Minu kooliajal olid erinevad koolikella signaalid eri juhtumite puhuks - mäletan, et õhuhäire, radioaktiivne saastumine ja veel midagi (aidake meenutada), vastavad tahvlid signaalide tähendusega olid igas klassis koos juhistega, millises kohas ühes või teises kohas asujad peavad varjuma. Neid asju ka kord aastas praktikas harjutati. Muidugi oli see varjumine suurte akendega poolkeldrikorrusele äkkründe korral pakasuhha, sest enne olnuks vajalikud kindlustustööd, toidu- ja veevarude loomine jne.
Nt Saksamaal suudab sireenisüsteem anda erinevaid kindlaid signaale - käinud on jutustanud. Ka täna kui vaja on - tulenevalt peamiselt tuumajaamadest Saksamaal.
Süsteem kus lastakse lihtsalt sireeni, mille peale peaks kõik tormama raadiote ja telekate ette juhiseid saama nagu USA-s tänini on - meil ennast IMHO ei õigusta, peamiselt tulenevalt väga väikese hoiatusaja (sõjaliste ründevahendite) tõttu. Selle ajaga kui jõuad teleka ette hakkavad Iskanderite lõhkepead juba impactima. USA süsteem on selline tulenevalt põhiohu hoiatusajast (ca 30 min). Isegi klooripilv Ülemistelt jõuab mõne minutiga juba kesklinnani.
Kõige naljakam süsteem oli aga Suurbritannias, kus kriisi puhkedes plaaniti elanikke hakata telekast animafilmide näitamisega valgustama (neid filmikesi võite tänagi netist leida).
Sestap tundub asja natuke uurinuna, et nõuka aja tsiviilkaitsesüsteem oli tegelikult kõigele pakasuhhale vaatamata märksa tõsiseltvõetavam kui USA või GB omad. Seda tõendab näiteks juhtum Chicago piirkonnas, kus mingi kala tõttu läksid 80ndatel tööle sireenid üle osariigi ja hilisemad kokkuvõtted näitasid, et kuidagitmoodi reageeris ca 20% inimestest, enamus ignoreeris seda täielikult või nad ei saanud aru, mida see tähendab. Ka sellist varjendiprogrammi nagu oli Moskvas või Leningradist Washingtonist või Londonist ei leia.
Ehk siis "mässige ennast valgesse linasse ja hakake RAHULIKULT surnuaia poole roomama"
Olen näinud USAs levitatud õpetusi, et kui te ei jõua oma asjadega õigel ajal ühele poole (nt kaevate punkrit alles õues), siis kandke valgeid riideid ja katke heleda riidega oma nägu, et sinust võibolla kümnete kilomeetrite kaugusel toimuv plahvatus ei põhjustaks ränki põletusi. Pakun, et see rahvaluule on ka pärit mingist analoogsest õpetusest NSVL-s.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.