Kas N Liidus oli ka midagi head?

[OnuEnn]

"ja lukselamine ohvitseridele.."

... ega need elutingimused seal vene sõjaväes nii luksid polnud, olgu polkovnik või leitu. aga iva on ilmselt seal, et analoogiliselt kolhoosiga anti need peldikud tasuta kasutada.

[gnadenlose]

Ohvitseride elamisest staliniaja lõpul võin kaasa rääkida nii palju, kui et elan ise Tondi-Järve piiril endises nõukaohvede majas. Korter on tänases mõistes suur ja harjumuspärasele enneolematu planeeringuga (näiteks esik on 22m pikk koridor, ühtegi läbikäidavat tuba pole jne.). Samas reaalselt vaadates on selge, et omal ajal on siin olnud vähemalt kolm korterit, karta on, et ühisköögi ja -peldikuga, samas ühe sissekäiguga trepikojast. Mälupildina veel üheksakümnendate algusest meenub sissesõit Tapale Paide suunast, kus laius üüratu "aianduskooperatiiv", tegelikkuses ohvitserkonna "eramute" ehk peldikdaatšadae rajoon. Ja iseenda ajateenistusest samast perioodist Jägala kandist on mälupilt sama: end bossiks pidavad tegelased elasid kas kuutides või siis paaris õõvastavas kolhoosikeskuse-tüüpi viiekordses peldikus. Täna on need viimatimainitud koletised suures osas maamunalt kadunud või halvemal juhul lagunemas. Aga muidugi, kui võtta aluseks arutelu baasiks hiljutine jutt kaadrikaitseväelaste eluolu riigipoolse tasustaimise koomaletõmbamine, siis muidugi oli kogu see nõukaohvitseride elu puhas kuld, millele praegusel riigikorral pole mitte sittagi vastu panna ;(

[Lemet]

Kas keegi mäletab, mis juhtus nõukogude ohvitseri elamispinnaga peale erruminekut? Mäletan ma õieti, et ta pidi riigi poolt elamispinna saama?

[kalleb]

vist pidid küll saama aga kui igavene vanemleitnant on ikka oma aastad kõik elanud kasarmu 1 korrusel staabis elamispinna puudusel siis antakse talle pärast demblit mingi eriline urgas ma usun

ohvitseride juures kodus olen ka käinud , Novotserkasskis mingi noorepoolse prappori juures telekat parandamas , seal oli elamiseks suht asjalik hrustsovka üürikorter , Kaliningradis käisin zvoodikomadöri juures sees (seal tegid mõned sõdurid remonti-panid tapeeti ja värvisid) , see oli suur 5 kordne maja , millegipärast olid majaseinad kaunistatud rõvedate pisikeste siniste kahhelkiviplaatide tükikestega, korter oli standardne

aga jah näiteks Kaliningradis võis selle ohvitseride elamispinnaga , eriti demblite omaga suht kitsas olla sest ohvitsere oli seal väga palju (linnapildis vähemalt pooled olid sõjaväelased)

[OnuEnn]

"Mäletan ma õieti, et ta pidi riigi poolt elamispinna saama?"

ära nüüd nii udu hakka ka ajama, n-liidus kuuluski kogu elamispind (korterid) riigile, linnale, ettevõtetele ja asutustele. väga üksikud kortermajad olid kooperatiivsed inimeste raha eest ehitatud.

kes riigi korteri peale loota ei saanud, need pidid kalli raha eest sahkerdajalt korteri kasutamise õiguse ostma (kortereid jätkuvalt ei müüdud, sest puudus eraomand) või maja ehitama.

[kromanjoonlane]

Seda enam peaksite sellistes teemade, mille pealkiri on "Kas N Liidus oli ka midagi head?"* teatavatel aspektide käsitamisel eeldama, et meie foorumit loeb ka noorem generatsioon.

