Eramaa...

[allatah]

Õnneks on vähemalt pool metsadest riigi ehk siis meie kõigi ühisomand ja sealt võib vabu mustikaid niipalju korjata, kui on soovi.

Ja pealegi ei ole ju metsas liikudes tiheda võsa, udu ning ebasoodsa kuuvalguse tõttu tihtilugu näha, kustkohast lõpeb riigimets ja algab eraomaniku maa. Seega kui just aiaga ei ole piiratud, siis...
Aiaga piiramine on toimiv ja minuarust õigustatud variant, kui näiteks kasvatada midagi väärtuslikku ja soovitakse seda juhusliku (loodusepoolse) mõju eest kaitsta. Noh näiteks maarjakased või õunaaed. Ma ei tea, et olulist osa metsanoorendikke oleks aiaga piiratud kuigi selleks makstakse isegi toetust.

Aga seda ma küll eriti ei mõista, miks paneb keegi kuskile metsaservale eramaa sildi üles. Kui seal on mingi looduskaunis koht, mida paljud külastavad, siis pangu parem meeldetuletav silt, et turistid viisakaks jääks, kui et keelusilt. Niiväga enda omaks ei tasu nüüd küll maad pidada.

[pikk88]

Huvitav, kuidas on lood selle kallasrajaga, kui põlvini vette ronida ja siis mööda "eramaale" kuuluvat kaldaserva liikuda?

[Manurhin]

Huvitav, kuidas on lood selle kallasrajaga, kui põlvini vette ronida ja siis mööda "eramaale" kuuluvat kaldaserva liikuda?

Veeseaduse § 10. Kallasrada

(1) Kallasrada on kaldariba avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laiust arvatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest, kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.

(2) Kallasraja laius on:
1) laevatatavatel veekogudel 20 meetrit;
2) teistel veekogudel 10 meetrit;
3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, võib vabalt ja takistamatult liikuda mööda veekogu äärt 4 meetri laiusel kaldaribal.

§ 5. Riigi omand veekogule ja põhjaveele

(1) Põhjavesi on riigi omandis.

(2) Riigi omandis on:
1) piiriveekogud: meri, Narva veehoidla, Peipsi-Pihkva järv ning riigipiiriga ühtivates lõikudes Pedetsi ja Koiva jõgi;
2) laevatatavad veekogud: Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ja Narva jõgi;
3) kalamajandusliku tähtsusega veekogud: Nasva ja Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni, Mullutu laht ja Suurlaht;
4) seaduses sätestatud korras riigi omandisse jäetavad veekogud.

[ivanorav]

Minu eravaldus asub tiheasustusalal looduskaitse all olevas pargis.
Meil abikaasaga ei ole midagi selle vastu, kui inimesed käivad pargis, ja ka seadus annab neile selle öiguse.
Aga kui lumpen hakkas kasutama meie territooriumi läbikäiguhoovina ja kohta, kuhu tibidest tulles pöit kergitada, hakkasime ka piiranduid rakendama !
Kui pööbel ei suuda analüüsida oma öiguste/kohustuste suhet, siis meie teritooriumile asja ei ole!

[Kapral Karu]

"Krokodill" Dundee ütles, et mitte maa pole inimese oma, vaid inimene on maa oma. Nii ongi. Uusmaasaajad võivad oma "maaomandit" ja "eramaad" ju mängida, tegelikult ei kuulu neile peopesatäitki maad.

Ka meie seaduste järgi on maaomand fiktsioon, mille eesmärk on tekitada näilist rikkust ja teenida hõlptulu tehingutelt (ehk sisuliselt nagu õhumüük). Mis omand see on, mis tuleb omanikul (või ta järglastel) 25-50 aasta jooksul uuesti välja osta (n-ö järelmaksuga, maamaksu näol)? Kusjuures maakasutaja-mitteomanik (nt kasutusvaldaja) maksab peaaegu sama palju. Ja mille kasutamisel pea igal sammul pead ametivõimudelt luba küsima ja selle loa "menetlemise" eest veel riigilõivu maksma?

Nii et eramaa-siltide riputamine ja traadi ümber maa vedamine on "omanikule" sisuliselt ainuke rõõm oma "omandist" (selleks ei pea kuskilt luba küsima), kas maksab seda neile pahaks panna...

[pagan]

Juhtus mõned aastad tagasi selline sülitama panev asi nagu see:


Käisime Pahkla raketibaasi, kivide kuningat ja muud sellist vaatamas. Oli vaja suure tee peale saada mis Tammiku poole viib.
Ja natuke enne suure teeni jõudmist Eramaa silt ja lõrisevad koerad. Osa matkaseltskonnast oli juba päris väsinud. Rikkusime omaniku soovi ja panime läbi. Aga hing valutab siiani sellise inimvaenuliku kohtlemise ja olukorra pärast millesse meid pandi.
Kes kurat selliseid lolle seadusi teeb, et mingi kruusateekene mida elu aeg kasutatud on, on äkki eraomand. Ega ma sinna kruusateele elama ei jää, ega "loodust reostama". See looduse reostamise oht on eraomanike lemmik argument.
Tahaks seda vallavalitsust oma silmaga näha kes selle läbi lasi...

Ma hea meelega oleks omanikult luba küsinud kui oleksin teadnud telefoni numbrit.
Metsas ei tea ju ka krundi piire. Maaameti kaardiserver pole käepärast.
Läheks ringiga, aga kui suure ringiga? - Kas kohe täitsa tuldud teed tagasi või? Isegi kui see tuldud tee on hulk kilomeetreid?

Igastahes oli pärast matka lõpuni filosofeerimist eramaa sildi teemal. Ja siis tehti ka mulle selgeks, et "igamehe õigus" eramaa sildi puhul ei kehti.
Kurat, mis inimesed need on kes oma eramaa siltidega ei lase inimestel matkata, jalgratastega sõita jne.
Tuleks seadusega kohustuslikuks muuta eramaa sildi puhul kohustuslik lisa.
Lisama peab kas omaniku telefoni numbri või kaardi krundi piiride ja lähima möödamineku teega.
Või kolmas variant, lisada maal viibimise tingimused mille täitmisel võib maal viibida - a la "ei reosta loodust ja võib läbi minna ühe korra päevas viibides maal mitte rohkem kui 15 min" vms.

See lakooniline eramaa silt, on selline tupik mida nähes vihastab päris korralikult. Kes on kogenud see teab. Kompromissitu tupik "Eramaa"... punkt. Mitte mingisuguseid tingimusi, ega ettepanekuid õiguspäraseks edaspidi käitumiseks ega midagi. Lihtsalt selline a la "tõmba n#¤%&i". Mis tunded tekivad sellise eraomaniku suhtes?
Justkui need eramaa omanikud ise metsas ei viibi...

[allatah]

Kapral Karu tõdes, et isegi praegu peame me oma maa eest maksma. Ma ei ole kinnisvara turuga väga kursis, aga ise üten, et mul kulub pigem ~100 aastat, et maa hind välja maksta. Ja selle aja jooksul on AINULT minul õigus sealt saada saaki näiteks puidu näol. Või kui soovin, siis misiganes muul seaduses lubatud viisil.
Üks ja peaaegu ainus ning mõneti arusaadav põhjendus maamaksule on see, et piltlikult öeldes ei ostaks mõni rikkur poolt Eestit kokku. Jah, tõenäoliselt kui ta seda ostab, siis jõuab ta ka maksu maksta, aga mingi õrnalt aimatav loogika on siin olemas. Tõenäoliselt võiks olla nii, et iga inimese kohta on lubatud omada x ruutmeetrit maksuta maad ning ülejäänu eest tuleks maksta. Umbes nagu praegu osaline maamaksuvabastus mõnes suurepärases hea transporditaristuga linnas.
Ideaalis on sellel maksul veel selline mõte, et see utsitab omanikku maalt saaki saama, mitte laskma maal niisama seista.

Endal on kah muidu sellist asja juhtunud, et kohas, kus on parkimisvõimalust maa ja ilm, olid mingil põhjusel ühed kalamehed parkinud auto mu maja hoovi??? Kusjuures järvest veel suht kaugel. Aga kalamehed olid nad tõesti, mitte mingid vargad. Peale sellise kummalise juhtumi ei ole niisama keegi veel õuemaale töllerdama tulnud ja kohad on ka sellised, et mingit rahvaste rännet üle mu maa ei käi.

Mingite tingimuste seadmine eramaa sildile lisaks on kahtlemata teoorias õige, aga ma kardan, et nende tingimuste täitmist külastaja poolt on võimatu kontrollida. Seega ma panustaks pigem sõbralikult meeldetuletusele teeraja alguses

[ivanorav]

Ka Soomes on selle igamehe öigusega juba probleeme. Kellegil ei ole erametsas käimise vastu, aga kui tuleb mustmiljon pilusilmset marjulist, kes sinu maal olevate marjade korjamisega rahe teenivad, see teeb vihaseks küll.
Vöi tuleb mingi pooldebiilik oma viit rotveilerit sinu maale jalutama (loe situtama)
sest temal on koeraharrastus (loe kutsikatehas)

[johnbull]

kas omanik on need metsamarjad-seened sinna ise külvanud et nende üle peremehena ennast tunneb?

