Jõelaevad Emajõel

[Meigo]

Sain VTA vastuse laeva taastamise kohta... väga keeruline on see kõik tõesti, ei piisa kolmest fanaatikust kes tahaksid kohe liivapritsidega takka lennata ja paugutama hakata.

Huvitavamad punktid toon siin välja.

1. Meresõiduohutuse seaduse alusel Veeteede Ameti poolset tunnustamisotsust nõudvad tegevused:

(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tooteid valmistava või teenuseid osutava isiku vastavust
õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele.
(2) Tunnustamise nõuet kohaldatakse toodete valmistamisele ja teenuste osutamisele järgmistes
tegevusvaldkondades:
1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ja katsetamine;
3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide
valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;

Et üldse midagi taastama hakata tuleb saada tunnustus.

2. Meresõiduohutuse seaduse alusel Veeteede Ametile esitatavate tehniliste dokumentide loetelu:

(1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon tuleb
esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehitamise alustamist.

§ 1. Ülddokumendid
1) Laeva kirjeldus (spetsifikatsioon või formular).
2) Üldasendi joonis.*
3) Teoreetiline joonis.*4) Laevaehitusel kasutatud tähtsamate materjalide (sealhulgas laeva kattumisvastase süsteemi dokumendid)
loetelu koos sertifikaatide koopiatega.*
5) Tähtsamate mehhanismide, seadmete ja varustuse loetelu koos sertifikaatide koopiatega.*

§ 2. Laeva kere
1) Konstruktiivsete elementide määratlemine (kere pikitugevuse arvutusega laevadele L > 80 m).
2) Keskkaare joonis.*
3) Kere konstruktsiooni joonised (pikilõige).*
4) Tekkide konstruktsiooni joonised.*
5) Sisepõhja konstruktsiooni joonis.*
6) Veekindlate vaheseinte joonised.*
7) Välisplaadistuse pinnalaotuse joonis (metallkerega laevadel).
8/) Peamasina vundamendi joonis.
9) Lastiruumi luugid ja kaaned joonisel.

§ 3. Laevaseadmed
1) Rooliseadme koostejoonis.
2) Ankruseadme koostejoonis.
3) Kinnitus- ja puksiirseadme joonis.
4) Kollektiivsete päästevahendite ja nende veeskamise seadmete paigutuse skeem.
5) Lastiseadmete joonis.
6) Mastide ja taglase joonis.
7) Reelingu ja umbreelingu joonis.

§ 4. Mehhanismid
1) Üldpaigutus masinaruumis.*
2) Võlliliini koostejoonis.
3) Sõukruvi (käituri) koostejoonis.
4) Võllide ja tugilaagrite tugevusarvutus.
5) Peamasina ja abimootorite süsteemide joonised: küttetorustik, õlitorustik, jahutussüsteemid, käivitussüsteem
(suruõhusüsteem), heitegaasitorustik.
6) Pea- ja abimasinate juhtimisautomaatika ja kontrollisüsteemide skeemid.

§ 5. Laeva süsteemide joonised
1) Kuivendussüsteem.*
2) Ballasti-, kalde- ja diferendisüsteemid.
3) Tuletõrjesüsteemid.*
4) Sanitaarsüsteemid: mage-, pesu- ja joogiveesüsteemid, mereveesüsteem, heitveesüsteem, ventilatsiooni- ja
õhukonditsioneerimise süsteemid.
5) Naftavee ja reovee kogumistankid ja süsteemid.
6) Tankide ja tsisternide täite-, õhu- ja mõõtetorude skeem.

§ 6. Elektriseadmete joonised ja skeemid
1) Elektrivõrgu koormuste tabelid.
2) Elektrivõrgu skeemid:* jõuseadmetele, valgustusele, avariivalgustusele, navigatsioonituledele, kontroll- ja
avariisignalisatsioonile.
3) Peajaotuskilbi skeem.*
4) Elektrikaablite ristlõige ja lühise voolude arvutused ja kaitseseadmete valimine.
5) Elektriseadmete maandamise skeem.

§ 7. Raadio- ja navigatsiooniseadmed1) Raadio- ja navigatsiooniseadmete paigaldusjoonised põhiandmetega.*
2) Seadmete pea- ja avariitoiteskeemid.*
3) Avariiakude mahutavuse arvutus.
4) Antennide paigutuse skeem.

