Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Lemet]

noh, ilmselt oleks tommy peale asjatu sõnu raisata seletamaks, et "suurepärane ja huvitav" ei pruugi sünonüümid olla...

[Sho]

... inimene on mutrike ja kahuriliha...süsteemi ori.

Mis siis praegu teisiti on?

No juba järgmises lauses on ju öeldud, et mis praegu teisiti on.

Meil on vaba ja loomulik kodanikuühiskond. Igaüks töötab iseendale.. seega teeb ta seda paremini ja tulemuslikumalt.. ja seega on sellest ka ühiskonnale rohkem kasu.

Ilusad sõnad aga oled sa mõelnud ka kuhu see individualistlik egoism selle ühiskonna lõpuks viib või mis see lõppeesmärk üldse oleks?

Et kuhu indiviualistlik egoism meid viib? Eks ikka sinna, kuhu me tahame. Põhiliselt õnnele.
Kui meie oleme õnnelikud on ka ühiskond õnnelik.
Vastupidine pole võimalik, sest kui ühiskonna õnn esinumbriks tõsta, teeb see inimesed õnnetuks.



Aga see kommunismiehitaja moraalikoodeks.. no vaatame..

1. Ustavus kommunismile,
armastus sotsialistliku kodumaa, sotsialismimaade vastu.

Ustavus ja armastus oma vaenlase ja orjastaja vastu?

2. Kohusetruu töö parteinomenklatuuri hüvanguks,
kes ei tee parteinomenklatuuri hüvanguks orjatööd - sellele süüa ei anta!

3. Igaühe hoolitsus parteinomenklatuuri vara säilitamise ja suurendamise eest. Koputage SORVVO-le.

4. Suur parteiline kohusetunne, sallimatus parteinomenklatuuri huvide rikkumise suhtes. Koputaga ja tegelege pealekaebamisega, seltsimehed.

5. Seltsimeeste kollektiivsus ja ringkäendus, üks kõigi eest ja kõik ühe vastu.. kuni parteist väljaviskamiseni.

6. Hundiseadused inimeste vahel ja üksteise püsiv kahtlustamine. Inimene on inimesele, sõber, seltsimees ja hunt.

7. Nomenklatuurivälised olgu vait ja ärgu mölisegu!

8. Perekonnaliikmed jälgigu üksteist teraselt, kahtluste tekkimisel koputatagu viivitamata või likvideeritagu kommunismi vaenlane koheselt.

9. Oldagu sallimatud, kui inimesed jäljendavad parteinomenklatuuri. (Mis on lubatud Jupiterile..)
"Aadam ja Eeva ei tohi maitsta hea ja kurja tundmise puust."

10. Kõik n.liidu poolt allutatud rahvad peavad tingimusteta armastama suurvenelasi.

11. Leppimatu suhtumine kommunismi vaenlastesse, kes takistavad rahu eest sõdida nii, et kivi kivi peale ei jääks.

12. Vennalik solidaarsus kõigi õõnestajate ja muu viienda kolonniga kõigis vallutamist ootavates maades. Kuni vallutamiseni.


Ma küll ei leia, et siin midagi järgimisväärset oleks..

[OnuEnn]

"OnuEnn on vast nii lahke ja osundab, kus olen ma tähendanud, et toonane elu kokkuvõttes parem oli kui tänane."

vaata, täpne refereerimine tähendaks, et ma pean selle 115 lehekülge kolhoosikorra kiitust uuesti läbi lugema. tänan, ei.

ma eelistaks edasi söögi valmistamisega tegelemist.

ja - see oskus ei ole n-liidu teene. nõukogude inimene pidi toituma töölissööklas. oled hruštšovkade või ka hilisemate paneelmajade kööke näinud? need ei ole küll selleks tehtud, et inimesed seal perele toitu valmistaks. ja nagu me siin oleme konstanteerinud, ega poest polnud eriti midagi saada ka millest valmistada. mina elan eestiaegses talumajas, siin on köök mis on inimeste jaoks tehtud.

