Ka rikkad nutavad meie pärast.
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Who the f..k is Alar Tamming?
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
nagu kirjutas üks kommentaator õieti, et Tamming võiks ju oma kullaäri kõigist turvameetmetest ka loobuda ja vabaks jääva raha töötajatele palgaks maksta. miskipärast ei usu et ta seda teeb. supinahast põhulõug.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Ega see püksi kusemisena tundu, alguses on jah, hea soe, aga pärast on külm ja märg!
kas see 2% lahendab köik Eesti probleemid? Likvideerida on vaja pöhjus (miks ressursse ei ole?) mitte tagajärg!
kas see 2% lahendab köik Eesti probleemid? Likvideerida on vaja pöhjus (miks ressursse ei ole?) mitte tagajärg!
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Ega see väga loll küsimusepüstitus ju polegi. Kuhu me siis oleme oma 20 aastaga välja arenenud, kui mitu tundi oleme iseseisvat kaitsevõimet ca 60 miljardi eeki eest saanud? Pihkva VDV sõidab ilmselt sama kaua Tallinasse kui tegi seda 91-l aastal.
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Võimalik, aga erinevalt eelmisest korrast, arvestatavaid kaotusi kandes.illl kirjutas:Ega see väga loll küsimusepüstitus ju polegi. Kuhu me siis oleme oma 20 aastaga välja arenenud, kui mitu tundi oleme iseseisvat kaitsevõimet ca 60 miljardi eeki eest saanud? Pihkva VDV sõidab ilmselt sama kaua Tallinasse kui tegi seda 91-l aastal.
Ja ei ole ka Venemaal enam valitsev seisukoht, et las mehed surevad, küll eided uusi sünnitavad!
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Veel üks tarkpea. Äris on see vend edukas ja sama edukaks peab ta end veel mitmel elualal. Ehk ongi. Millised on tema teadmised sõjapidamisest, seda ma ette ei kujuta.
Meil paraku ongi nii, et luuletajad, kirjanikud, muusikud ja majandusteadlased kipuvad sõjapidamisest rääkima. Kõik nad kasutavad lahingu või sõja kirjeldamiseks väljendit: "üle sõitma mõne tunniga" ...
Kui mõni sõjaväelane võtaks ette "jumala mõttetu kultuuri rahastamise" või "täiesti ebaõigelt korraldatud keskkonnakaitse", siis nimetataks teda lollakaks ja sellega kommentaarid lõppeks.
Sõjapidamisest võib aga iga tont sõna võtta ja kohe läheb arutamiseks.
Näed Ill kah sai müntide müügi juures mahti sõna sekka öelda!
Meil paraku ongi nii, et luuletajad, kirjanikud, muusikud ja majandusteadlased kipuvad sõjapidamisest rääkima. Kõik nad kasutavad lahingu või sõja kirjeldamiseks väljendit: "üle sõitma mõne tunniga" ...
Kui mõni sõjaväelane võtaks ette "jumala mõttetu kultuuri rahastamise" või "täiesti ebaõigelt korraldatud keskkonnakaitse", siis nimetataks teda lollakaks ja sellega kommentaarid lõppeks.
Sõjapidamisest võib aga iga tont sõna võtta ja kohe läheb arutamiseks.
Näed Ill kah sai müntide müügi juures mahti sõna sekka öelda!