§ 8. Laeva ujuvus ja püstuvus
1) Plaasi ordinaatide tabel (ingl Preliminary Table of Offsets).
2) Laeva teoreetiliste elementide kõverad või tabelid.
3) Arvutused algpüstuvuse ja suurtel kreeninurkadel püstuvuse kohta.
4) Vigastatud reisilaeva püstuvuse ja uppumatuse arvutused.*
5) Vigastatud laeva püstuvuse ja uppumatuse arvutused.
6) Kriteeriumi arvutused laeva vaheruumideks jaotamisel.
7) Ametlikult kinnitatud informatsioon laevajuhile laeva püstuvuse ja uppumatuse (sealhulgas avariipüstuvuse)
kohta (eesti keeles).*

§ 9. Katsetused
1) Kaiäärse katsetuse programm (eestikeelse tõlkega).
2) Käigukatsetuse programm (eestikeelse tõlkega).
3) Spetsiaalsete katsetuste programmid (kui need teostati).
4) Katsetuste aktid ja protokollid.*

[Soobel]

Sain VTA vastuse laeva taastamise kohta... väga keeruline on see kõik tõesti, ei piisa kolmest fanaatikust kes tahaksid kohe liivapritsidega takka lennata ja paugutama hakata.

Huvitavamad punktid toon siin välja.

1. Meresõiduohutuse seaduse alusel Veeteede Ameti poolset tunnustamisotsust nõudvad tegevused:

(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tooteid valmistava või teenuseid osutava isiku vastavust
õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele.
(2) Tunnustamise nõuet kohaldatakse toodete valmistamisele ja teenuste osutamisele järgmistes
tegevusvaldkondades:
1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ja katsetamine;
3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide
valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;

Et üldse midagi taastama hakata tuleb saada tunnustus.

Eee see remondivärk tundub natsa imelik, ei usu et see nüüd nii on, et liivapritsimehel peab olema liivapritsidiplom ja pintslimees kõrgharitud maaler. Keerulisemaks läheb ilmselt ümber ehitades ehk et kindlasti on siis keerulisem sinna romulast toodud mootorit legaalselt sokutada, kui olemasolevat korda teha. Selleks on vaja ju neid ümberehitamisi ja katsetamisi, nende projekte ja jooniseid ja arvestusi, mida ilmselt peavad koostama haritud insenerid jne?

Kui aga saada kuskilt kas selle laeva enese või sama tüüpi laeva dokumendid-joonised ja kõik see, mis seal nõutud on ja kui mootori remondib paberitega lukksepp ja juhtmed veab paberitega elektrik jne, siis oleks ehk kergem veeteede ametile meeldida?

[Soobel]

Huvitav, kui tihti Maaameti kaarti uuendatakse? Praegusel hetkel on seal Siili tn kai juures puksiir liivapargasega, siis veel kas õllepraam või Koit, lisaks veel mingeid tundmatuid väiksemaid aluseid ja ka Vanemuine. Slipi koha peal aga on roheline muru. Ja Uku on ikka Praagal mättas. Optimist minus keelab teha panuseid väitele, et Uku on hävitatud. Vesikonnas rohkem sarnaseid laevarappeid ei olnud, mida võidi ekslikult Ukuks pidada?

[Manurhin]

Huvitav, kui tihti Maaameti kaarti uuendatakse?

Vaata, kas metainfo all või kuskil on ülelennu aeg kirjas. Päris igal aastal neid kaarte ei uuendata.
Edit: Praaga kandis on lennuaeg 28.06.2010, Tartu sadama kohal sama, aga võrdluseks nt. Raplamaal 28.04.2010.

[aurik]

Lisaks Vanemuisele tuli Manurhini värskest infist läbi veel üks murekoht- s.o sadama kui sellise tulevik. Kui kaubasadama ala läheb järjekordseks elamurajooniks, siis... mis kaugemas tulevikus võib saada, ehk kui Tartul sadamaala vaja oleks, kust seda võtta?
Eesti poole Peipsi ja Soome lahe normaalse laevaühenduse loomise visioonid kuuluvad muidugi 100% ulme valda, aga vene pool on hakanud ka midagi sarnast mõtlema ja nende kava on juba pisut reaalsem. Nimelt ühendada Narva veehoidla idasopp hoopis lähedalt möödavoolava ja laevatatava Luuga jõega. Võrreldes Eestit läbivate trassivariantidega on kraavi vaja kaevata kordades vähem!
Ja majanduslik põhjendus pole päris laest- võimalus suunata Ust -Luga sadamasse saabuvaid konteinereid ka veeteed mööda Peipsi basseini.
Täpsema infi saab sellelt lingilt. Seal ka paar doc. faili koos skeemide ja muuga. Seda värki on Venemaal kusagil (edasi) arutatud, aga ma ei hakka hetkel otsima.
http://turchak.ru/predlogeniya/4187

[Soobel]

Aardlapalu karjääri ei anna kaubasadamat tekitada või? Samas jah rumal oleks Siili tänavast loobuda, raudtee kõik lähikonnas ja puha.
Raudtee likvideerimisest kesklinnast räägitakse juba aastaid, Varasemad katsed Polarisega Pihkva liini käivitada läksid kõik vett vedama. Rumal oleks küll, kui lõpuks venkud tulevad jutuga, et neil peened veeteed valmis kaevatud, veame transiiti ja korraldame kruiise Peterburi - meie aga laiutame käsi, kõik Emajõe rannad rikkurite kruntideks välja jagatud, laevad kõik prügimäele läinud, ainult rikkurite plastmasskaatrid on ette näidata.

[Manurhin]

Aardlapalu karjääri ei anna kaubasadamat tekitada või? Samas jah rumal oleks Siili tänavast loobuda, raudtee kõik lähikonnas ja puha.
Raudtee likvideerimisest kesklinnast räägitakse juba aastaid, Varasemad katsed Polarisega Pihkva liini käivitada läksid kõik vett vedama. Rumal oleks küll, kui lõpuks venkud tulevad jutuga, et neil peened veeteed valmis kaevatud, veame transiiti ja korraldame kruiise Peterburi - meie aga laiutame käsi, kõik Emajõe rannad rikkurite kruntideks välja jagatud, laevad kõik prügimäele läinud, ainult rikkurite plastmasskaatrid on ette näidata.

Siili tn. on juba kruntideks jagatud (vähemalt Siili 6 ja Siili 22 vaheline ala), aga esialgu on ainult Siili 6 valmis ehitatud ja sealgi on veel vabu kortereid. Siili 22 ja sealt edasi on eramud. Vahepealne ala on tühi. Muuseas, ka Tigutornis on terve korrus veel müümata. Nii et rahvas just tormi uutele korteritele ei jookse. Seega, millal see piirkond lõplikult täis ehitada jõutakse, pole veel teada. Sadamaalal (rahvasuus tuntud ka kui Kilgi impeerium) Kilk enam ei kilka ja mis sellest edasi saab, ei tea samuti. http://www.tartupostimees.ee/992048/gig ... amakrunti/

[viiking]

Nö. loodus ise reguleerib...kinnisvara laieneb ja samas ka hääbub, küll leiame ka sadamale kohti

[aurik]

veel ajalugu.
Eesti jõelaevad pole vene saitidel piltidena loomulikult eriti esindatud. Erandiks on Pegasus (aga viimase kommentaariumides pälvis hoopis tähelepanu pildi tagaosas näha olev "Plasku") ja Koidula. Riputangi Koidulad üles.
Kõigepealt pilt 70-te lõpu ühest albumist. Foto ise peaks olema tehtud 70-te I poolel tollase lahtikäiva pontoonsilla pealt(enam-vähem praeguse Kroonuaia silla kohal), mitte hiljem kui 1975. See oli nimelt viimane Ranna liini aasta ja tundub, et fotol Koidula Rannalt tulebki. Hiljem sattus ta ülesvoolu sõitma väga harva.


See on 90-d ja Koidula Narva jõel

Juhtumisi on Koidula sattunud paar lehekülge tagasi Soobli poolt viidatud vene allika projekti 544 tutvustava lehe pildilaevaks
http://www.ship-project.ru/ru/pages/145/80/
Seal on märgitud reisijate arvuks 133, tegelikult oli kuni 150 istekohta. Ligi 20 aastat tagasi avaldati väljaandes Meremees tollane Eesti laevaregister, kus Koidulale oli märgitud 145 ja Pegasusele 150. Lubatud reisijate arv mitmetunniseks sõiduks oli neil 180.(inf kuuldud omal ajal Koidula kapteni suust). Lühikeseks sõiduks oli see kindlasti veel suurem. Näieks suuremal Moskva tüüpi jõetrammil oli reisijate arv 243 ja lühikeseks sõiduks ( vist max 30 min) kuni 450 inimest. Koidula ja Kreutzwald saalisid Ranna vahet, tipptundidel peal kõvasti üle 200 inimese.

[Soobel]

Hmmm... Ma lasteaia ajal olin kõva pontoonsilla fanatt. Kuskil 1980 või 81 juhtus aga õnnetus: Vist üks keskmine sillaliiges oli täielikult põhjas, Kroonuaiapoolne keskmine oli vintis nii et pool otsmist pontooni põhjas, maapoolne pinnal... Pilt oli muljetavaldav. Mäletan, et sillake oli vana ja väsinud ja mädanenud, vist oli Meltsiveski poolne ühe pontooniga kiikuv liiges juba pikemat aega põhjas, aga vesi oli madal ja madala seisuga paistis pontoon veest välja. Sellele järgnev... ee... nimetame seda üleminekuliigeseks, oli meltsiveskipoolse pontooniga põhjas ja toimis siis veetasemele reageeriva kiiuva liigesena. Kuni siis see äpardus juhtus ja kogu asi täielikult pikaks ajaks ära koristati. Tehti siis täiesti uus pontoonsild, sama skeemiga: otstes maa küljes kinni ilma pontoonideta pealeminekujupid, nende otstele toetusid ühe pontooniga kiikuvad liigesed ja nende küljes omakorda kiikuva ühendusega lühemad, kahe pontooniga üleminekuliigesed. Ja siis nende vahel kaks kõrget ja pikka liigest, mis siis laevade läbilaskmiseks vahelt ära käisid. (Siiamaani olen pead murdnud, kuidas selle liigesteroo pikkus muutus veetaseme kõikumisega. Liigeste vahel olid küll poolemeetrised raudplaadid, ühe servaga liigese küljes, teine serv teise liigese otsa peal vabalt libisemas. Aga kuidagi väike tundus see lõtk mu jaoks.)
Aga asja enese juurde: küsisin vist issilt, kelle käekõrvalt seda pulli vaadatud sai, et kas see oli väga vana sild? Ja vastus oli umbes et: "väga vana ei ole, aga niru on küll, et vaat vanasti oli siin hoopis vägevam pontoonsild, ühe suure-suure liigese ja kahe pontooniga, kohe nii suur, et laevad käisid alt läbi ja miilitsaautod tohtisid üle sõita. Aga see läks ka ühel päeval põhja."
Siis mul tekkis pilti vaadates ja issi juttu meenutades mõte, et miks Ranna supelrand ja trall ja Kvissental niimoodi välja on surnud. No hiljem kooli ajal vanemad rääkisid kuis ülikooli ajal käidi muudkui Rannal päevitamas ja SantaMarial pummeldamas, 80-date keskpaigas sai neid kohti vaatamas käidud ja imestatud, et kõik on võsas ja räämas ja SantaMaria vrakk seal porises jõekäärus põhjas, ei ainsatki märki, et seal oleks kunagi elu keenud. Vaid Kvissental elas kenasti oma veemotospordiga.
Aga vastus järelikult lihtne: tehtigi see vilets pontoonsild sinna ette ja seda ei hakatud iga jõetrammi pärast lahti harutama. Lõppes laevatamine, lõppes ka Ranna seltsielu ja trall.

Samas oli see pontoonsild küll kole ja vilets, aga omamoodi vahva rajatis oma igakevadise koos jääga allavooluminekutega. Nagu ka need paadisadamad igal pool jõeääres, kus sai imetletud iga paadimehe oskusi oma paadikesele kajutit peale ehitada; ja ka pontoonsilda kaitsma pidanud telgikujulised puust jäämurdjad keset jõge.
On kuskil sellest pontoonsillast ka pilte üleval?

[Manurhin]

Mina mäletan seda aega, kui pontoonsild oli jalakäijate sild. Neid palkidest jäämurdjaid mäletan ka. Aga isa mälestuste järgi sõidetud sealt varem tõesti autodega üle. Kas ainult miilitsa- või ka muude sõiduautodega, seda kahjuks ei teagi. Küll aga rääkis isa, kuidas ta kord ühiskondliku autoinspektorina roolijoodikul ZIL-i käest ära võttis. Veokat ju tänava äärde jätta ei saanud ja kuhugi oli see vaja viia. Nii ta siis põrutanudki ZIL-iga üle pontoonsilla ja alles keset silda tulnud meelde, et uups, see pole ju sõiduauto. Aga üle saanud kenasti ja midagi ei juhtunud.

