Lobjakas, Kross ja Kolmeraudne

[rbl]

Aga need 60 tuhat nälgivat last? Nemad siis seda raha ei saaks jah?

See on puhtalt valikute küsimus.

Ja mis saaks Eesti Kaitsejõududes töötavatest ja sellega seotud olevatest inimestest? Töötuks, aga muidugi. Las nemad lähevad välismaale ära, siis ravijärjekorrd lühenevadki ja doktorid saavad Eestis olla ja veel kahte allesjäänud tavainimest ravida.

Nad lähevad juba niigi välismaale ära. Eestis on ikkagi tööjõupuudus, mitte tööpuudus. Tööpuudus takistab samuti riigi arengut.

Küsiks, et miks meil on need palgad ja mõned muud asjad võrreldes põhjamaadega nõnda kehval järjel? Äkki on selles süüdi see, et me ei suutnud viimati riiki enda käes hoida?

Selles on süüdi odavale allhankele rajatud neokolonialistlik majandusmudel ja sellega ei olegi me võimelised enamat saavutama. Sarnaselt jätkates jääb põhjamaade tase meile alatiseks kättesaamatuks okupatsiooniaastad ei mängi siin erilist rolli.

Teeme siis nüüd ühe hästi hea riigi valmis, ootame kuni maailmas olukord destabiliseerub ja venemaal avaneb võimalus jälle meile külla tulla.

Klientriigi füüsilise hõivamise järgi praktiline vajadus puudub.

Seejärel ootame 70 aastat kuni saabub valge laev.

Valget laeva ei ole olemas, see oli bolševike müüt!

Kuskil aastal 2104 kirume jälle et see vene aeg oli ikka nii halb ja jättis meid soomest-rootsist 50 aastat maha.

Kordan veelkord, odavale allhankele rajatud neokolonialistliku majandusmudeliga ei olegi me võimelised enamat st. Rootsi-Soome taset kunagi saavutama. Siin ei mängi need 50 või enamat okupatsiooniaastat mingit erilist rolli.

Enne Teist maailmasõda oli Eesti neutraalne. Ehk Actual selgitaks mulle, millist kasu see meile siis tõi?

Enne Teist maailmasõda ei olnud Eesti neutraalne vaid tegi Abwehriga tihedat koostööd.

Sest Eesti ei ohustanud ju oma neutraliteedi tõttu mittekuidagimoodi Venemaad.

Kordan veelkord, Eesti ei olnud neutraalne vaid tegi Natsi-Saksamaa luureteenistusega Abwehr tihedat koostööd.

Mismoel nende siiajäämine peale sõda aitas kaasa Eesti riikluse säilimisele, mille püha ülessannet te siin taga ajate?

Nõukogude Liidu piirivalvevägede poolt pandi piir eestlaste kontrollimatule emigratsioonile, mis lõi peamise eelduse Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Braavo! Lugesin, noogutasin kaasa, rüüpasin lonksu märjukest ja mõnulen nagu hiir juusturattas edasi. Tublid! Väga mõnus lugemine, igati õpetlik ja samas ka veenev...

Mis ma pikalt ikka:
suutsite teema mõnuga põhja lasta! Hea näide mõjuisikute tegutsemisest/musta valgeks keeramisest/kaasvestleja mõtete mujale suunamisest jne jne. Valige ise, milline kellegile meeldib.
Samas tuleb ka mängu ilu tunnistada: väga isiklikuks pole nagu keegi läinud - seega ka bänni ei saa... JOKK! Samas on ikka mõnuga antud

Eriti valusalt mõjub aga "ühepauguteooria"... et sellise teooria leiutajal leib kurku kinni jääks!

Soory, OLEEG - ma küll päris hästi aru ei saanud, kelle-mille kapsaaeda see kivi nüüd oli aga ühe asja peab siiski ära täpsustama:

- teemat siin mu arust "põhja" ei ole lastud ja sel lihtsal põhjusel, et teemat kui sellist siin enam ei olnud

- sa oled ju nõus, et mingi provokaatori möla riigikaitseeelarve raffale kommirahaks laialijagamiseks ei saa olla teema

Ja "ühepauguteooria" on ka kahjuks täiesti olemas - seda ohtlikku ideed kannavad meil edasi 1940.a juunikommarite vaimsed pärijad. Nende eesmärk on taandada relvastatud vastuhakk võimalikule idaagressioonile sümboolsele "ühele paugule", et siis sujuvalt üle minna uue kollaborantliku valitsuse moodustamisele jne
Loomulikult kaasneb sellega armee ja kaitsetahte pidev otsene (või varjatud) halvustamine, kaitseeelarve jätkuv vastandamine sotsiaaloludega, riigikaitseliste hangete torpedeerimine, foorumlaste provotseerimine (-sic!) jne jne

