Aga muidugi on.Eestikeelses meedias, nii kirjutavas kui ka lobisevas, on kiirelt levimas uus ajupeer - TSIVIILSÕDA. Üks selline pidi praegu parasjagu Süürias toimuma (Kas on olemas ka militaarsõda?).
Taolise terminiga markeeritakse ametlike sõjaväelaste (antud juhul Süüria armee) sõjategevust tsiviilisikute vastu (antud juhul siis relvastatud mässajad, kes ei oma ametlikult sõjaväelase staatust). Nimetatud terminiga käivad kaasas ka suurte tsiviilohvrite äramainimine ja sõjaväelaste süüdistamine tsivilistide tapmises. (igapäevaselt äratoodavad teated pressist, kus viimati just-kui moka otsast siiski ära mainiti, et need nn. tsiviilohvrid siiski viimne kui üks relvastatud olla olnud). Noh, ja sellest edasi annab juba lihtsalt tuletada edaspidist. Türann, kes tapab halastamatult oma riigi elanikkonda ja kellele maailma rahuarmastav üldsus iga hinna eest peab päitsed pähe panema (veel parem, kui lausa eluküünla kustutama). Selleks relvastabki see nn. maailma demokraatlik üldsus seda tsiviilelanikkonda igal võimalikul moel. Ikka nende enesekaitseks, ja - parim kaitse on rünnak, nagu me igapäevastest uudistestki lugeda võime.
Seega - see termin on uuema aja leiutis, et markeerida eelpoolnimetatud tüüpi sõjategevusi, kus ühel pool on riigi ametlikud relvajõud ja teisel pool maailma demokraatliku üldsuse poolt finantseeritud ning relvastatud selle riigi tsiviilisikutest (ametlikult) koosnev opositasioon, kelle eesmärgiks on ametliku võimu kukutamine vahendeid valimata.
Varematel aastatel polnud taoline action väga levinud, ja seepärast polnud vajadust ka eritermini järele. Nüüd on ja nüüd on ka termin.
Iseasi muidugi, kas see tulemus neil nn. tsiviilsõdades sellele maailma demokraatlikule üldsusele meelepärane olema saab? Senised on kahjuks näidanud vastupidist.
P.S.
Et asja kodulähedasema (seni küll puhtalt fantaasiahõngulise) näitega ilmestada, kujutage ette sadadest I-Viru migrantidest ja Lasnamäe pimedatest urgudest väljaroomanud umbkeelsetest moodustatud bandesid, kes meie idapiiri tagant saadud raha ja relvadega nii linnas, kui maal, ringi laamendavad. Samal ajal kajab üle terve maailm idaimpeeriumi pealinnast lähtuv hädakisa tapetavate tsivilistide ja terrorirežiimi kohta meie Läänemereäärses väikeriigis ning pakutakse välja ainuvõimalik lahendusvariant - senised valitsusliikmed peavad võimult kaduma. Ja et kaitsta riigi armee ja poliitsei poolt sadades tapetavaid tsiviliste (mis siis, et relvastatud ja lausa kõri kallale tulevaid) verejanuliste fašistide eest, peab neid relvastama, relvastamaa, relvastama. Ka ÜRO võtab vastu aina uusi ja karmimaid sanktsioone selle dikatauuririigi vastu, eesmärgiga saavutada võimuvahetus, mis ju maailma demokraatlikule üldsusele nii meelepärane olema peaks.