[Soobel]

Seega, kui Ranna liin lõpetas 1975, võib arvata, et sel ajal sai ka see suur autodega ülesõidetav pontoonsild otsa. Hilisemad versioonid olid küll nii pisikesed ja madalad, et Koidula ja Kreutzwald sealt läbi ei käinud. Kõige uuemal hea kui kolm meetrit oli veest sillataladeni, see vanem lääbakas oli kindlasti madalam ja viletsam. Viimase pontoonsilla üks keskmine liiges näikse Piirisaarel veel kasutuses olevat, nagu aastaid ja lehekülgi tagasi siin mulle lingiti.



Edit: Jee! Leidsin sellest 80-date sillakatastroofist pildi!



Esiplaanil on Kroonuaia poolt siis terved: kiikuv ühepontooniline liiges, järgmine lühike üleminekujupp ja siis - üks keskmine äravõetav liiges kolmveerandi osas pinnal ja vintis, järgmine ärakäiv liiges aga põhjas. Meltsiveski pool on näha ka see põhjavajunud lontis kiikuv liiges ja pooleldi pinnal üleminekujupp, mis aastaid kiikuva liigese ülesannet täitis.

[aurik]

See vana ja tugev pontoonsild kukkus kokku 1970 ja vist märtsikuus jääminekuga. See, et järgmiseks aastaks tehti uus ja madalam, panigi Ranna laevaliiklusele põntsu. 1971-75 laevad küll Ranna vahet käisid, aga ainult laupäev-pühapäev. Siis oli sild lahti. Aga 1976 lõpetati silla nädalavahetustel lahtihoidmine ära, põhjenduseks toodi Tähtvere-Supilinna- Toomemäe kandi elanike kaebused a'la mutikesed tahavad nädalavahetusel Raadi surnuaias käia, aga peavad nüüd tegema suure ringi kesklinna kaudu , sest pontoonsild on lahti. Jõesadam vist üritas küll mingi aeg Ranna liini käigus hoida, tuues mõneks ajaks ühe laeva tollase Emajõe sauna peatusse, aga sinna ei viitsinud jälle linlane kõmpida. Ja nii see Ranna välja surigi...
Nüüd see vana ja kõrge sild


Ja nüüd pilt sellest 70-80-te sillast. Andis otsida. Tervet silda ma ei leidnudki. Ainult katkise.
Ma ei oska tõesti öelda, kas pilt on 80-te lõpust, kui ta lõplikult kokku kukkus või tõesti Soobli poolt viidatud 80-81. Pildil on paar detaili, mis nagu viitavad just sinna 1980-da kanti. Mulle nagu meenuks, et umbes sel ajal oli sild nö kapitaalremondis ja inimesi viis üle laev (kas Koidula või Kreutzwald) Emajõe sauna ning Ülikooli sõudebaasi vahel


Vahelduseks mõned Peipsi piirivalvekaatrid. Mingit aastaarvu ega muud viidet piltide juures polnud, vaid see, et on Peipsi

[Soobel]

Ühel ajal otsisime ja ühel ajal näitasime. See pilt on kindlalt 80-date algusest ja pärast seda ehitati ta veel korra üles. 80-date lõpus läks ta vist lihtsalt koos jääga allavoolu ja leiti alles Peipsil üles ja teda kas ei tasunud või lihtsalt ei viitsitud uuesti taastama hakata. Ju oli piisavalt mäda. Värviliselt Piirisaare pildilt paistab ka, et originaalid on tal vaid pontoonid, mädanenud sambad ja kandvad raudtalad, peale paistavad olevat keevitatud mingid raudkäsipuud. Viimasel pontoonsillal olid ka kindlasti keskmistel liigestel raudtalad, aga pealmine laudis ja käsipuud olid puust.

[aurik]

Soobel, mina selle Piirissaare sillajupi pildi neli aastat tagasi saatsingi
Aga tundub, et tedagi enam pole. Uurisin üsna värsket aerofotot ja selle sillakese moodi enam nagu ei paista
http://www.estonia360.ee/piirissaare_sadam/