Kaitse villide, siilide jne vastu

[Leo]

Olen õppusel tihtipeale ise üksuses loetletud vigastuste lappija, siis jagan tavaliselt roppu sõimu koos raviga, sest ennetamine on alati lihtsam kui ravimine. Iga selle foorumi lugeja on kogenud või vähemalt näinud, kuidas motivatsioon, liikumiskiirus ja võitlusvõime langeb, kui kusagil on ära hõõrutud. Probleemiga peab tegelema enne, kui see kriitiliseks muutub.

Asjale peab lähenema tervikuna, sest inimene on üks tervik ja haige koht mõjutab kogu võitlejat Igal võitlejal peaks olema esmaabi ja hügieenipakk, mis sisaldab:
* panthenooliga salvi, näiteks Bepanthen;
* rakuplaastreid jalgadele;
* NSAID, näiteks Burana, lisaks paratsetamool;
* tavalisi plaastreid;
* plaastrirull ja sidet;
* desovedelikku;
* puhastuslappe nii kätele kui kubemele;
* väike tükk lasteseepi.

Üle 24 h retkedel on ka hambapasta ning -hari tähtsad, lisaks nätsupakile, enesetunde tõstmisele on ka suuhügieen tähtis, katkistest igemetest tekib kiiresti vastik põletik.

Ettevalmistused peavad hakkama sellest, et valitakse ilmale vastav aluspesu ja sokid kunstmaterjalist, mis hingab ehk imab niiskust ja juhib seda kehast eemale. Puuvill ja niidisokid on rumalus, siis liguned oma higi sees. Kõik mehed higistavad rännakul, kuid paremad alusriided kuivavad seljas ära ja ei kaota omadusi märjana.

Saapad peavad olema sisse käidud, kuid ei tohi ka jalas loksuda. Omal on häid kogemusi Haixi eri mudelitega, kuid ka oluliselt odavam Magnumi suvesaabas on OK. EKJ laokraami pole ammu jalga pannud, sest paraadile ei roni ja metsas on ükskõik. Varem oli see täielik saast ja jala mõrtsukas. EKJ kummik on hea väga vesisel alal või talvel laagris, kuid rännakuks ei sobi, sest ei toeta jalga. Kasulik hankida säärised ja hoida püksisääred saabaste peal, muidu imbub vesi mööda märga püksisäärt saapasse.

Aluspesu peab olema pikk ja ilma õmblusteta, kui riik ei anna, tuleb ise osta, sääred vähemalt põlvedeni ja käised võiksid olla ka pikad isegi suvel, sest öösel hakkab kindlasti külm lühikese pesuga.

Jalad peavad olema hooldatud ja neid hooldatakse regulaarselt. Enne rännakut lõigata küüned lühikeseks ja kui on teada kergemini katkihõõrduvad kohad, need pantenooliga kreemitada ja teipida, siis kulutab saabas teipi, mitte nahka. Jalgade kontroll ja hooldus ning vajadusel sokkide vahetus on iga puhkepeatuse teema, rangerid avavad ühe saapa korraga. Idee on selles, et siis saab rünnaku korral kiiremini minema, kui vaja ainult 1 saabas kinni siduda. Vähemalt 3 paari sokke kaasa, võimalusel rohkem ja võimalusel tuleb musti sokke loputada puhta veega. Isegi must ja kuiv sokk on parem kui must ja niiske. Ville, k.a. veriseid ville katki teha ei tohi, kui on katki läinud, siis desinfitseerida ja teipida. Märgade saabaste vastu aitab veekindel insert, kuid veel parem varusaapad või tennised. Enne magamaminekut kindlasti jalgade hooldus, sokivahetus ja õhuliste tennistega magama. Suuremal asjal käies tuleb pühkida niisutatud desolapiga, sest fekaalid + marraskil nahk = valu ja põletik. Jalad, kaenlaalused ja kube vähemalt kord ööpäevas loputada puhta veega või pühkida desolapiga, kusjuures puhas lapp igasse piirkonda, muidu kannate jalaseene kaenlaalustesse ja fekaalid varbavahele. Kergelt hõõrdunud kohtadesse bepantheeni. Järgmiseks, rännakul habet ei aeta, kuigi veebel võib vihastada, kuid kui ta vähegi asja jagab, siis seda ei nõuta. Kerge habe ja higiga koos erituv rasu kaitseb nahka külma ja vihma eest, samas habemenuga vigastab nahka tekitades põletikuohu. Kodus või baasis tagasi ajate habet. See peaks olema üldjoontes kõik. Ärge häbenege oma lahingupaarilise, jao sanitari või parameediku abi paluda nende piirkondade hooldamiseks, mida ise ei näe või käed ei ulatu. Kui valida, kas teise mehe juveele kreemitada põletikuvastase kreemiga või sama meest järgmine päev seljas kanda, siis pigem kreem kui kanderaam.

[gruppen]

Kõik õige!!
"Lehmateip" püsis ka hästi peal oludes, kus tavaplaaster ei pidanud enam üldse ja "mäkk" kinnitina hakkas lahti tulema. Hea saapaga selleni muidugi vast keskmise patrullika ajal ei jõua

[Shiim]

Ville, k.a. veriseid ville katki teha ei tohi, kui on katki läinud, siis desinfitseerida ja teipida.

Suuremate villide osas olen kuulnud vastupidist, st et tuleks lahti torkida, desinfitseerida ja teipida. Samas - väga suured tallaalused villid lähevad mul niigi iseenesest katki.

[Leo]

Kuidas Sa puhtust säilitad lahtitorkimise ajal? Nõel on steriilne, oletame, kuigi reeglina kasutatakse suva õmblusnõela või tääki. Siis torkasid villi katki? Nüüd pigistad ikka vedeliku välja, nii et koed saavad vigastada ja võimalik infektsioon levib kõrvalkudedesse, mis veel ei ole kahjustatud? Isegi nina pealt ei tohiks punni pigistada, rääkimata villidest, muide. Kuidas Sa desinfitseerid lahtitorgatud epidermise alla jäävat dermise kihti, millele oled tõenäoliselt juba nõelaga sisse torganud nõelaaugu kaudu? Siis peaks kogu naha maha lõikama. Steriilne skalpell Sul muidugi on ja valuvaigistit ka kohaliku toimestuse jaoks? Seda tead, kui palju peab plaaster või side olema ülekattega liikuval jalal, et oleks teoreetiliseltki puhas haav? Või paned lihtsalt rullteibiga paar keerdu ümber jalalaba ja natuke vatti haava peale, et veri sokki ära ei määriks? Oma jalad, eks ise tead ja sõjas juhtub igasugu jama, kuid rahuajal üritaks ikka tervist säästa.

Villide käsitlemiseks on mitu vaatenurka. Osa lihunikke löövad kohe süstla sisse ja imevad koevedeliku välja või isegi lõikavad kogu lahtise naha pealt ära. Mind on õpetatud, et kui villi peal on nahk terve, siis seda ei lõhuta, sest nahk on kõige parem kaitse infektsiooni vastu. Nii olen ma ma teinud. Suured villid, eriti kui neid ei polsterdata korralikult ja jätkatakse marssi, lähevad ikka katki ja siis on probleemiks kogu see sodi, võõrkehad ja mikrofloora, mida kõndides sinna dermise sisse nühitakse, kui epidermis on katki. Infektsioon on kindel, võimalik et isegi tõsine süsteemne infektsioon. Ehk lihtsustatult, mädanema läinud villist võib halvimal juhul tekkida haiglaravi vajab põletik. Kui väiksemaid ville ei torgi ja nahka maha ei kuluta, siis seal olev koevedelik imendub organismi ja paksenenud nahakiht tuleb lahti epidermise loomuliku regeneratsiooniprotsessi käigus. Ehk sinna alla kasvab uus nahakiht enne kui vana pealt ära kukub.

Üldiselt näeb jalgade ja muude hõõrutud kohtade hooldamises palju pornot, mida saaks lihtsate vahenditega ära hoida. Selle asemel, et käed korralikult desinfitseerida peale iga haava hooldamist, jah, isegi sama jala eri rakkudel võivad olla sees eri haigustekitajad, kaevatakse lahingrakmete põhjast seal X aastat vedelenud räpased kummikindad ja hakatakse nendega haavasid hooldama. OK, mõnes olukorras on ka kummikindad olulised, näiteks kui kaaslane on HIV pos või kannab hepatiiti, kuid üldiselt on tehasepuhtad kindad ainult abiandja kaitsmiseks. Steriilsed kindad ja nende kasutamine on eraldi teema, neid kasutatakse peamiselt steriilsete protseduuride ajal.

[Shiim]

Ma olen aru saanud, et torgata tuleks ikka tõesti väga suuri ville. Selliseid, mille peale astudes tunned, et jala alla on vesipadi. Sellisel juhul pole vedeliku väljapigistamisel rakendatav surve suurem kui villi peale astumisel tekib. Jookseb pooliseenesest välja nagu mahl. Samuti pole ohtu, et kusagile sügavamale torkaks, sest vill on lihtsalt nii suur. Puhtus on muidugi probleem, kuid kui alternatiiviks on see, et vill järgmiste kilomeetrite jooksul iseenesest lõhkeb ja kogu vedelik soki sisse jookseb, tundub torkimine siiski mõistlikum.