[ivanorav]

No ega ka kilisid maaletoov marjakokkuostja ei ole neid sinna pannud!

[mutionu]

kas omanik on need metsamarjad-seened sinna ise külvanud et nende üle peremehena ennast tunneb?

On sul üldse metsamajandamisest mingitki aimu? On sul endal mingigi maalapike külastatavas kohas? Kahtlen.
Marja/seeneaasta tähendab kümneid(kui mitte sadu) külastajaid. See omakorda kilekotte, pabereid, lõkkeid jne. Koristama peab aga omanik. Kui omanik on ostnud näituseks 10ha metsamaad, lootuses saada sealt oma pere küttepuud ja mõne marja siis ajab ikka s*ta vilega keema küll.

[mart69x]

kas omanik on need metsamarjad-seened sinna ise külvanud et nende üle peremehena ennast tunneb?

Näita mulle metsaomaniku, kes ISE on raieküpsed kuused - männid istutanud.

Seend, metsamarjad on samasugune rahaline väärtus nagu puu. Kui suure summa eest saaks seeni ja metsamarju 100 aasta jooksul, mis kulus puul raieküpeks saamiseks?

[Luciano]

Kui sinul juhtub teeoludest tulenevalt autoõnnetus (või jalgratta või mootoratta või muu) eramaa peal oleval erateel, siis see õnnetus liiklusseaduse alla ei lähe. Suure tõenäosusega kaebad sa maaomaniku kohtusse. Arvate, et maa omanikul on seda jama vaja - loogiline, et pigem keelab ta liikluse.

Kui õuemaa peal olevad puud ja marjad ja mis iganes saak on maaomniku oma siis miks metsas olev ei võiks olla - maksis ju maaomanik selle metsa eest ja maksab maamaksu. Natuke selline "vsjo nashi" jutt on siin...

[johnbull]

kas omanik on need metsamarjad-seened sinna ise külvanud et nende üle peremehena ennast tunneb?

On sul üldse metsamajandamisest mingitki aimu? On sul endal mingigi maalapike külastatavas kohas? Kahtlen.
Marja/seeneaasta tähendab kümneid(kui mitte sadu) külastajaid. See omakorda kilekotte, pabereid, lõkkeid jne. Koristama peab aga omanik. Kui omanik on ostnud näituseks 10ha metsamaad, lootuses saada sealt oma pere küttepuud ja mõne marja siis ajab ikka s*ta vilega keema küll.

OHH OHH
EI TASU IKKA NII KUMMI OMA RINDA KA AJADA! ON OMAL KORRALIK METS JA KES SEAL SEENEL-MARJUL KÄIB ON SAVI!
JA ON KA ÜLDISELT KASUTATAV METSATEE MILLE NAABRITE METSATEGIJATE MASINAD ON KORRALIKULT KANNIKASSE KEERANUD, KELLELE KAEBAD? KAS KUUL KUKLASSE KOHE?

[mutionu]

OHH OHH
EI TASU IKKA NII KUMMI OMA RINDA KA AJADA! ON OMAL KORRALIK METS JA KES SEAL SEENEL-MARJUL KÄIB ON SAVI!
JA ON KA ÜLDISELT KASUTATAV METSATEE MILLE NAABRITE METSATEGIJATE MASINAD ON KORRALIKULT KANNIKASSE KEERANUD, KELLELE KAEBAD? KAS KUUL KUKLASSE KOHE?

Eesti keeli vist öeldakse selle jutu peale:"MIDA SA, LOOM, LÕUGAD"?
Ju sinu maa on siis üsna kolkas. Käidavas kohas asuvast metsast saab aga hooajal päris kena hunniku prügi kokku. Kui sulle meeldib seda korjata siis on see sinu erahobi. Mulle näiteks ei meeldi.
Kahe äärmuse, "kuul kuklasse" ja "jäigalt töllakil", vahel on hulk maad. Kui tee oleks minu oma siis isiklikult kaaluksin kohtu uste kulutamist. Ei saa ju nii olla, et igaüks teeb mis tahab ja vastutust ei kanna.