni 3 aastat) maha nt "mäluga" iste ja pane tagasi, lihtne, mõned poldid-mutrid, paar pistikut. Mida auto sulle ütleb?

[Kapten Trumm]

Aga mitmel % autodest on üldse mäludega iste? Ma arvan, et mitte üle 5%.
Lisaks on juba mõne aasta vanustel autodel remondi ja hoolduse käsiraamatud.
Kindlasti on keerulisi ja teostamatuid töid, aga põhilised tööd põhimassi autodel nagu käiguosa, pidurid, summuti jne on umbes võrreldava keerukusastmega mis 25 aastat tagasi.
Paljud asjad on märgatavalt lihtsamaks läinud tänu tootjate kokkuhoiupüüdlustele.

Kas me peame sellest järeldama, et nõukaaja toodang oli oma ajast ja ka meie tänasest ajast ees? Või lihtsalt seda, et midagi targemat ei suudetud välja genereerida..

Ei olnud ajast ees. Kuid mõnes mõttes oli isegi keerukam kui tänapäeval, sest tollal ei suudetud lihtsamalt lahendada (nt pidurite ohutuse tõttu).
Lõviosa selle klassi autosid nagu zigull või mosse (st väikeautod) on lihtsama jooksuosaga kui zigull oli.