Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Sho]

Täpsemalt paluks, mis mõttes kasutu?

Selles mõttes, et..
1. "kasutajale" - kõik on juba ette valmis tehtud ja ära nämmutatud, pole midagi parandada
2. "isetegijale" - lihtsad süsteemid on asendatud keerulistega (ühemehe võimalused võrreldes gigantkompaniidega on praktiliselt nullis)
3. "progejale" - areng on nii kiire, et täna tehtu on juba eile aegunud

[kalleb]

kahjuks olid klaasid pidevalt ära varastatud , siirupipudel tühi või aparaat muidu peetis aga ikkagi hea asi , isegi herilased said sellest aru

Kes räägib tänasest tohutust edasiminekust tervishoius, selline mõttetera.
Kui palju julgeks teist täna juua sellest gaseeritud vee automaadis olnud tavalisest klaasist teeklaasist, millest oli pool linna joonud. Seal oli küll mingi sümboolne pesemine, aga mingist bakterite tõrjumist oleks vist palju loota.

Olen joonud Tallinnas, Riias, Leningradis ja tont teab kus veel.
Muidu n süüfilis nakkab üsna hästi sellisel teel.
Kuidas siis oleks, kas corvus oleks valmis sellisest klaasist täna jooma? [/quote]

praegu on taaskasutus moes , väljamaalt veetakse isegi vanadekodu siibrid ja rögatopsid ära ning müüakse jewrode eest usaldavatele koduperenaistele

(käisin mingis sodipoes kus naesterahvast müüja proovis hirmsasti mulle kaela määrida sadomaso piitsa , tahtis jubedat hinda oma pervopiitsa eest ,keeldusin liigkalli hinnaga ostmast, proovis siis mulle tasuta kingituseks sokutada kasutatud vibraatorit, soovitasin tal küll see endale sihtotstarbeliseks kasutamiseks hoida aga jah ärist ei tulnud midagi välja)

ja mõni kasutab ka selliste naeste teenuseid kellest pool linna üle on käinud ja pole tal häda kedagi, margantsovka aitab hädast

aga jah ega väga hea pole ette kujutada et sealtsamast teeklaasist rüüpab mõni Zhigull pärast limonnaja pruukimist ja tiisikusehaige nuuskab sinna sisse nina

aga tol ajal me olime kõik noored ja kobedad ja nagu teada et pioneer ei karda hunti tonti ega kolli

[Kapten Trumm]

Muideks, nende süüfiliste ja muude saraazade juurde.
Tänu mitmetele repressiivabinõudele oli kuni 80ndate lõpuni arstide sõnul suguhaiguste hankimine nö tavainimeselt (mitte linnukestelt) suht harukordne sündmus.
Esiteks oli suguhaiguste teadlik levitamine ja ravist kõrvalehoidmine karistatav ja repressioonid reaalsed kuni sundravini.
Tulemuseks oli see, et suguhaiguste levik oli kontrolli all ja sellise avastamine kuskil rajoonipolikliiniku nahaarstile tähtsündmus.
Lisaks muidugi see poliitpläma, millega nõuka inimene ei tohi tegeleda.

Umbes analoogselt, kuigi väiksemate repressioonidega juuriti Eestist välja tuberkuloos.

Edasi läks asi enamvähem käest ära. Esiteks on täna igal indiviidil karistamatu voli taolisi asju levitada (repressioone pole reaalselt) ja teine hoopis hullem ja ENSV ajal tundmatu asi on antibiootikumidele vähetundlikud või sootuks tundetud bakteritüved, mis muide ka suguhaiguste vallas levinud on. Lisaks mõistagi üldine lodev kultuur ja vabadus. Tekkinud on nad igasugu kodutohtrite kontrollimatust antibiootikumide tarvitamisest (nii valed rohud kui reziimi rikkumine). Ja seepärast levivad täna ka sellised mõnusad tüved ringi, mis eriti ravile ei allu, kuid kahju teevad rohkemgi. Tingitud on need (eelkõige tablettidena) antibiootikumide suhteliselt lihtsast kättesaadavusest, mis saades kokku teadmiste puudumisega seda tekitavad. Lisaks on osadel moodsatel tüvedel komme kliinilisi nähte üldse mitte tekitada - nt klamüüdia, mis täna tihti koos viljatusega avastatakse. Niiet täna on ettevaatamatul täiesti reaalne võimalus hankida nt süüfilise "antibiootikumikindel mudel", mis ei anna märgatavaid väliseid tundemärke ja seetõttu võibolla avastatakse juba kolmandas, parandamatus staadiumis.

Selline seis on lihtsalt vabaduse kõrvalkahju - samad probleemid on kogu läänemaailmas juba ammu.

[Kapten Trumm]

Ma ei saa küll aru, millest te siin räägite.. aga väide on siis vist selline, et nagu saiamajandus, oli ka automajandus n.liidus midagi head ja tehnika viimane sõna? Igaüks võis muretult sõita, pruukimata tunda kapotialust agabradakabrat.. kui midagi juhtus, oli autoabi koheselt platsis ja lahendas probleemid?

NSVL ajal oli autoomanik ise oma lukksepp, elektrik ja autoabi.
Vastupidi, auto ja tehnika jagamine oli siis nt auto pidamise vältimatu eeldus.

[Motronicus]

89. aasta 100 kW 1984 kuubine mootor. Iseenesest väga hea ja lollikindel mootor, mis peale klapisääre tihendite vahetust enam tilkagi õli ei võtnud.

Moodsa auto all mõtlesin ikka sõidukit, millel kehtiv garantii või siis suht napilt selle ületanud.

Mul üks kolleeg rääkis juhtumise kauboiajastu Baltmotorsiga, kui see veel seal tünnivabrikus asus. Keerati mingi käkk kokku ja kui kodanik julges kirjaliku pretensiooni teha, siis tuldi koju uksetaha ja soovitati soojalt pretensioonidest loobuda.

Räkiti, katusepakkumise jms osas oli suht järsk murrang nii '94-'95 paiku, kas pea olematuks muutus, aga oluliselt vähenes küll. Antud teemas pole see täna üldse mingi argument.

Teavad, teavad...sellepärast ei esitanudki. Seltsimees töötab seal ju juba aastaid.

Tagasiside on tegelikult oluline igale äriettevõttele. Selleks, et asi paraneks, tuleb teada anda. Kui asi ikka ei parane, siis hääletatakse jalgadega.
Tegelikult on see suht laialt levinud fenomen Eestis. Omavahel kirume maapõhja, aga sel hetkel ja kohas, kus tuleks suu lahti teha ja üks törts tõsist juttu ajada, on suu vett täis. Et hiljem veelgi rohkem kiruda.

Jällegi näide praktikast- läks meil väiksel kaubikul käimakott laiali. Firmateeninduse kõige soodsam pakkumine remonditud kastile taas 2000 eurikut. Sõbraliku firma organiseeritud kast rootsude maalt 600 raha(läbisõiduga 34 000) ja kastivahetus 150. Kolmekordne hinnavahe. Miks kuradi päralt ma peaks firmateenindust nuumama, oskad Sa mulle selgeks teha?

Ei peagi, tee ise. Või kui ise ei päde mingil põhjusel, telli neilt, keda usaldad. Käib kõikvõimalike teenuste kohta.

Post scriptum: terve auto_und_moto foorum on neid näiteid täis, siia pole neid küll vaja. Minu arvamusele sel küll mingit mõju pole.

[Kapten Trumm]

Corvus tõestab jälle musta valgeks.
Asjatundjate andmed räägivad corvus, väga selgelt minu kasuks.
Tõsi, viimastel aastatel on ennetustegevus juba tublisid tulemusi andnud (et asjast ei jääks vildakas mulje).

http://www.eestiarst.ee/static/files/01 ... gurina.pdf

Et selliseid idiootsuse pärleid suudad genereerida?