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
No aga sellise seisukoha tulihingelisi kaitsjaid, et kaitsevaldkonna üle otsustamiseks ja (mis veelgi hullem) selle juhtimiseks polegi sõjanduslikud teadmised ja kogemused vajalikud, on ju ka siinsel foorumil päris mitmeid.Meil paraku ongi nii, et luuletajad, kirjanikud, muusikud ja majandusteadlased kipuvad sõjapidamisest rääkima.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Ei maksa kõiki kirjanikke ühte patta panna. Aest on avaldanud kuusteist raamatut aga pole sellegipoolest iial Eesti sõjaväe vajalikkuses kahelnud. Nn. kultuuriinimesi on kahte liiki: ühed on tõepoolest veendunud patsifistid aga teised kuuluvad konservatiivide kilda, kes on vahest veel suuremadki militaristid kui elukuteselised sõjaväelased. Paraku on meie ajakirjanduse mentaliteet aga säherdune et primaarseks peetakse nende esimeste arvamusi.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Mitte et ma selle teema algatanud kullaaärika ajuvaba mõttevälgatust toetaks, aga sama küsimus tekib tükati ka mul, mida sa esitasid ja vastust otsides kuuleb enamasti juttu luure poolt saadud õigeaegsest hoiatusest, pingete tõusust pikalt enne sõjategevust, liitlaste maabumisest jne.illl kirjutas:Ega see väga loll küsimusepüstitus ju polegi. Kuhu me siis oleme oma 20 aastaga välja arenenud, kui mitu tundi oleme iseseisvat kaitsevõimet ca 60 miljardi eeki eest saanud? Pihkva VDV sõidab ilmselt sama kaua Tallinasse kui tegi seda 91-l aastal.
Loodame, et nii siis on ja ei lähe teisiti.
1991 saadi hoiatus nii, et piirivalve nägi ja helistas, sõidavad üle piiri.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Ei ole võimalik võrrelda 19. augustit 1991 ja 12. septembrit 2012. 19.08.1991 ei eksisteerinud vaba Eesti riiki koos kaitsestruktuuridega. Puudus nii ühtne juhitav struktuur kui relvastus/tehnika. Kas keegi tahab täna öelda, et meil puudub kaitsevägi s.t väljaõpetatud mehed, nende juhtimisstruktuur, relvad ja varustus? Loomulikult võiks seda kõike olla rohkem ja kvaliteetsemat kui täna on aga siiski on meil täna TT relvastus ja radarid vs. 1991. a survevoolikutest tehtud kumminuiad ja paarkümmend vene automaati ja püstolit lisaks 2. MS jäänud rontidele.Kapten Trumm kirjutas:1991 saadi hoiatus nii, et piirivalve nägi ja helistas, sõidavad üle piiri.
Seega täna on äärmiselt vähetõenäoline, et piirivalve helistab, et tankikolonn sõitis üle piiri nii, et keegi sellest enne midagi ei teadnud.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Keegi pole väitnud, et meil midagi pole.
Lihtsalt kui täna ebatõenäoliste asjaolude kokkusattumisel juhtuks see 30. juuni öösel kell 02.00, siis kes seda peatama läheks (kuupäev valitud meelega ebasobiv)?
See on kindlasti ülimalt väike võimalus, aga eksisteerib siiski.
Sellele vist kasutaja ill vihjaski.
Näide elust:
http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Storm-333
Lihtsalt kui täna ebatõenäoliste asjaolude kokkusattumisel juhtuks see 30. juuni öösel kell 02.00, siis kes seda peatama läheks (kuupäev valitud meelega ebasobiv)?
See on kindlasti ülimalt väike võimalus, aga eksisteerib siiski.
Sellele vist kasutaja ill vihjaski.
Näide elust:
http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Storm-333
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Ka corvus ikka tead seda, et 76. VDV diviis, mis Gruusias osales, on "dessanto-shturmovaja", mitte "vozdusno-dessantnaja"? Ja mis neil vahet on? Niipalju kui mina Gruusia sõjast lugesin, siis see saamatu Vene armee küttis endast natuke liiga palju arvanud grusiinidele kõva koosa ja sundis nende brigaadid põgenema kõigi sõjakunsti ja määrustiku reeglite kohaselt. Või misVõi miks siis kohe augustis 2008 ei heidetud kogu dessantnike brigaadide ja erivägede paletti Tbilissi ümbrusesse alla? Sõda oleks trummiliku liigutusega äkki lõppenud ennem kui algas? N--- neid dessantnikuid, siis kasutati nagu tavalisi motolaskurüksusi, kui ootamatus ja löögivõime kilomeetrite kaugusel nö rindejoone taga, peaks väidetavalt olema nende "firmamärgiks"? Isegi 58.armee, mis sisuliselt on ju igapäevaselt "lahinguülesandel" ja kus enamasti kõik komandörid omavad lahingulisi kogemusi, kas see armee, eesotsas oma juhatajaga, kes teadupärast pääses surmasuust tänu õnnele, näitas mingit erilist kvaliteeti? Kus olid need kümned ja sajad kattepommitajad ja -hävitajad õhus? Kus kimasid ringi sõjaväe jaoks sihipäraselt valmistatud veeremiga hästivarustatud raudtee ešelonid? Milline oli venelaste side kvaliteet kaks kampaaniat (Tšetšeenias) hiljem? Mis asja me kurat mütologiseerime oma naabrit? Jah, kui tahavad siis rullivad üle nagu Berliinist 1945.aastal. Küsimus on, et kas tahavad ja kas ka saavad nii hooletult käituda. Gruusia kampaania näitas, et ei saa. Piisas mingist segasevõitu USA "humanitaarmissioonist", kui võeti kohe tuure maha...