[Manurhin]

kaitseeelarve jätkuv vastandamine sotsiaaloludega

Kaitseeelarve vastandamine sotsiaaloludega on tegelikult üsna absurdne. Sotsiaalolud on ülitähtis osa riigikaitsest. Seega on kaitse- ja sotsiaaleelarve küll ühest küljest kaks eri asja, aga tegelikult tuleks neid vaadelda kui ühte tervikut. Vastasel korral võib kaitsevägi küll olla X päeval valmis isegi mitu pauku tegema, kuid kui tagalas on kriitilisel hulgal neid, kes arvavad, et: "postkontor pandi kinni, politseijaoskond pandi kinni, pood pandi kinni, tuletõrjekomando likvideeriti, bussi ka enam ei käi, pensioni eest midagi osta ei jõua - kas, kurat, vene ajal nii oli?", siis pole ka sellest paugutamisest suuremat tulu loota.

[Actual]

Enne Teist maailmasõda oli Eesti neutraalne. Ehk Actual selgitaks mulle, millist kasu see meile siis tõi? Kas Venemaa tuli paluma meie käest abi, et me laseks nende baasid sisse, et KOOS võidelda sakslaste vastu ning samas järgida Eesti riigi iseseisvust. Sest Eesti ei ohustanud ju oma neutraliteedi tõttu mittekuidagimoodi venemaad.

Sel ajal ei omanud enam mingit tähtsust, kas olime neutraalsed, või olnuksime end kellelegi meeleheitlikult külge kleepinud - euroopa otsustajad leppisid meie saatuse MRP-ga kokku ja see salapakt viidi ellu. Ainukesena on häbiväärne, et Eesti allkiri on baaside lepingul all - baasid Eestis olid nii juriidiliselt, kui igas muus mõttes Eesti rahva vaba tahe, täpselt samamoodi kui täna on meie vaba tahe võidelda vabaduse eest Afganistanis või pilduda raha ESM-i auku - Eesti alistus oma saatusele ühegi püssipauguta. Kas püssipauk muutnuks meie saatust - tõenäoliselt mitte, aga meie sõnum oleks olnud ühene ja vaieldamatu, kui takkajärgi targutada, et tegelikult me ei tahtnud baase, ENSV, seda teist ja kolmandat. Ärme unusta, et Venemaa on küll möönnud MRP kuritegelikkust aga muus osas, baaside lepingust, ENSV-st kuni küüditamiseni ajab oma joru ja meie argumendid kõlavad ka erapooletule vaatlejale nõrgavõitu või vähemalt segasena, seda isegi tänapäevases võtmes, kus kõrvaline sebimine riikide kukutamiseks (Liibüa, Süüria jt) on rahvusvaheline norm ka Eesti arusaamise kohaselt. Võib isegi öelda, kui Venemaa täna viiks läbi salajasi sõjalisi operatsioone meie territooriumil oma rahvuskaaslaste toetamiseks ja meie riigikorra kukutamiseks, siis see oleks tänaste Eesti välispoliitiliste standardite kohaselt OK, sest Eesti toetab ja ka osaleb täna täpselt samasuguses tegevuses kolmandate riikide vastu - vot selline väärtustel põhinev poliitika on meil. Kui meie vastu samamoodi käitutakse siis laulame ja kurdame kuritegeliku ebaõigluse üle. Väärtused kas on või ei ole - ei saa olla poolikult rase, kui oled oma väärtused maha müünud või rumalusest maha mänginud, siis ole valmis kobinata võtma vastu neidsamu väärtusi, kui need su koduõuele tuuakse. Eesti ei ole valinud väärtusepõhist teed, kus "kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult", on tänane olukord igas mõttes vastupidine - rahvaarvult väheneme ja vaimusuurusele eelistame osalemist teiste avantüürides ja räägime tõsise näoga suurekssaamisest kaitsevõime mõttes.
Seda see tänane "ühepaugu teooria" räägibki, et me ei ole võimelised end Venemaa sõjalise agressiooni eest usutavalt kaitsma ja igasugused kombinatsioonid NATO-ga on samasugune kombineeritud teooria, mis saab praktikas suure tõenäosusega põruma - sõjalise agressiooni korral, me ei tohi anda kohe alla, või taaskord poliitiliselt venitades jääda ootama seekord NATO valget laeva. See "üks pauk" on piisav, et näidata oma tahet ja leppimatust agressiooniga, "sada pauku" näitaks täpselt sedasama, ainult eelnevalt hulka kulukamalt ja tagantjärgi suuremate kaotuste hinnaga