Lubage üks homeeriline naer seepeale. Suguhaiguste statistika lendas lakke paralleelselt EV taasiseseisvumisega ja et sa ei hämaks taas ENSV statistika teemal, siis see trend oli selgelt kasvav kuni 2000ndate aastate keskpaigani, kus kompartei ammu statistikat ei tuuninud. Iseenda ravimine, kurat teab mis kanaleid saadud retseptitablettidega on täna täpselt samamoodi toimiv, nt nõrgad antibiootikumid, mida kasutatakse nt põsekoopapõletiku puhul, on tarvitatavad ka suguhaiguste vastu, kui tead seda doosi (tavaliselt kõvasti suurem).
Seejuures on neid hulka lihtsam kätte saada, piisab telefonikõnest perearstile "mul on angiin" ja 10 min pärast on sul digiretsept.

[Motronicus]

NSVL ajal oli autoomanik ise oma lukksepp, elektrik ja autoabi.
Vastupidi, auto ja tehnika jagamine oli siis nt auto pidamise vältimatu eeldus.

Kõik see, tehnilised teadmised jms, tuleb ka tänasel päeval kasuks, eriti kui keegi hakkab sulle üle leti umbluud ajama.
Kui nõuka ajal sai oma auto hooldamisega enam-vähem hakkama pea igaüks, kes võtme suutis kätte võtta, siis täna on seis veidi keerulisem. Kuna moodne auto on kõikvõimalikke plokke ja mikrokontrollereid täis topitud, mis omakorda on võrguga kokku veetud, siis vigade leidmine ja parandus pole enam nii ensest mõistetav. Üha rohkem vigu paranevad nt softi uuendamisel, nn softivead. Sellistel juhtudel on aga firmateenindustele suht vähe alternatiive.

[Kapten Trumm]

Minuarust on kõige olulisem isetegemise soovi kõrval oskus/arusaam sorteerida ise välja, mida saab ja on mõtet teha ning mida ei saa kodusel teel teha.
Kui küsimus on mingis elektroonilises jamas, siis jah - enamasti firmateenindus.
Kuigi ka sellele on juba tekkimas alternatiive.

Sestap olen ka skeptiline siin kõlanud hüüatuste suhtes, justkui on meil levinud KV veokipark midagi nii sõnulseletamatut, et sellega vaid ja ainult erafirmad toime tulevad.
Käisin kunagi Taanis ühes rahvusvahelises rekkafirmas, nendel oli oma töökoda ja diiler oli andnud õiguse (garantiid kaotamata) viia ise läbi teatud tasemeni töid, firmajuhi sõnul õigustas see end nii madalate kulude kui paindlikkuse tõttu, kuna rekkal oli võimalik teha töid seisuajal (mida diileri tööökoda ei garanteerinud) ja kuna seal on veofirma vastutus garanteerida auto igakülgne kontroll ja korrasolek enne teele saatmist (meeletud trahvid rikkumise eest), siis garaaz oli nagunii vältimatu ja asi siis samade meestega rehve remontida või õli vahetada. (Eestis näiteks on tänini patuoinas kõige eest autojuht ja kui veofirma ei raatsi autot remontida, siis sõidetaksegi siin pooleks raamide ja siledate kummidega).

[Kapten Trumm]

Mõttetut jura ajad.

Mõista mõista: kui x haiguse kõver perioodil 1992-2002 pidurdamatult ülesmäge viskus siis
a) seda põhjustab veneaegne salajane statistika?
b) seda põhjustab trendina kiiresti kasvav suguhaiguste levik seniselt ehk 1992 eelselt madalalt nivoolt?

Lisaks palun seletada, kuidas need suguhaigused kapist välja tulemist jätkasid näiteks 1996 aastal (trend kasvas), kui kompartei salajane suguhaiguste statistika oli ammuilma minevik?

Iseenda ravimine täna ei tee olematuks, et selle trendi laialdlast levikut nõukaajal.