[Sho]

oled hruštšovkade või ka hilisemate paneelmajade kööke näinud? need ei ole küll selleks tehtud, et inimesed seal perele toitu valmistaks.

Noh.. millimeetritäpsuse planeerimise ja tänapäevase tehnoloogiaga on täiesti võimalik hrushovkasse mahutada köök, mis tuleks ühe inimese toitlustamisega toime.
Need hrushovkad ongi "üheliikmeliste perekondade" hädapäraseks äraelamiseks sobivad paigad.

[OnuEnn]

"Noh.. millimeetritäpsuse planeerimise ja tänapäevase tehnoloogiaga on täiesti võimalik hrushovkasse mahutada köök, mis tuleks ühe inimese toitlustamisega toime."

eks ole neid kööginurki tehtud igasugusele pinnale, aga see tippdisaini ja -tehnoloogia teema. hruštšovka köök tähendas 60x60cm lauda, gaasipliiti ja valamut ning kitsast liikumisteed nende vahel. kuhugi nurka sai kartulikoti ka sokutada.

[Sho]

Lisaks sellele mahtus sinna ka puukütte pliit ja külmkapp.

[OnuEnn]

see oli juba raiskamine. ma olen näinud ja isegi mingi aeg elanud enam-vähem sellises nagu kirjeldasin tööliselamus. parkimiskohti ka loomulikult polnud tehtud, milleks proledele individuaaltransport? nii oligi majadevaheline haljasala uuemal ajal porimülkaks ja parkimisplatsiks muudetud.

[Lemet]

vaata, täpne refereerimine tähendaks, et ma pean selle 115 lehekülge kolhoosikorra kiitust uuesti läbi lugema

Ja isegi siis ei leiaks sa sellist kohta. Sest seda lihtsalt pole. Küll aga leiaksid hulgaliselt kohti, kus sinu väitel "kolhoosnikud" vastupidist väidavad. See aga paneks jälle sinu pisut piinlikku seisu, mis?

Ja traditsioonilises "hruštšovkas" puupliit? See vist rohkem küll maarajoonide ja seega mitte nii väga traditsiooniliste "hruštšovkade" teema. Mustamäe tavakööki (Mustamäe tee ja Tammsaare risti viiekordsed)mahtusid küll ära nii valamu, nelja auguga pliit, külmkapp, laud kolmele ja ka tööpind. Pluss seinakapid. Laiutada polnud, aga elada ja süüa teha sai küll Muidugi tuli selle va mööbliloomisega pisut vaeva näha ja eelduseks oli ka käte mitte tagumikust välja kasvamine.

[rbl]

No juba järgmises lauses on ju öeldud, et mis praegu teisiti on.

Igaüks töötab iseendale...seega teeb ta seda paremini ja tulemuslikumalt...ja seega on sellest ka ühiskonnale rohkem kasu.

Räägid äkki lähemalt, milles see iseendale töötamine siis täpsemalt väljendub?

Et kuhu indiviualistlik egoism meid viib? Eks ikka sinna, kuhu me tahame. Põhiliselt õnnele.
Kui meie oleme õnnelikud on ka ühiskond õnnelik.
Vastupidine pole võimalik, sest kui ühiskonna õnn esinumbriks tõsta, teeb see inimesed õnnetuks.

Eks jääme siis seda indiviualistlikus egoismis peituvat õnne ootama...

[OnuEnn]

"Ja traditsioonilises "hruštšovkas" puupliit? See vist rohkem küll maarajoonide ja seega mitte nii väga traditsiooniliste hruštšovkade teema."

puupliidist pole mina kirjutanud, kuid ma olen ka sellisei silikaadist kuuekümnendate linnamaju kohanud, kus olid puupliit ja puuküttega vanniboiler. väikelinnades polnud tsentraalgaasi.

aga kuna ma juba hoos olen, siis paneme ühe soojaga edasi - n-liidus oli see hea, et sai telefonijärjekorras oodata. meie individuaal sai valmis 1960 paiku, ma eeldan et enam-vähem kohe pandi ka telefonijärjekorda. telefoni saime sisse kümme aastat hiljem ja siis ka ainult tänu sellele, et ise hankisime kaabli ja kaevasime kaablikraavi - postist 50m meile ja sealt ühe soojaga naabri juurde edasi läbi aia. pragu on täiega jama, operaatorid võtavad ise ühendust ja teevad üksteise võidu sooduspakkumisi.

[VanaUnt]

Selle individuaalse õnne peale oleks mul küsimus, milleks siis riiki vaja, politseid ja sõjaväge, kui kõik on individuaalne, iga mees on oma õnne sepp?
Kui ikka õnne ei ole, siis lööb naabrimees su maha ja on ise õnnelikum, sest saab sinu vara endale.

Kui kõik oli selline, nagu siin ette kujutatakse, kuidas säilis siis NL ajal eeestlus ja eestlased, kes taastasid Eesti Vabariigi?

[OnuEnn]

"kuidas säilis siis NL ajal eeestlus ja eestlased, kes taastasid Eesti Vabariigi?"

eestlus säilis mitte tänu nõukogude korrale vaid selle kiuste. inimestel oli mälu ja nad ei kartnud seda jagada. pragu ma näeme siin pigem vastupidist, osad kodanikud üritavad vägisi meie mälu kahtluse alla seada. n-liidus tegi seda süsteem. osad siinsed foorumlased on osa tolleaegsest süsteemist?

[Sho]

Räägid äkki lähemalt, milles see iseendale töötamine siis täpsemalt väljendub?

Aga palun, see on väga lihtne.
Vahe on selles, kas sa harid kupja piitsa all mõisahärra maad või iseoma maalappi.
Kolhoosipõldu või eramaad.
Teed tüütut orjatööd või naudid protsessi.

Selle individuaalse õnne peale oleks mul küsimus, milleks siis riiki vaja, politseid ja sõjaväge, kui kõik on individuaalne, iga mees on oma õnne sepp?
Kui ikka õnne ei ole, siis lööb naabrimees su maha ja on ise õnnelikum, sest saab sinu vara endale.

Kas ma olen midagi maha maganud? Kas Eesti riik oma sõjaväe ja politseiga on kuhugi kadunud?

Kas riik paneb sind orjatööle ja premeerib mõnikord mõne "eraldamisega" või töötad sa endale ning pead oma vajaduste rahuldamiseks ka riiki üleval. Selles on suur vahe.
Kas sina oled riigi jaoks või riik on sinu jaoks. Oled sa ori või vaba inimene.
Kui sina oled riigi oma, siis kelle oma on riik? Riigil on alati peremees, kas siis vabad kodanikud oma esindajate kaudu või seadusest kõrgemal asuv nomenklatuur.

[tommy]

Kas sina oled riigi jaoks või riik on sinu jaoks. Oled sa ori või vaba inimene.

Njah...
Orjusest võib vabaneda, aga orjameelsusest....
See vist on keerulisem...
Elu on ju orjuses vahel täitsa "nitševoo"....
Tihti lausa huvitavgi.
Kindlad, selged reeglid. Kord majas.
Nii et elada võib....Eriti kui peremees vähe leebema hingega on..

[VanaUnt]

Võib olla on tõesti minu süü, et mina olen oma elu teinud seda tööd, mis mulle meeldib, nii NL ajal, kui ka praegu. Muidugi liikumisvabadust oli mul sel ajal vähem,kui praegu, mõned kolleegid said ka siis juba rännata, mina eriti mitte, kas peaksin nüüd tatti sellepärast pritsima. Tööd pidin ma siis tegema, pean ka praegu, sest töö, mida teen, on minu jaoks huvitav, olenemata riigikorrast. Tagantjärele selle mustamine seda elatud elu ja ka praegust elu ju paremaks ei tee.
Kuigi NL ajal ajasime seda eesti asja võibolla isegi rohkem, kui praegu, praegu näen kolleegide silmis rohkem seda, et parem juba olla maailmakodanik, kui eestlane.