[taara]

Gruppen - kas sain õigesti aru, et see kiidulaul käis Haix Airpower P6 kohta? Äkki oskad öelda, kuidas need talvel peavad? Kas on väga libedad või kuidas? Need Haixid, mis politseis ja piirivalves on kasutusel (kindlasti olete näinud igal pool neid müügikuulutusi), on meeletult libedad.

[Jyrgenson]

Shiim!, sul olid mõned küsimused minu saabast ja sokkide kohta, püüan nüüd nendele vastata. Peamiselt kasutan Eestis müüdavaid Lorpeneid, võõrsi käises ostan alati paari X-Socks firma tooteid mida hindan eriti kõrgelt, samuti Mund-e. Mund-e müüakse ka meil, aga valik on väike. Jäiga tallaga saabas on üks huvitav nähtus. Alguses on sellega kõndimaõppimine natuke kentsakas ja tundubki, et see väsitab jalga. Kui sellega ära harjuda, siis hakkab see suisa meeldima. Jäiga tallaga saapa eelis tuleb välja just siis, kui on vaja liikuda pikalt eriti raske seljakotiga. Niisamam jalutamiseks pole see jah kõige sobivam jalanõu.
Siis miks ma jalgu eriti tihti ei pese rännaku ajal? Üldiselt tundub mulle see kaasaegne bakterite ja pisikute propaganda kuidagi vähe üle vindi keeratud. Minu isiklik arvamus on see, et inimene peaks bakteritega kohanema, mitte neid igal võimalusel tapma püüda. Tekkib küsimus, et aga jalad hakkavad rõvedalt haisema? Nii nüüd tuleb ilmselt kõige šokeerivam tõde välja, ei hakka. Jalgu tuleb tuulutada igal võimalusel ja päeva-paari tagant külma veega üle loputada.
Muidugi minu soovitusi ei maksa alati puhta kulla pähe ka võtta, sest elan natuke teistsugust elu kui enamus meie seast. Pead pesen ainult tõrva seebiga, keha ainult veega, hambaid pole kunagi pesnud, aga viimati hambaid kontrollida lastes sain doktorilt selliste komplimentide laviini, et endal hakkas imelik.

[Shiim]

Shiim!, sul olid mõned küsimused minu saabast ja sokkide kohta, püüan nüüd nendele vastata. Peamiselt kasutan Eestis müüdavaid Lorpeneid, võõrsi käises ostan alati paari X-Socks firma tooteid mida hindan eriti kõrgelt, samuti Mund-e. Mund-e müüakse ka meil, aga valik on väike.

Jah, Lorpeni valik on Eestis võrreldes teiste firmadega vist parim. Samas - nagu ka varem kirjutasin, tundus mulle, et üks minu paksemat tüüpi Lorpen paakus pärast vees ligunemist kõvaks ehk nii-öelda vilteerus. Olen ka välismaistes foorumites kohanud Lorpeni kohta sedalaadi kurtmist (et muutub kiiresti kasutuskõlbmatuks).

Siis miks ma jalgu eriti tihti ei pese rännaku ajal? Üldiselt tundub mulle see kaasaegne bakterite ja pisikute propaganda kuidagi vähe üle vindi keeratud. Minu isiklik arvamus on see, et inimene peaks bakteritega kohanema, mitte neid igal võimalusel tapma püüda.

Olen nõus, et liigne puhtus on kurjast (või õigemini, mitte liigne puhtus vaid asjaolu, et puutume liiga vähe kokku "kasuliku" mustusega). Kuid rännaku ajal pesemine ei taga ikkagi täielikku bakterivabadust - natukese aja pärast saavad bakterid jälle suurepärase võimaluse paljuneda ja selles mõttes ma seda ülisteriilsusega ei võrdleks.

...hambaid pole kunagi pesnud, aga viimati hambaid kontrollida lastes sain doktorilt selliste komplimentide laviini, et endal hakkas imelik.

Tõsi - kui süüa ainult kolm-neli korda päevas, januks juua vahepeal ainult vett ja muuga mitte krõbistada, siis puhastuvad hambad iseenesest. Kusjuures see võiks ju olla pikemaajalisel sissimisel kasulik teadmine

Gruppen - kas sain õigesti aru, et see kiidulaul käis Haix Airpower P6 kohta? Äkki oskad öelda, kuidas need talvel peavad? Kas on väga libedad või kuidas? Need Haixid, mis politseis ja piirivalves on kasutusel (kindlasti olete näinud igal pool neid müügikuulutusi), on meeletult libedad.

Kusjuures, Haixi kodukal ongi Airpower P6 kirjeldatud politseisaapana. Militaarkasutuseks on pakutud näiteks Tibet, mis on ka omajagu karmima hinnaga (ehk siis ca 215 €)

[gruppen]

Nii on jah, et seal kirjas politseisaapana, kuigi need millega sõbrad ringi lasevad on midagi muud. Libeda kohapealt jään vastuse võlgu hetkel - senine suurim libedus oli hommikune, õrna kaldega tee mis oli jääs ning peal vesi. Seal oli küll libe Suuremad talvised testid tulevad ilmselt lähinädalal/lähinädalatel. (hullem ikka ei saa olla kui Stealth II millega oli nagu lehm libedal jääl olla, samas kui vana Stealth püsis kindlalt. Aru ma ei mõista, mis pidi see paremaks arendamine käib ). Nagu ikka on see kõik suht subjektiivne arvamus. Mina olen rahul, v.a. hind

[metssiga]

Üldiselt näeb jalgade ja muude hõõrutud kohtade hooldamises palju pornot, mida saaks lihtsate vahenditega ära hoida. Selle asemel, et käed korralikult desinfitseerida peale iga haava hooldamist, jah, isegi sama jala eri rakkudel võivad olla sees eri haigustekitajad, kaevatakse lahingrakmete põhjast seal X aastat vedelenud räpased kummikindad ja hakatakse nendega haavasid hooldama. OK, mõnes olukorras on ka kummikindad olulised, näiteks kui kaaslane on HIV pos või kannab hepatiiti, kuid üldiselt on tehasepuhtad kindad ainult abiandja kaitsmiseks. Steriilsed kindad ja nende kasutamine on eraldi teema, neid kasutatakse peamiselt steriilsete protseduuride ajal.

Tänavu suvel käisid mul spetsialistid maja katust soojustamas ja igast materjalipakist, kilepakendi seest pudenes välja juba tehases sinna pandud imepisikene pakend umbes taolise inglise keelse kirjaga, et "steriilsed kindad, ühekordseks kasutamiseks". Polnud sellist imeasja näinud veel mina ega ka katusemehed.

[OnuEnn]

"Polnud sellist imeasja näinud veel mina ega ka katusemehed"

suht tavaline tänapäeval.

[metssiga]

"Polnud sellist imeasja näinud veel mina ega ka katusemehed"

suht tavaline tänapäeval.

No siis ju tore

[taara]

Haixide kohta seda, et need saapad, mis mul kodus on (politsei saapad) on Airpower Pro. Haix kodukal selliseid asju (enam) ei eksisteeri. Küll aga on need soome interneti lehel olemas.

Igatahes on need praegused Haixid ikka sigalibedad. Kapis vedelevad veel iidamast ja aadamast ajast pärit (samuti kunagi politseis kasutuses olnud) Magnumid. Nime täpsemalt ei oska öelda, aga suviste saabaste kohta oli/on talvel soe ja hea pidamisega saapad.

[Jyrgenson]

Kui nüüd originaalteema juurde tagasi tulla otsapidi, siis vähemalt villide vastu aitab ikkagi kõigeparemini rohke liikumine igapäevaselt. Kindlasti on abi paljajalu kõndimisest.

[Leo]

Talla alla suurte villide tekkimisel tuleb kriitiliselt üle vaadata nii saabas kui sokid. Äkki on sisetallas väike vigastus või sokis volt, mis seda teeb? Pehmendusega sisetaldasid tasub proovida, eriti suurematel meestel.

Kui hirmsasti on vaja ville katki torgata, või kusagil metsas valuvaigistit/antibiootikut süstida, siis selleks tuleb kaasas kanda steriilset nõela ja süstalt. Hillar teab, kas rühma parameedikul sellised on? Neid tuleb ka regulaarselt kontrollida, et pakendid oleksid terved=steriilsed. Läbipaistev koevedelik tuleb süstlaga aspireerides kergelt välja, verine koevedelik vaevaliselt ja verivill ei tule, sest veri hüübib naha alla ära ja puhastamiseks vaja vill lõhki lõigata ning korralikult desinfitseerida ja siduda. See on juba õppinud inimese ja heade riistade töö, ei soovita suvaliste vahenditega torkima hakata. Head saapad ongi väga hinnalised, endal Haixi Tapiod jahedal ja märjal ajal metsa jaoks, hind oli 299 € vms, olen rahul. Saapad on massiivsed ja kaitsevad jalga näiteks komistamise korral, samas tald rullib korralikult ja kõndida on lihtne. Ei ole märganud, et need oleksid libedad, märja rohu või jää peal on kõik libe peale naelkingade.