Täna on selleks hulka soodsamad tingimused
1. parem ravimite saadavus (ilma end ette näitamata)
2. mugav manustamine (vene ajal antibiootikume süstiti, praegu 95% tabletina või kapslina)
3. parem info kättesaadavus, konkreetse ravimi "user manual" on ravimifirma kodukal lausa olemas.

Laevameeste enseravimine ei ole kuivale maale 1:1 üle kantav, sest minuteada olid igal laeval olemas antibiootikumide tagavarad, mida kuival maal tavainimesel polnud nii lihtne kätte saada (kuigi jah, võimalik).

[Kapten Trumm]

Nõukogude aja näitajad on antud argumentatsioonis tegelikult irrrelevantsed, sest
1. trend oli selgelt kasvav vähemalt 10 aastat peale EV taasloomist, kus andmeid enam keegi ei salanud, järelikult mõjur eksisteeris edasi
2. üleminekuajal puudusid sündmused, mis oleks oluliselt alandanud juhtumite arvu (vältimaks väidet, et vene ajal oli tegelikult kõrge, siis 1990 miskipärast väga madal ning siis tõusis uuesti lakke.

Mina väidan, et suguhaiguste levik kasvas EV taasloomisel mitmetel põhjustel tunduvalt ja selle tõestamiseks piisab tegelikult ka 1991 ja edasi statistikast.
Antud graafikud sõltumata ENSV statistika aususest lubavad üsna suure kindlusega väita, et baastase (st enne EV perioodi) oli suguhaiguste levik suhteliselt madal ja see tõusis märgatavalt (teatud haiguse osas lausa mitu korda) eri põhjusel EV perioodil.

[Lemet]

Corvus, ilma statistikata- kas nõukogude ajal oli suguhaiguste nurgatagune ravi pigem valdav või pigem erand. Sulle teadmiseks- et naha ja suguhaiguste arst või dispanseris töötav õde sind erandkorras kodus vastu oleks võtnud, pidid sa talle ikka kas pereliige või väga hea tuttav olema. Sest asja avalikuks tulemisel olid tegija jaoks tagajärjed päris hullud. Omal käel ravimine- ka bitsilliin V apteegist kättesaamine sinukirjeldatud tripperi raviks(peniciliiniga ei ravitud siinkandis 70ndatest enam kedagi, sellel puudus paljude haiguste tüvedele garanteeritud mõju. Kui algaegadel 50-ndatel piisas tripperi raviks 100 000 ühikust penitsiliinst, siis 80-ndate keskpaigas oli sama haiguse raviks väljakirjutatav penitsiliinist kordi tugevam bitsilliini ravikogus 2, 5 miljonit ühikut) apteegist oli vägagi küsitav teema. Nii et valdav osa haigetest käis ikka kenasti vähemalt Tallinnas tipa-tapa tripperitrustis, andis proovid ja oma partneri nime, sai oma viis süsti kannikasse ja tuli poolteise kuu pärast tagasi, provokatsioonsüsti ja kolme järgnevat saama. Või vahetult pärast sõda kolme Hiiu poest ostetud õllepudeliga, mis tohtri kabinetis kenasti ära tuli juua. Aga kui sa oma partneri nime ei teadnud (või seda mingil põhjusel öelda ei saanud- näiteks kui olid tõve saanud väljanägemiselt igati pandava, kuid passinumbrilt alaealise käest, mis hoobilt kinniminekut oleks tähendanud), siis pandi sind sinnasamasse Hiiu mändide alla haiglasse, ei mäleta enam, kas nädalaks või kaheks. Nii et see lugupeetava jutt meremeestest, kes puupulk risti hammaste vahel kangelaslikult pellergut väisasid, kuulub pigem väheste erandite hulka, mis on ka mõistetav- sellele seltskonnale oleks teade kaadriosakonda tähendanud välissõidu puhul kohest viisakeeldu ja kardetavasti ka muid suuremaid ebameeldivusi. Aga valdav mass, pakun kõhutundega, et 95% kasutas ikka kenasti tripperitrusti teenuseid koos kõige juurdekuuluvaga. Kena pilt oli (eriti esmap. hommikul, kui trust kaks päeva pausi oli pidanud, seda töötajate voolu, mis Hiiu bussipeatuses maha tuli, seejärel asjaliku näoga paremas teeservas kutsehaiguste või onko poole tõttas ja siis, heitnud kiirpilgu üle õla- ega keegi tuttav ei näe- diagonaalis üle tee lõikas ja mändide alla pages.