[Lemet]

Tegelikult on see "ühe püssipaugu" jutt üpris tobe, minge käige ja vaadake kasvõi mälestuskivi Raua tänaval. Vajadusel tembeldatakse need üks-kaks pauku vaid mõne poolemeelse vaimusünnitiseks. Jutt on ikkagi riigi otsustavusest vastu hakata. Või mitte.

[kangelaspioneer]

Viimasest Diplomaatiast paar Charles Gati tsitaati:

Minu seisukohad piirkonna julgeolekutingimuste kohta kujutavad mu ettekande kõige provokatiivsemat osa. Minu arvates on ainult kolmel Balti riigil vaja praegu ja lähitulevikus peljata tugevnevat Venemaad. Vene tankid ja raketid ei kujuta ohtu ei Sloveeniale, Bulgaariale, Rumeeniale, Ungarile, Slovakkiale ega Tšehhile. Võib öelda, et vähemalt kuus piirkonna riiki võivad kergendatult hingata – sel Kesk- ja Ida-Euroopa ajaloo ainulaadsel hetkel puudub julgeolekuoht. Poola, piirkonna suurim ja geopoliitiliselt tähtsaim riik, on erijuhtum. See riik peab olema jätkuvalt valvas, sest sügavad vaenulikkuse hoovused ei ole lakanud mõju avaldamast.

Pisut allpool:

Ma ei ole enam selline tulihingeline külma sõja sõdur nagu kunagi ja ma ei ole kindlasti ka sõjalise logistika asjatundja, aga ma usun, et USA ei saa ega tohigi Euroopast lahkuda. Kui mul oleks selles osas sõnaõigust, ütleksin, et kaks brigaadi Euroopas ei ole piisav – kas või igaks juhuks peaks neid olema rohkem. Ent oluline on meeles pidada, et – Balti riigid võib-olla erandina – Venemaa oht Kesk- ja Ida-Euroopale ei ole sõjaline.

[Kapten Trumm]

Raha nagu maast leitud, kuidas küll varem selle peale ei ole tuldud.
Aga need 60 tuhat nälgivat last? Nemad siis seda raha ei saaks jah? Ja mis saaks Eesti Kaitsejõududes töötavatest ja sellega seotud olevatest inimestest? Töötuks, aga muidugi. Las nemad lähevad välismaale ära, siis ravijärjekorrd lühenevadki ja doktorid saavad Eestis olla ja veel kahte allesjäänud tavainimest ravida.

Ja veel lisaks palju tahtjaid, kes kõik tahavad.....
Kui aus olla, siis tahaks ise ka sellest osa saada.
Miks ma pean lapsi kasvatades leppima mingi näljase 19 eurose lastetoetusega, kui ainuüksi "tasuta" Tallinna laskeaiakoht läheb min 50 eurot kuus.
Võiks ka Egiptuse kuurortides ringi hoorata ja õige mees olla.
Lisaks minu vanemad mõlemad riigipalgalised - täiesti näru palgaga kui aus olla.
Miks nemad juurde ei saa, aga politseinikud, päästjad ja nälgivad lapsed saavad?

Seepärast ei saagi, et lahendame päästjate ja politseinike palgad, seepeale küsivad õpetajad ja arstid, aga meie palgatõus. Ja kui see kah tehtud on, siis tekib kolmas, neljas ja kaheksakümne kaheksas küsija. Lõppresultaat (kõige õiglasem võibolla) ongi see 21 eurot per nase kuus (millega saab korra poes käia ja ongi otsas).

Ahjaa, valikute küsimus (universaalne demagoogia muide) nagu rubla ütles.

