Seda, et ka lühilainet kuuleb, ma ei teadnudki. Olen detektorraadiote kohta küll netist nii mõndagi lugenud, aga igal pool on juttu ainult kesklainest. Peaks kätte võtma ja ise kah ühe valmis meisterdama. Ma kardan ainult, et Tartus võib siinpaiknev vene pereraadio saatja kõigest muust üle kosta. Lühilaine on oma olemuselt muidu selline paras trikke täis tegelane küll. Austraalias, in the middle of nowhere, kus isegi ühtki FM-raadiojaama kuulda polnud (mobiililevist rääkimata), ühendasin ühe suht väikese ja odava raadio teleskoopantenni auto tagaaknasoojendusega ja kuulasin lühilainel saateid kogu Aasiast, ka üks Lõuna-Aafrika saatja ja üks Venemaa jaam olid selgelt kuuldavad. Siin, Eestis, on lühilainel paraku vaid üksikud jaamad selgelt kuuldavad, ja seda ka vaid öösel. Ilmselt on linnaoludes liiga palju segajaid. Kuigi omal ajal kostis VEF 317-st Ameerika Hääl kaunis selgesti.OnuEnn kirjutas:
tuleb ka lühilaine ja see teatavasti levib kaugele. praktilised kogemused ütlevad, et 31m lainealas peterburi saatja on (hiiumaa tingimustes) kõige paremini kuulda, aga tuleb ka palju jaamu muudes keeltes.
Eesti looduses välisabita ellujäämine
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
legendaarsed BBC/DW/VOA on oma tegevuse lühilainel kokku tõmmanud (VOA siiski meil kuuldavalt valgevenele saadab), kuid tsiviliseeritud riigid siiski veel saadavad seal piisavalt.
aga detektorvastuvõtja ehitamine on lahe tegevus. inspiratsiooniks mu viimane praktiline eksemplar:
aga detektorvastuvõtja ehitamine on lahe tegevus. inspiratsiooniks mu viimane praktiline eksemplar:
- Manused
-
- det-u.jpg (185.82 KiB) Vaadatud 3548 korda
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Päris kena asjake viimasel pildil. Ainus küsimus on mul seoses antenniga. See peaks vist ikka selline tubli paarikümnemeetrine traadijupp olema. Lühilainete jaoks pidavat sobivaim olema 1/2 lainepikkusest, s.t. kui tahad kuulata nt. 31m laineala, siis peaks antenni pikkus olema 15,5m, 75m jaoks 37,5m jne. Sihukest pikka traadijuppi oleks linnakorteri tingimustes tülikas ja sissioludes suisa ohtlik kuhugi riputada. Huvitav, kas näiteks korterisse tulevat teleka antennikaablit ei annaks selleks kasutada? Või hoopis raamantenni, st. et kogu see mõnikümmend meetrit traati parema puudumisel kasvõi ümber pappkasti kerida?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
mu värskete detektorvastuvõtja-katsetuste esimeseks antenniks oli juhtmeotsa peos hoidmine, teiseks 80m (3,5MHz) inverted V antenn (1/4 lainepikkusega 20 m). hetkel on üleval spetsiaalne lühilaine-raadio antenn pikkusega ca 20 m. vastuvõtu puhul pole see täpne veerand (või pool) lainepikkust nii määrav kui saatmisel, aga isegi siis saab antennituuneriga pikajuhtme sobivalt häälde.
"esimeseks antenniks oli juhtmeotsa peos hoidmine" mis andis ka jaama või paar kätte.
"spetsiaalne lühilaine-raadio antenn" oli muidugi peenelt öeldud, tegu on ca 5 m kõrgusele aetud ca 20 m pika 2x0,8 mm juhtmega mille otsas on isetehtud isolaatorid. lihtsalt suund on sobivamalt kesk-euroopa peale ja seda ei kasuta muu seadme taga. maanduseks on maasse torgatud šašlõkivarras. aga vabalt võiks ka lihtsalt 10-20 m juhet põrandale vaiba alla laiali laotada.
"80m (3,5MHz) inverted V antenn (1/4 lainepikkusega 20 m)" on nüüd asendatud 10/20/40/80 m lainealade delta loobiga (kolmnurk ümbermõõduga 80 m) ja mahub ka üsna kompaktselt õue ära.
"esimeseks antenniks oli juhtmeotsa peos hoidmine" mis andis ka jaama või paar kätte.
"spetsiaalne lühilaine-raadio antenn" oli muidugi peenelt öeldud, tegu on ca 5 m kõrgusele aetud ca 20 m pika 2x0,8 mm juhtmega mille otsas on isetehtud isolaatorid. lihtsalt suund on sobivamalt kesk-euroopa peale ja seda ei kasuta muu seadme taga. maanduseks on maasse torgatud šašlõkivarras. aga vabalt võiks ka lihtsalt 10-20 m juhet põrandale vaiba alla laiali laotada.
"80m (3,5MHz) inverted V antenn (1/4 lainepikkusega 20 m)" on nüüd asendatud 10/20/40/80 m lainealade delta loobiga (kolmnurk ümbermõõduga 80 m) ja mahub ka üsna kompaktselt õue ära.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
... mis ma eelmise postituseha öelda oli see, et ei pea selle antenniteemaga üle pingutama, igasugune antenn annab juba mingi signaali kätte.
ja kommentaariks vastuvõtja pildi juurde - pooliks on 120 keerdu 0,22mm kiulist juhet 50mm PVC toru peal sektsioonidena 5/5/10/20/40/40. tagumine vasakpoolne klemmliist siis neid väljaviike hoidmas. parempoolne on ühendatud pöördkondensaatori sektsioonidega, aga praktikas piisab saatjate selekteerimiseks ainult pooli keerdude ümberlülitamisest. ees vasakul on pliiatsisüdamikust ja siniseks oksüdeeritud (kuumutatud) žiletist detektor kõrvuti nõukogude D9 seeria germaaniumdioodiga. töötavad mõlemad, aga mõne moodsama schottky dioodiga saaks veel tundlikkust tõsta. paremal on antenni (kollane), maanduse (roheline) ja audioväljundi (valge-must) terminaalid. kuulamiseks käis post-WW2 nõukogude piesokuular, suitsuanduri summeri kapsel ja (andke andeks kallid puristid) 2 õlle eest saadud arvutikõlarid. hääle sai kätte kõigiga, aga kõlarid olid kõige mugavamad kasutada. aluseks on 15x15 cm vineeritükk.
antennipoolsed montaažijuhtmed on kollased, maandusepoolsed rohelised. pildil on nähtavalt 5 keerdu antennisobituseks ja 5 keerdu koos ühe pöördkondensaatori sektsiooniga häälestuseks. kombinatsioon on autentne otse jaama vastuvõtult tulnud, ainult pöördkondensaatori asendit on veidi fotogeenilisemaks keeratud. muidu on tegu reaalselt töötava vastuvõtjaga.
ja kommentaariks vastuvõtja pildi juurde - pooliks on 120 keerdu 0,22mm kiulist juhet 50mm PVC toru peal sektsioonidena 5/5/10/20/40/40. tagumine vasakpoolne klemmliist siis neid väljaviike hoidmas. parempoolne on ühendatud pöördkondensaatori sektsioonidega, aga praktikas piisab saatjate selekteerimiseks ainult pooli keerdude ümberlülitamisest. ees vasakul on pliiatsisüdamikust ja siniseks oksüdeeritud (kuumutatud) žiletist detektor kõrvuti nõukogude D9 seeria germaaniumdioodiga. töötavad mõlemad, aga mõne moodsama schottky dioodiga saaks veel tundlikkust tõsta. paremal on antenni (kollane), maanduse (roheline) ja audioväljundi (valge-must) terminaalid. kuulamiseks käis post-WW2 nõukogude piesokuular, suitsuanduri summeri kapsel ja (andke andeks kallid puristid) 2 õlle eest saadud arvutikõlarid. hääle sai kätte kõigiga, aga kõlarid olid kõige mugavamad kasutada. aluseks on 15x15 cm vineeritükk.
antennipoolsed montaažijuhtmed on kollased, maandusepoolsed rohelised. pildil on nähtavalt 5 keerdu antennisobituseks ja 5 keerdu koos ühe pöördkondensaatori sektsiooniga häälestuseks. kombinatsioon on autentne otse jaama vastuvõtult tulnud, ainult pöördkondensaatori asendit on veidi fotogeenilisemaks keeratud. muidu on tegu reaalselt töötava vastuvõtjaga.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Ka minu seisukoht on, et sissil ei tasu hakata ise ehitama tava raadiovastuvõtjat - selliseid saa suhteliselt odava hinnaga kauplusest.
Aga siss võiks küll endale ehitada distantslõhkeseadmeid ja külgmiine.
Aga siss võiks küll endale ehitada distantslõhkeseadmeid ja külgmiine.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
"Ka minu seisukoht on, et sissil ei tasu hakata ise ehitama tava raadiovastuvõtjat - selliseid saa suhteliselt odava hinnaga kauplusest."
tõesti, iga 99 kroonine (mul on üks selline juba aastaid) tasku-"maailmaraadio" töötab paremini kui detektorvastuvõtja, aga ega selle viimase tegemise oskud kellegil mööda külgi maha jookse. eriti kui pidada silmas sissimist ilma välise abita.
ülaltoodud vastuvõtja ehitamise ajend oli muidugi pigem retro-nostalgiline uitmõte.
tõesti, iga 99 kroonine (mul on üks selline juba aastaid) tasku-"maailmaraadio" töötab paremini kui detektorvastuvõtja, aga ega selle viimase tegemise oskud kellegil mööda külgi maha jookse. eriti kui pidada silmas sissimist ilma välise abita.