Mina vaidlemisest ei hooli. Pigem seletaksin vaidluse tausta mõnele noorele, kes N Liidu aega omast käest ei mäleta. Ja kellel lahmivate repliikide tulevärgis kipub järg käest ära kaduma.
Esiteks on vast imelik, kuidas saab olla nii vastupidiseid mälestusi justkui samast ajast. Konks on selles, et need tegelikult ei pärinegi samast ajast, sest vaidlejail on erinev sünniaasta. Rämedalt halbu 80-ndaid isand Corvus mäletabki nõukaajana. Aga isand VanaUnt mäletab neid ainult nõukaaja epiloogina, kus Anne poe allakäiku võis põhjustada lihtsalt personalivahetus.
60-ndail ja 70-ndail oli stabiilsuse ja rahulolu vundamendiks 1961.a. rahareformist saadik väga stabiilsena püsinud rubla. Vot selle rubla kurssi hakkaski inflatsioon kohe pärast Moskva olümpiamänge murendama. N Liidus koosnes iga kauba hind kahest komponendist: (makstud raha + kauba hankimisele kulutatud aeg ja vaev).
Nüüd jäi esimene komponent samaks, aga teine hakkas kiiresti kasvama. Näiteks- kuna sel ajal söödi väga palju võileibu, siis 68 kopikat maksnud Taluvõi oli selgelt esmatarbekaup. See maksis nüüd endiselt 68 kopikat, aga polnud enam igapäevaselt letis. Kui oli letis, tuli korvijärjekorras seista üpris kaua. Pikk järjekord toidupoes oli kõigi jaoks objektiivne reaalsus, sõltumata isiklikust tublidusest ja isiklikust maitsest.
Taluvõi tõin muidugi ainult näiteks. Sest eterniit muutus ju kah defitsiitseks, aga seda polnud igaühel tarvis.
80-ndate alguses hakkasid tööriistakappidesse ja keldririiulile peidetud klaaspurkidesse kogunema kaubakatteta rublade lasud. Isegi Tšernenko enda töökabineti sahtlid olid täidetud rublapakkidega , mis alles pärast tema surma sealt lagedale ilmusid.

Eks oli muidki jamasid sellel s...l ajal:
a) Tallinnas ei tulnud enam igapäevaeluga toime, oskamata vene keelt.
b) Lausa massiliseks läks korterivarguste laine paneelikates, aga sissesõitnud retsid panid palju muidki kuritegusid toime. Viimased olid võimul ka kõigis kinnipidamiskohtades. Poooleijäänud sundravi neis surus küll süüfilise alla, aga andis asemele ravimiresistentse tuberkuloosi.
c) Venekeelse Elsa Gretškina määramine ENSV haridusministriks põhjustas ülimalt pessimistlikke kuulujutte.
d) N Liidu suur allakäinud sõjavägi oli kui riik riigis, olles nuhtluseks mitte ainult ajateenijatele.
jne.
Aga ma arvan, et kasvõi terve tähestikutäis jamasid oleks kannatatud vaikselt ära ühe suure R-i nimel. Ehk siis stabiilse rahakursi nimel.

[OnuEnn]

"c) Venekeelse Elsa Gretškina määramine ENSV haridusministriks põhjustas ülimalt pessimistlikke kuulujutte."

ei seal olnud kuulujutte midagi, kohe kaheksakümnendate alguses lajatati meile keskkoolis 8 tundi vene keelt nädalas. inglise keelt anti armust ka siiski 1 tund.

siit järgmine täpsustav küsimus - kelle armust on ametis õpetajate a/ü juht sven rondik? allikad väidavad et elsakese. see seletaks samuti nii mõndagi.

[Kapten Trumm]

kes riigi korteri peale loota ei saanud, need pidid kalli raha eest sahkerdajalt korteri kasutamise õiguse ostma (kortereid jätkuvalt ei müüdud, sest puudus eraomand) või maja ehitama.

Nüüd enn ajab jälle kõverat juttu.
Oli ka kolmas võimalus - kooperatiivkorter ja erinevalt tänasest ei vajanud see 20 aastat obroki pangale maksmist.
Teiseks polnud see maja ehitamine kah erinevalt tänasest oma rahakoti peal mingi ülejõukäiv pingutus.
Selleks polnud vaja isegi massiivset materjalide varastamist, mida sa järgmisena kohe letti laod.
Meie suguvõsas-tutvusringkonnas kodutuid või ämma juures elajaid polnud, oli kas riigi poolt antud korter, kooperatiivkorter või oma maja.

Seega kõigele vene jamale vaatamata oli elamispind üldiselt kättesaadav ja ei nõudnud 20-30 aasta pikkuste rahaliste kohustuste (või siis - säästmist). Seejuures täna nt allohvitseri või teenistust alustava nooremohvitseri palga eest polegi korterit jõukohane osta (üle poole palgast läheks pangale). Täpselt samamoodi pole see jõukohane keskmise palga ja üksikvanema+laste perele.