[Bokser]

No ei saa! Mõtlesin küll, et ei hakka sõna võtma, ei lugenud isegi kõike läbi, aga ikkagi tuli thtmine paaris asjas kaasa öelda. Esiteks, see saatelõik oli minu arvates täiesti mõttetu. Ma ei tea, milleks oli vaja seda mõneminutilist diskussiooni isegi tekitada. Lobjakase seisukohtadest oli mingi eelnev ülevaade olemas - kes oli lugenud tema arvamusartiklit, need teadsid, mida ta öelda tahab. Kross aga, rääkimata tema puudulikust teadmisest riigikaitses, ei jõudnud diskussiooni alustadagi, kui saade läbi sai. Istusin pärast saate lõppu tükk aega ja maigutasin suud - et mis oli selle asja eesmärk nüüd?
Seega saab arvamust avaldada vaid Lobjakase seisukohtade peale. Ta pole mulle kunagi loll mees tundunud ja seda üllatavam on tema viimase aja väga kriitilised seisukohad riigikaitse teemal. Kavatseb ta poliitikasse tulla või? Milleks selliseid väljaütlemisi vaja, kui ta ilmselt ka ise saab aru, et need kõlavad kergelt napakalt? Võib-olla tahtis ta öelda pisut teisiti kui see välja kukkus. Igal juhul see paugu jutt on selgelt nõme. Et teeme paugu ära, rohkemaks meil kaitseväge vaja ei ole ja las siis teised sõdivad meie eest edasi. Võib-olla on talle pikk Euroopas viibimine kuidagi kehvasti mõjunud, est vaatamata toredale NATO ühtsusele idaneb kogu Euroopas umbes samasugune seisukoht - teeme esimese paugu ära ja siis teised kaitsku meid. Paljude jaoks meist läänes olemegi need "teised" meie (nagu meie jaoks on "teised" nemad seal läänes). Seega, punt püssimehi, kes venkude üle Narve jõe tulles "pauku teevad" ning siis metsa laiali jooksevad, sest kaitseb meid ju organisatsioon, kus näib üha süvenevat arvamus, et las teised teevad) võibki lõpuks osutuda ainsaks "heidutuseks", kui deržaava tahab ellu viia oma aegade hämarusest eksisteerinud unistused. Seda muidugi puhul, kui me laseme sotsiaaldemokraatlikul mõttelaadil edasi süveneda. Ja seda kogu läänemaailmas. Meie ülesanne on piiritagustele selgelt märku anda, et me paneme vastu. Paraku peame me üha enam ka oma kalleid naabreid läänes sellele turgutama.
Ok, kui kodanik Lobjakas ja tema mõttekaaslased suudavad välja mõelda tõhusa heidutussüsteemi, mille abil eelarvekulusid kärpida, siis olgu - laseme pool sõjaväge lahti ja ma lahkun teenistusest nurisemata rahvamajandust toetama või välismaale raha teenima. Aga ärgu tulgu nad rääkima "paugust piiril", millega me oleme täitnud oma "moraalse kohustuse", sest midagi nii lolli üks haritud inimene ikka öelda ei tohiks. Me ei peaks ikka igas asjas Lätit tegema!
Ah, aitab sellest, sain end tühjaks mullitada.

Siiski, üks väike kommentaar veel - ma olen ilmselt üks vähestest, kes on kunagi läbi tolle kurikuulsa Roki tunneli sõitnud. Võin teile kinnitada, et tegu pole sugugi mingisuguse imerajatisega, mida pole võimalik rikkuda. Kõrge temperatuur teeb kiviga imesid ja kütuseveokid sõidavad tunnelist pidevalt läbi... Pealegi on isegi venelased kinnitanud, et grusiinidel oli olemas plaan, kuidas Roki tunnel õhkida. Ja ameeriklased on öelnud, et Gruusia poliitiline juhtkond ei lubanud seda teha. Palju neid kõiki muidugi uskuda saab, on omaette küsimus.

[Kapten Trumm]

Väga piltlikult öeldes, kui Eesti vallutamiseks eraldatakse näiteks 1000 tanki, siis me ei pea kõiki neid tuhandet tanki puruks laskma, et rünnakut tõrjuda. Sõltuvalt erinevatest olukordadest maailmas ja venemaal tõmbuvad nad võibolla tagasi juba siis, kui me laseme puruks 50 tanki, võibolla tuleb lasta puruks ka 500 tanki, aga mingi hetk vaatavad nad, et enam ei saa neid kaotusi lubada ja lõpetavad pulli ära.

EV rahaliste võimaluste juures pole ka võimatu selline olukord, kus EKV suudab hävitada KÕIK selle, mis mootori jõul siia veereb, arvestades VF töökorras tehnika hulka ei ole see saavutamatu. Selleks aga tuleb eesmärk püstitada ja selle poole jõuliselt rühkida, mitte hägustada oma eesmärki rahapõletusprojektidega ja petta ennast arusaamaga, justkui need rahapõletusvõimekused riigikaitselise eesmärgi täitmisel üldse mingit pilli puhuvad.