[Motronicus]

Täpsemalt paluks, mis mõttes kasutu?

Selles mõttes, et..
1. "kasutajale" - kõik on juba ette valmis tehtud ja ära nämmutatud, pole midagi parandada
2. "isetegijale" - lihtsad süsteemid on asendatud keerulistega (ühemehe võimalused võrreldes gigantkompaniidega on praktiliselt nullis)
3. "progejale" - areng on nii kiire, et täna tehtu on juba eile aegunud

Nii ja naa.
1. Jobs näitas, et olemasolevat asja(nutitelefon, tahvelarvuti) annab väga edukalt redisainida ja edukalt turustada.
2. Niššivõimekus. Nt mingite appside nikerdamine Androidile, iOS'ile. Kõikvõimalike väikesüsteemide arendused. Suurtootmisele on igas valdkonnas raske vastu astuda.
3. Siin peaks küll täpsustama, mis valdkonnas täpsemalt või mis mõttes? Veebindus, äritatrkvara, progemiskeskkonnad või mis täpsemalt? Areng on küll kiire, kuid mitte igas osas ekstremaalne.

[Kapten Trumm]

Ma ka imestasin, meremehed, kellel olid taolised kombed, kirjutati üldiselt kiiresti laevalt maha.
Tollastes kalurikolhoosides (nt Lääne Kalur) olid kõik need "maapealsed teenistused" (ehitusjaoskond, kalatööstus, aiand jne) täis neid mahakirjutatud kilulaeva meremehi, kellel puudus "organite" usalduskrediit merele saamiseks, sellistega isegi töötanud.

[gnadenlose]

Sama aasta kuskil mujal Eestimaal



.

Tundub, et pilt võetud Türil endise Universaal-, hilisema Valvekaupluse ees.

[Lemet]

1921. aastal registreeriti riigis süüfilist 1371 juhtu, gonorröad 2397 juhtu, 1934. aastal olid vastavad arvud 354 ja 3380.
2000 aastal registreeriti gonokokknakkus 1103 juhul ja süüfilis 841 juhul.

Ei viitsi küll tuhlata allikate toomiseks, aga nii kadunud Mati Majass kui ka Nelli Kalikova on oma intervjuudes märkinud gonorröa ja süüfilise esinemissageduse kõrghetkedeks eelmise sajandi lõppu – aastataid 1993-1995. Mil see võrreldes nõukogude ajaga plahvatuslikult kasvas. Põhjuseks Majassi sõnul tekkonud vabadus- iga õige mees pidas oma kohuseks kasvõi kord prostituudi teenuseid kasutada. Koos vastavate tagajärgedega.

Edit: Ja fakt on sest nõukogude ajast ja suguhaiguste kontrolli all hoidmisest kindlasti ka see, et ühel päeval tripperitrustis saadud andmete põhjal sõitis järgmisel päeval roheline uazik "kontaktide" aadresse-töökohti läbi ja tõi seltskonna kenasti läbivaatusele ja ravile. On teada ka selliseid omapäraseid "kättemaksuaktsioone", kus tripperi saanu kättemaksuks kontori naisperele ka kõik sealse tööka kollektiivi fertiilses eas naistöötajad oma kontaktidesse kirja pani. Ja oh seda saginat, kui järgmisel päeval seesama naispere autosse aeti ja Hiiule viidi... Aga et suguhaigused taolisel kombel enam kontrolli all olid kui praegu(sest tegeleti ju Tallinna suuruses pool-miljonilinnas lausa üksikjuhtumitega), peaks siiski üpris kindel olema.