[vanahalb]

"c)
ei seal olnud kuulujutte midagi, kohe kaheksakümnendate alguses lajatati meile keskkoolis 8 tundi vene keelt nädalas. inglise keelt anti armust ka siiski 1 tund.

.

OnuEnn, ma pakuks kursiks pigem 4:2 ja ei viitsi minna päevikuid otsima
2 tundi nädalas oli inglise keelt kindlasti ja igal päeval vene keelt ei olnud või mis sa väidad, et mõni päev oli lausa 2 tundi?

[tommy]

Mind huvitab ikka vastus küsimusele...."Kas NLiidus oli ka midagi head,.... tänu süsteemile"
Ehk, kas nõuka inimene nautis asju, mis jäid kättesaamatuks vaba maailma kodanikule(vastupidiseid näiteid peaks igaüks suutma leda)
Oli NL parem elukeskond....

Igasugune muu tsirkusetegemine...
Ka Põhja-Koreas üleskasvanu võib oma eluteest kindlasti midagi positiivset leida....
Äkki isegi tailiha söömist..
Kord kah nagu majas....

[Kapten Trumm]

Meil oli nädalas 2 tundi vene keelt (õigekeel+grammar), 2 tundi vene kirjandust ning 2 tundi inglise/saksa (valitav) keelt.
Ei tea, kas hea või halb, täna pole vahet, kas lugeda eesti, vene või inglise keelset kirjandust (kui just mingi erialane mõistetest kubisev pole), sõnaraamatut pole vaja.

[OnuEnn]

nende vene keele ja kirjanduse tundide arvu puhul tuleks alati mainida konkreetseid aastaid. minu numbrite puhul 1980-1982 ehk breznevi ajastu l6pp. enne seda oli loomulikult suhe veidi teine.

jah, m6nel paeval oli 2 vene keele tundi jarjest.

[gnadenlose]

suur 5 kordne maja , millegipärast olid majaseinad kaunistatud rõvedate pisikeste siniste kahhelkiviplaatide tükikestega

Sellised "kaunitarid" ilutsesid veel hiljuti Astangul, nüüd vist kahhel kinni kaetud.

[Kapten Trumm]

Mind huvitab ikka vastus küsimusele...."Kas NLiidus oli ka midagi head,.... tänu süsteemile"
Ehk, kas nõuka inimene nautis asju, mis jäid kättesaamatuks vaba maailma kodanikule(vastupidiseid näiteid peaks igaüks suutma leda)

Vastus küsimusele peitub ilmselt rahvatarkuses "kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks".
Toimetulek selliste oludega ja oludes, millega keskmine eestlane hakkama pidi saama, ei olnud ja ei ole lääne kodanikule teps mitte jõukohane. See väljendus konkreetsemalt ka meil hulganisti näppe kõrvetanud Soome, Rootsi vms juhuseotsijatega, kes siia 90ndatel valgusid kerge raha lootuses.

Piltlikult öeldes - kui mul tuleks sõida maismaatranspordiga Peterburist Vladivostokki, siis suure tõenöosusega jõuaks elusalt, tervelt ja suhteliselt mugavalt kohale (vene elu reeglid selged). Kui panna samasse minuvanune keskmine sakslane või rootslane - ei kommentaari...

Ehk: kui meil olnuks siin sedasorti mass nagu Rootsis 90ndate hakul, poleks me sellest 90ndate alguse p***st läbi vedanud.

[tommy]

[vene elu reeglid selged.

Sina kullake ei jõudnud meil isegi NLiidu armee mundritki selga tõmmata....Enne kui too ühiskond kokku kukkus.
See juba annab aimu sinu vanusest ja sealt edasi ka tolle aja reeglite teadmisest...
Aga produtseeri edasi oma lapsepõlve ilusaid mälestusi.....
(minu lapsepõlv oli ajale vaatamata kah suht õnnelik. Mitte et ma seda süsteemi teeneks pean. Vastupidi)

Nii tore ju teada, kuidas näiteks elamispind oli igati kättesaadev ja majaehitamine kah erilist pingutust ei nõudnud....