[piirivalvur]

Oletame et Eestis on muude ehitusfirmadele lisaks oü Kõver Kuvalda. Oletame et selle firma eesmärgiks pole mitte ehitamisega kasumit teenida vaid lihtsalt näidata et ehitamine toimub. Ilmselt oleks firmas mõne aja möödudes hästi palju kõikvõimalikke projektijuhte,objektijuhte jt "valgeid"tegelasi kuid suhteliselt vähe neid kes platsil midagi teevad ja ühtlasi selguks et selline ehitamise näitamine läheb kallimaks kui ehitamine ise. Paugu tegemise masina kontseptsioon paneb EKV samasse olukorda. Eesmärk ilma igasuguste NATOde abita üksi olla suuteline näiteks 100 000 VF väegrupeeringut ära hävitama muudaks olukorda kapitaaalselt ja annaks teise hingamise ka rahastamist suurendamata. Lobjaka puhul on arusaamatu mis ajas mees üldse elab.Nüüd kui J.Aaviksoo rügab juba aastaid oma ministeeriumiga selleks et endast liiga palju arvavate bakalauruste vohamist kontrolli alla saada tuleb ta rääkima tudengite eelisest sõdurite ees. Kas lobjakas üldse ei jälginud USA viimaseid presidendivalimiste debatte?Kui jälgis peaks ta teadma et neil kordadel kui pidi teemaks olema välispoliitika triivis jutt ikka ära siseküsimustele. Samuti seda et majandusanalüütikud ennustevad India SKP USA oma ületamist varem kui nad 10 aastat tagasi pakkusid Hiina omale.
Asi kisub ikka juba sinnapoole et veel enne järgmise kümnendi kukkumist on USA armee kärbitud Kanada ja Mehhiko vastaseks heidutuseks piisavale tasemele. Praegust EKV võitlusvõimet natuke vähendada oleks kõige õudsem asi mida üldse teha annab - ka 1,5 % kulutab raha kuid pauk oleks liiga nõrk selleks et VF armee tegevust oluliselt segada ja samal ajal piisavalt tugev selleks et meievastast genotsiidi legitimiseerida.

[planet64]

Kas keegi oskaks üldse pakkuda kes võiks olla see avalikkusele tuntud isik, kes jagaks midagi sõjaliset riigikaitsest ja oskaks seda mõjuvalt ka laiale avalikkusele selgitada? Kunnas? Lobjaka- taolisi riigikaitse- skeptikuid leiame avalikust ruumist piisavalt

Kahjuks pole minagi trehvanud, et keegi oleks kenasti kirjeldanud, kuidas võiks Eesti usutav iseseisev kaitsevõime tegelikult toimida. Miks seda pole tehtud? Pakuks mõingaid põhjuseid selleks:
- iseseisva kaitsevõime rõhutamine läheb mööda senisest pealiinist, et siiani on meie prioriteet olnud ette valmistuda Nato toetusvägede vastuvõtuks,
- iseseisvaks kaitsevõimeks vajalik tehniline tase erineks liiga palju meie praegusest tasemest ning näitaks meid liiga kehvas valguses,
- sõjaväelased ise pole jõudnud üksmeelsele seisukohale, millises järjekorras ja mis tasemele peaks erinevaid võimekusi arendama rahuldava iseseisva kaitsevõime saavutamiseks,
- kui ohuhinnangud ütlevad, et ohtu pole, siis oleks ju lausa kuritegelik panna pappi magama olematu ohu tõrjumiseks.
Kõigest hoolimata vast oleks Kunnas sobilik mingit varianti asjast kirjeldama. Kui seda teha läbimõeldult ja usutavalt, siis saavad tavakodanikudki sellest aru. Kuni seda pole tehtud jääbki suur osa mõtlema, et Eestit polegi võimalik iseseisvalt ilma võõrsõduriteta kaitsta. Kui saadakse aru iseseisva kaitse võimalikkusest, teavad valijadki kõvema häälega selle arendamist nõuda.

[oleeg]

Borja kirjutas:

Ja "ühepauguteooria" on ka kahjuks täiesti olemas - seda ohtlikku ideed kannavad meil edasi 1940.a juunikommarite vaimsed pärijad. Nende eesmärk on taandada relvastatud vastuhakk võimalikule idaagressioonile sümboolsele "ühele paugule", et siis sujuvalt üle minna uue kollaborantliku valitsuse moodustamisele jne
Loomulikult kaasneb sellega armee ja kaitsetahte pidev otsene (või varjatud) halvustamine, kaitseeelarve jätkuv vastandamine sotsiaaloludega, riigikaitseliste hangete torpedeerimine, foorumlaste provotseerimine (-sic!) jne jne

Olen Sinuga üsna ühel meelel!
Samas näib, et me oleme vaadanud lihtsalt erinevate nurkade alt: Sinu postituse lõpus minu poolt allajoonitud osa oli see mis mind tigedaks ajas ja kirjutama ajendas... Seega on mõtted üsna sarnased

terv
o

[krizz]

Soovitan lugeda! http://arvamus.postimees.ee/1044600/jaa ... -diktatuur

Šveits on küll Eestist vähem poliitkorrektne, kuid sidus ja endast lugupidav ühiskond, kus ka suuräri on kontrolli all. Näiteks – ja see ei ole otsitud näide, vaid peegeldab reeglit – kui Swedbanki Eesti haru registreeris oma 2012. aasta esimese kvartali kasumiks 52,2 miljonit eurot, siis Šveitsi ühe mõjukama panga Credit Suisse’i sama aja kasum oli 44 miljonit Šveitsi franki ehk 36,5 miljonit eurot. Ühelt kliendilt keskmiselt sai aga Swedbank Credit Suisse’ist neli korda suurema kasumi, mille tõenäoliselt suuremalt jaolt riigist välja viis, meie poliitladviku heakskiidul seejuures. Koos väljaveetud miljonitega lahkus Eestist töökohti ja inimesi, lahkus ka usaldust oma riigi, demokraatia ja iseenda vastu ehk sotsiaalset kapitali. Sedasama, mida referendumid Šveitsile samal ajal sisse tõid.

Kaitseeelarve kallale minemiseks pole mingit tarvidust. Meil on raha lademetes mustmiljonis kohas, kust riik saaks seda võtta ja kasutada Eesti elu parandamiseks. Eesti on liialt väliskapitali lüpsilehmaks tehtud, kel seljas veel hunnik kodumaiseid puuk-parasiite.

Miks me nutame koguaeg raha pärast? Paljusid asju saab teha hea tahtega ja mis peamine - patriotismi raha eest ei osta! Kusagil on ikka parem marjamaa, kui meil, 50 okupatsiooni aastaga füüsiliselt ja eriti vaimselt laastatud maal... Ehk on nii, et kui meid ründab rikkam maa, siis paljud hakkavad kalkuleerima, et kas ongi mõtet vastu hakata, sealt võib ju pappi rohkem saada. Rahvas, kes on nii mammona usku, kas üldse vääribki iseseisvust, või vähemalt seda, et tema eest keegi peaks verd valama. Või arvab keegi, et väliskapital on meie julgeoleku garant?

Esmane kaitsevõime peab jääma kasvõi selleks, et teatud seltskond jõuaks ohu korral pampudega sadamasse laevadele. Ehk nad sellega ikka arvestavad...

[siilike]

Tulles tagasi protsentide juurde, on mind alati hämmastanud see, kuidas kõiki NATO riike vaadatakse ühesugusena. Esiteks on igal neist oma ajalugu ehk olemasolev võimekus ja teiseks on igal neist oma geograafiline ja poliitiline asukoht.

Kui võtta NATO riike teistpidi ühtemoodi ja küsida kui hea on igaühe esmane kaitsevõime või kui hea see peaks olema, siis on ju selge, et teiste seas demokraatiakaugete, offensiivse retoorikada riikidega piirnevad, geograafiliselt isoleeritud NATO riikide iseseisev kaitsevõime võiks olla üle NATO keskmise. Ja näiteks meil siin Eestis võiks ka 2% NATO-standardi asemel rääkida, milline osa SKT-st läheb meie idanaabri SKT-st "riigikaitsele". Oli see 3,5% kuni 4,5% + oletatav lisakulu moderniseerimisprojektidele?

[Kapten Trumm]

Ja nii ongi.
Kui Saksamaa armee on ka 1,5%-ga kõva tegija, siis EKVs on 1,5% ees seismas suured kärped, tanke, hävituslennukeid, lahinguvõimelist mereväge ega isegi relevantset jalaväe hulka olema siin ei saa.

Tuleb see sellest, et Saksa SKP on lihtsalt nii suur, teisalt lennuvälju, kasarmuid, laohooneid ja relvastuse arendusprogramme, millest täna kasu saadakse - on seal külmast sõjast hunnikuna....