Ja mis see Võmpel siia puutub? Mitte väga kaua aega tagasi pääses üksainus püstoliga ja väljaõppeta ullike ühte riigikaitse võtmekeskusse eriliste probleemideta sisse, ei ole just eriline ootamatusteks valmisoleku näitaja. Kui tema asemel olnuks Võmpel, siis oleks Pärnu metanoolitragöödia olnud väike episoodike nende kaotuse kõrval.
Viimati muutis Kapten Trumm, 12 Sept, 2012 11:52, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
ma hakkasin sind juba inimeseks pidama, aga ikka viskab vahest s*tatüki ette ja hakkab vana joru tulema.
juba vanarahvas teadis, et toida hunti palju tahad, ikka vahib metsapoole.
juba vanarahvas teadis, et toida hunti palju tahad, ikka vahib metsapoole.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Ka rikkad nutavad meie pärast.
Sõbrake Enn, et mõned pahad asjad meil (ka ka mujal) algavad ikka ootamatult, ei tohiks ka Sulle eriline üllatus olla.
Kui palju läheb maksma liigne loksumine rahuaja rutiinis, näitas hästi üks sündmus 11 aastat ja 1 päev tagasi.
Oli seal ju kõik olemas, maailma võimsaim armee ja luure, inimesed, tehnika, relvad ja keegi ei suutnud mõttetu 15 minutiga koordineeritult tegutseda ja neli reisilennukit alla tulistada, kui päev X ootamatult kätte jõudis. Näe, peale pauku pole USA-s enam suudetud midagi taolist teha, eks sõela tihendati reaktiivselt (peale paugu ära käimist).
Kas me peaks samas ämbris kolistama?
Arvestades korduma kippuvat kino igasugu ootamatuste puhul (Drambjan, lennuk Ülemistes, Pärnu üleujutus jne) tuleb kahjuks (jah, kahjuks) tõdeda, et kõige sitemaks valmis olemist meil suurt ei harrastata, vaid selle asemel eelistatakse soovmõtlemist (ehk ei juhtu).
Kui palju läheb maksma liigne loksumine rahuaja rutiinis, näitas hästi üks sündmus 11 aastat ja 1 päev tagasi.
Oli seal ju kõik olemas, maailma võimsaim armee ja luure, inimesed, tehnika, relvad ja keegi ei suutnud mõttetu 15 minutiga koordineeritult tegutseda ja neli reisilennukit alla tulistada, kui päev X ootamatult kätte jõudis. Näe, peale pauku pole USA-s enam suudetud midagi taolist teha, eks sõela tihendati reaktiivselt (peale paugu ära käimist).
Kas me peaks samas ämbris kolistama?
Arvestades korduma kippuvat kino igasugu ootamatuste puhul (Drambjan, lennuk Ülemistes, Pärnu üleujutus jne) tuleb kahjuks (jah, kahjuks) tõdeda, et kõige sitemaks valmis olemist meil suurt ei harrastata, vaid selle asemel eelistatakse soovmõtlemist (ehk ei juhtu).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline