Oleksoloogia: Reich vs Impeerium

[Veltu]

Nägid nüüd Karl,isegi VANA LÕUKOER,suur saksasõber,kuid muidu asjalik mees, räägib avalikult,mis plaanid Hitleril tegelikult olid.

[Sollmann]

olete kursis sellega,et kui aadu ründas poolat, siis usa president Roosevelt saatis aadule telegrammi,milles ta palus,et et aadu ei ründaks järgnevaid riike : eesti,läti,leedu,taani,norra,prantsusmaa,belgia,inglismaa,shveits,venemaa,india,iraan,iraak,egiptus,malta jne .....loomulikult pöhjustas see telegramm,mille aadu Riigipäevas ette luges,köva naerupahvaka.....

Kas seda kurikuulsat telegrammi mitte Goebbels ette ei lugenud? Igal juhul oli saalis kihinat-kahinat üksjagu ja ettelugeja tegi tasemel shõud.
Aga kui tõde tunnistada, ei ole siiamaani õieti aru saanud, mille üle nad ikkagi niiväga naersid....

[Veltu]

Karl

Aga kui tõde tunnistada, ei ole siiamaani õieti aru saanud, mille üle nad ikkagi niiväga naersid....

Hitlerlased naersid lääneliitlaste rumaluse ja naiivsuse üle. Hitlerlased juba oskasid teiste rumalusi naljaks pöörata.

[Soobel]

Et siis keisriarmee jäi vaid minu postitusse figureerima ja edasine muutus peamiselt Veltu-Kristjan Bronsteini sooloesinemiseks esinemise pärast.

Oleksoloogia on minu leiutatud termin, tuntum nimetus sellele teemale oleks hoopis "alternatiivajalugu," mis kuulub ulme kilda ja millises zanris on palju häid romaane kirjutatud (meil Eestiski)

[Sollmann]

Veltu, millegipärast on mul tunne, et ei mina ega ükski teine maapäälne vägi sind selles valdkonnas ümber ei veena.
Paneme teema lukku, allright?

[Veltu]

Kahe käega nõus. Sinuga ei saa asju ajada. Ma räägin kuidas asjalood tegelikult olid,sina aga üritad kõik ümber lükata.

[Soobel]

Kahe käega nõus. Sinuga ei saa asju ajada. Ma räägin kuidas asjalood tegelikult olid,sina aga üritad kõik ümber lükata.

Seniste kogemuste põhjal pole mõtet SINUGA vaielda, sest sinu meelsus ja tõde vahetuvad välkkiirelt ja paistab, et vaid selle nimel, et vaidlus ja läbu võimalikult pikki lehekülgi kestaks.

[Sollmann]

Et siis keisriarmee jäi vaid minu postitusse figureerima ja edasine muutus peamiselt Veltu-Kristjan Bronsteini sooloesinemiseks esinemise pärast.

Minuarust on seda teemat korra juba üles võetud
Tont teab, mis saanuks siis. Kindel on see, et ajalugu kujunenuks teistsuguseks. Ja on üsnagi tõenäoline, et AH poleks üldsegi võimule pääsenud. Kui aga siiski, poleks ilmselt toimunud mittekallaletungi elik Molotov-Ribbentropi pakti, jäänuks Poola ära jagamata ja 2. MS üldse olemata....

[uusmario]

Tsaari riik oli õnneks(oleks tsaarivõim tugev olnud,siis poleks bolsevikud võimule tulnud,ilmselt poleks isegi proovinud.Ning Eestil poleks olnud seega mingeid eeldusi iseseisvuda)nõrk.Kuid selle pohjal ei saaks ikka sõja tulemuste kohta järeldusi teha,väidetavalt olid ju Esimeses maailmasõjas idarintel langenuid kohati rohkemgi kui Läänerindel.Ja kui tsaarivõim oleks püsimajäänud ja isake tsaar oleks venemaa tööstusriigiks pööranud,siis mine tea,võib-olla räägiksid prantslasedki riigikeelena venekeelt Korra ju venelased juba on läbi kogu euroopa käinud (Napoleoni kannul) ,võib-olla oleks ajalugu kordunud

[igavesti eilne]

Mis 20.sajandi Vene tsaaririigil Prantsusmaale asja olnuks?

[Sasha]

I maailmasõda oli kõikide Euroopa impeeriumite süsteemse kriisi tulemus. Seepärast lõpeski sõda krahhi ja lagunemisega Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari jaoks. Oletada, et keegi nendest keisririikidest võis teise sõja käigu tulemusena jääda maailmakaardile, on naiivne.

Suurima tõenäolisusega Vene riik laguneks niikuinii. Poola ja Soome lahkuksid kindlasti. Teine küsimus, milline siis oleks jõud sakslaste poolt rahastatud bolševikutel; kas jääks neil ressurse kodusõja alustamiseks või Venemaal oleks püstitatud kodanluse parteide võim. Ilma kodusõjata vaevalt et Venemaast lahkuksid Valgevene ja Ukraina. Võimalik ka, et Balti kubermängud jääksid suurima autonoomiaga (ja juba etniliste piiride sees) samuti Venemaa koosseisu. Seega võib oletada, et Euroopa kaardil oleks uued riigid Kesk-Euroopas -- Poola ja Tšehhimaa -- ja väga huvitav jõudude vahekord Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.

Venemaa jääks võlgu Antantile. 1916. a. kokkulepe kohaselt võidu puhul vene võlg arvestati saksa ja austria kontributsioonidest; igal juhul Venemaa oleks nõrgendatud seisus. Kahe sõjaga kurnatud suurrikide -- Venemaa ja Saksamaa -- vahel oleks noor ja riiakas Poola, suurte ambitsioonidega. Nii Ida, kui ka Lääne suunas. Sellest praegu vähe räägitakse, aga 20-te lõpus Poolas tõsiselt arutati plaane "põliste poola alade" tagastamisest, rääkides tolaegse Saksamaast. Nii et inglaste ja prantslaste mõistlikuks strateegiaks oleks Poola võimalik tugevdamine. Teiselt poolt see oleks Venemaa huvide vastu. Ja sündmused võisid areneda nii suunas "Poola-Saksa liit Venemaa vastu" kui ka "Poola-Antanti liit Saksamaa vastu". Täiesti võimalik samuti Saksa-Vene liit Poola vastu.

Veelgi huvitavam on Mustamere regioon. Türgi on kaotaja, Antanti huvides on venelased eemal hoida Kreekast ja Vahemerest. Venelased aga võitjate õigusega soovivad kontrolli väinade üle, vabadust vabalt väljude Mustast merest. Arvestades inglaste ohtliku lähedust Bakuu naftale (Iraanist või Lähis-Idast) venelased samuti võiksid minna Vene-Türgi-Saksa liidu suunas. Või alustada Türgiga sõda selle täieliku kaotamiseni ja jagamiseni: rahvuslik koosseis Türgis võimaldas juurde lõigata Venemaale ntx armeenlaste alad. Siis oleksid halvenenud Vene-Saksa ja Vene-Antanti suhed, ning oleks võimalik üle-Euroopaline liit Venemaa vastu.

Kui aga oletada, et tekiks Vene-Saksa liit, siis täiesti võimalik ka stsenaarium, kui need riigid jälle alustavad maailmasõda Poola elimineerimisest maailmakaardist, siis igaüks alustab omal rinnel kindlustatud seljaga: sakslased ründavad Euroopat, koos vene Balti laevastikuga korraldavad dessanti Inglismaale ning venelased ründavad Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast inglastele, hõivates Lähis-Ida, Pärsia ja minnes lähemale India ookeanile. Türlkased lasevad vene Mustamere laevastiku Vahemerre ja nendest laevadest vene dessantnikud hõivavad Palestiina ja Egiptus. Türklased ise aga tegutsevad Balkaanidel, hõivates Kreeka ja Makedooniat. Itaallased võtavad oma kontrolli alla Jugoslaaviat ja Corsica. Kõik on õnnelikud ja jääb ainult ameeriklastega kokkulepida briti- ja prantsuse endiste kolooniate jagamisest üle maailma.

Eestlased saavad hea teenistuse eest maalõigud valikul kas hõivatud Lähis-Ida aladel või Šotimaal, kus tekitakse tugev saksa-soome-ugri elanikkonnaga riik Inglise vabariigi vastukaaluks (Britannia oleks loomilikult jagatud kolmeks või neljaks).

Igal juhul, suured sõjad ei algaksid varem kui 20 aasta pärast Esimese Maailmasõja lõpupäevast. Kõikidel oli vaja taastada majandust, süünitada uute sõdurite põlvkond ja tugevdada riike.

Loodan, et teil jätkub kannatust ja huumorisoont see tekst lõpuni lugeda.

[uusmario]

Mis neil sinna prantsusmaale ikka asja on,Kui võtta juba Saksamaa,siis miks jätta sakslaste poolt vallutatud Prantsusmaa tsaarivõimu hüvedest ilma.

[igavesti eilne]

See olnuks ehk Peeter Suure aegse mentaliteediga kuidagi kooskõlas, kui sedagi (minimaalne võimalus).

[hugo1]

Suurima tõenäolisusega Vene riik laguneks niikuinii. Poola ja Soome lahkuksid kindlasti.

Kui juba Poola ja Soome, miks mitte siis ka Eesti, Läti ja Leedu. Või pead Sa tolleagset Soomet oluliselt tugevamaks Eestist, Lätist ja Leedust
Suuruse ja rahvaarvu poolest oli Soome sarnane Balti riikidega.
Muuseas, kuni II maailmasõja lõpuni peeti Soomet Balti riigiks, mitte põhjala riigiks.

[Sasha]

hugo1:

Soomel oli autonoomia. Leedu, Läti ja Eesti ei olnud isegi etniliste piiride sees.

Me ju oletame, et esimene maailmasõda lõpeb Antanti võiduga ja Venemaal ei käi kodusõda. Järelikult ei ole saksa okupatsiooni Baltikumis. Seega puuduvad kõik tingimused, millistel olid kuulutatud välja kõik Balti riigid, k.a. Hertsogriik, Leedu kuningriik ja Töörahva Kommunad. Need olid, tuletan meelde: riigikorra lagunmine + majanduslik kriis + võõrriigi okupatsioon + kodusõda.

1916 a. Balti iseseisvumissoovidest ei olnud ju teada midagi.

Leedu võimalused saada suurima autonoomia oleksid otseselt seotud sõjajärsete piiridega Preisimaal. Näiteks Poola-Leedu ühisriigi kujul Saksa ja Vene vahel. Või etniliste piirides kubermänguna, koos annekteeritud Memeliga ja poolakatele mitte-antud Vilniusega.

Eesti ja Läti võimalused on seotud baltisakslaste rolliga sõjajärgses riigikorralduses. Kui oleks otsustatud neid tõrjuda valitsemisest, siis jah, oleksid loodud etnilistes piirides Läti ja Eesti kubermängud. Kui oleks balti-sakslastele tehtud, vastupidi, eelistused, siis kõik jääks nagu oli enne sõda -- pigem ennustada saaks Balti saksakeelse autonoomiat Venemaa koosseisus. Vaevalt, et sakslastel oleks rekviseeritud ja jagatud eestlaste ja lätlaste vahel nende omand, nende valitsemisasend poleks kõigutatud -- järelikult pigem oli oodata sellise stsenaariuumi.

Kokkuvõteks, eestlastel võib-olla oli oma riigi loomisel üks šanss sajast. Kiiduväärne, et see sai kasutatud olla. Venemaa 1MS võidu puhul sellist šanssi ma ei näe.