ülaltoodud vastuvõtja ehitamise ajend oli muidugi pigem retro-nostalgiline uitmõte.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Krrrt, vägisi ajate mulle raadio ehitamise isu peale. Kas vasktraadi asemel lihtlabane raudtraat (läbimõõt ca. 0,8mm) kõlbaks ümber pooli kerida (nii, et keerud omavahel kokku ei puutuks)? Vasktraati või -juhet pole mul hetkel sellises pikkuses kusagilt võtta, raudtraati (väga vähese roostega) on aga keldris terve suur pusa.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
"Kas vasktraadi asemel lihtlabane raudtraat (läbimõõt ca. 0,8mm) kõlbaks ümber pooli kerida (nii, et keerud omavahel kokku ei puutuks)?"
eks ikka saab, kerid traadikeerdude vahele miskit sobiva mõõduga nööri ja on ilusti isoleeritud omavahel. samas minu kirjeldatud pooli jaoks läheb ca 20 m juhet. kuna tegu on tüüpilise valvesignalisatsiooni 6x0,22 kaabli soonega, siis sellise sektsioneerimise juures piisab ca 7 m pikkusest kaablijupist. sektsioonide keerdude arvusid muutes ja sektsioonide arvu tõstes tuleb isegi 3-4 meetriga välja. mõni tuttav nõrkvoolumees sulle ikka midagi leiab.
eks ikka saab, kerid traadikeerdude vahele miskit sobiva mõõduga nööri ja on ilusti isoleeritud omavahel. samas minu kirjeldatud pooli jaoks läheb ca 20 m juhet. kuna tegu on tüüpilise valvesignalisatsiooni 6x0,22 kaabli soonega, siis sellise sektsioneerimise juures piisab ca 7 m pikkusest kaablijupist. sektsioonide keerdude arvusid muutes ja sektsioonide arvu tõstes tuleb isegi 3-4 meetriga välja. mõni tuttav nõrkvoolumees sulle ikka midagi leiab.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
veel inspiratsiooni - autentne WW2 aegne eestis valmistatud detektorvastuvõtja, häälestamine käibki puhtalt pooli sektsioonide valimisega
http://farm3.static.flickr.com/2062/237 ... 24ea0b.jpg
http://farm3.static.flickr.com/2062/237 ... 24ea0b.jpg
- Manused
-
- ww2.jpg (101.59 KiB) Vaadatud 3396 korda
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Krt. Rauatraat, nöör, kaablijupp.
Mõne vana elektriasja leiad ikka üles - näiteks mille trafos on ohukese isolatsiooniga vasktraati.
Mõne vana elektriasja leiad ikka üles - näiteks mille trafos on ohukese isolatsiooniga vasktraati.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
"Krt. Rauatraat, nöör, kaablijupp."
peenel nõrkvoolukaablil pole häda midagi. trafotraat on ka hea variant, aga ma kasutaks seda pigem antennina (piisava jämeduse korral), 0,22mm litse on mähiseks väga hea.
peenel nõrkvoolukaablil pole häda midagi. trafotraat on ka hea variant, aga ma kasutaks seda pigem antennina (piisava jämeduse korral), 0,22mm litse on mähiseks väga hea.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Antenniks pole vaja head ohukese isolatsiooniga vasetraati. Antennis pole üldse vaja isolatsiooni. Antenniks sobib kas või okastraat, või kui keegi on varunud endale vana bimetallitraati (vasetatud rauatraat), siis see on suurepärane.
Antennis on aga ülimalt oluline selle konstruktsioon. Kui näiteks viitsib teha täpselt õigele sagedusele häälestatud diipoli, siis sidet on nii, et tapab.
Antennis on aga ülimalt oluline selle konstruktsioon. Kui näiteks viitsib teha täpselt õigele sagedusele häälestatud diipoli, siis sidet on nii, et tapab.
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
siin ma veidi oponeeriks, antennil teeb tööd pindmine kiht ja roostes okastraadil pole see eriti hea elektrijuhtivusega.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Re: Eesti looduses välisabita ellujäämine
Kas okastraat peab tingimata olema sügavalt roostes? Vähemalt Soomes need on üldiselt tsingitud. Ka roostes okastraat pole minu arvates suur probleem juhul kui see on ühtne või kui ühenduskohad on hästi puhastatud roostest ja tugevalt kokku keeratud.
Teine asi on, et kui tahetakse lihtsalt vastu võtta signaale, siis antennis ei esine mingeid suuri voolusid ja rooste või antennimaterjali takistus pole probleem. Kui aga tahetakse saata suure võimsusega signaali eetrisse, siis on väga tähtis näiteks väike summutus ja hea sobitus.
Teine asi on, et kui tahetakse lihtsalt vastu võtta signaale, siis antennis ei esine mingeid suuri voolusid ja rooste või antennimaterjali takistus pole probleem. Kui aga tahetakse saata suure võimsusega signaali eetrisse, siis on väga tähtis näiteks väike summutus ja hea sobitus.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline