Soome uued miinijahtijad.
Re: Soome uued miinijahtijad.
Soomlased panevad 112 miljonit Euri ühe luurelennuki alla...
Casa C-295M-platvormile pannakse külge 85 miljoni eest varustust/tehnikat....
http://www.hs.fi/english/article/Finlan ... 9104842318
Casa C-295M-platvormile pannakse külge 85 miljoni eest varustust/tehnikat....
http://www.hs.fi/english/article/Finlan ... 9104842318
Re: Soome uued alused
Soome merevägi toob oma supervingete Jurmo kiirkaatrite kõrvale veelgi suuremad alused samast uuest mereväe kontseptsioonist.

Kaatri nimi on U700 ja tellimus on 12 ühikule (34 mln eurot)
- valmivad 2014-16
- isikkoosseisu mahub 32 meest
- RWS on hinna sees (?)
- uued sensorid
- NBC kaitse
- pikkus 19 m
- kiirus kuni 35 sõlme
Kõrvutades CB90d (20 tonni) ja Jurmot (14 tonni), mis võtavad peale vaid 20-22 meest.
Noh, ka meite planeerijatel tasuks kõrvataha panna, et sellise tümika tassimine Pärnust öö jooksul Tartu taha ja veesata Emajõest Peipsisse või Pihkvasse ei jäta luuretegevusele küll väga eelteatamisvõimekust. Seega Eesti territoriaalkaitse aspektist väga mõistlik investeering.

Ja kui näiteks Kpt Trummilt tuleks võibolla hala, et mis sa 20ne mehega rannas teed, et odavam oleks ka kummipaate omada, saaks korraga rohkem mehi sama raha eest transportida, siis saab tegelikult ka moottorratastel sihitajaid koos luurajatega saata, kes suudavad palju suuremal maa-alal opereerida.

Kaatri nimi on U700 ja tellimus on 12 ühikule (34 mln eurot)
- valmivad 2014-16
- isikkoosseisu mahub 32 meest
- RWS on hinna sees (?)
- uued sensorid
- NBC kaitse
- pikkus 19 m
- kiirus kuni 35 sõlme
Kõrvutades CB90d (20 tonni) ja Jurmot (14 tonni), mis võtavad peale vaid 20-22 meest.
Noh, ka meite planeerijatel tasuks kõrvataha panna, et sellise tümika tassimine Pärnust öö jooksul Tartu taha ja veesata Emajõest Peipsisse või Pihkvasse ei jäta luuretegevusele küll väga eelteatamisvõimekust. Seega Eesti territoriaalkaitse aspektist väga mõistlik investeering.

Ja kui näiteks Kpt Trummilt tuleks võibolla hala, et mis sa 20ne mehega rannas teed, et odavam oleks ka kummipaate omada, saaks korraga rohkem mehi sama raha eest transportida, siis saab tegelikult ka moottorratastel sihitajaid koos luurajatega saata, kes suudavad palju suuremal maa-alal opereerida.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44033
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Soome uued miinijahtijad.
Küsimus pole ju aluses/platvormis, vaid vahendites, millega see 20-30 meest vastast nt dessanditõrjes mõjutama hakkab.
Soomlastel on rannikujäägrid, Spike-ER'id, Stingerid ja asjad olemas, mida sinna peale laduda, aga meil....?
Õppind mehed ronivad oma kolaga pardale ja neile on tõesti sellist laeva vaja, sest Soome rannik koosneb tuhandetest pisisaartest ja kitsastest väinadest.
Kaatrid on seal viimane asi, mida vaja on, tegelikult käravad meil ka autod esialgu - küsimus on eelkõige relvastuses, millega seda merelt tulevat vastast siis mõjutada.
Laiemalt olemasolev TT relvastus (kahurid, milanid) jääb selgelt nõrgaks (eelkõige lennukauguse mõttes), dessantlaevani ei pruugi ulatuda ja selle 2,5 km randa ujuvad sobiva ilmaga ka soomukid ise ära, sellele kaugusele laskvaid asju on näputäis ja tõenäoliselt ei asu nad vajalikus kohas (loterii peavõite esineb harva).
Rannakaitse (mille hulka taolised alused Skandinaavias tegelikult kuuluvad) koosneb eri osadest - avastamine, üksused ja väljaõpe, relvastus, liigutamine vajalikku kohta.
Skandinaavias kulutati korralikke summasid igasugu visuaalvaatlejate väljaõpetamiseks (puhuks kui radarid enam ei tööta), kui paljud siit foorumist oskaks 10 km kaugusel vahet teha mõnel levinul NATO ja VF fregatil?
Soomlastel on rannikujäägrid, Spike-ER'id, Stingerid ja asjad olemas, mida sinna peale laduda, aga meil....?
Õppind mehed ronivad oma kolaga pardale ja neile on tõesti sellist laeva vaja, sest Soome rannik koosneb tuhandetest pisisaartest ja kitsastest väinadest.
Kaatrid on seal viimane asi, mida vaja on, tegelikult käravad meil ka autod esialgu - küsimus on eelkõige relvastuses, millega seda merelt tulevat vastast siis mõjutada.
Laiemalt olemasolev TT relvastus (kahurid, milanid) jääb selgelt nõrgaks (eelkõige lennukauguse mõttes), dessantlaevani ei pruugi ulatuda ja selle 2,5 km randa ujuvad sobiva ilmaga ka soomukid ise ära, sellele kaugusele laskvaid asju on näputäis ja tõenäoliselt ei asu nad vajalikus kohas (loterii peavõite esineb harva).
Rannakaitse (mille hulka taolised alused Skandinaavias tegelikult kuuluvad) koosneb eri osadest - avastamine, üksused ja väljaõpe, relvastus, liigutamine vajalikku kohta.
Skandinaavias kulutati korralikke summasid igasugu visuaalvaatlejate väljaõpetamiseks (puhuks kui radarid enam ei tööta), kui paljud siit foorumist oskaks 10 km kaugusel vahet teha mõnel levinul NATO ja VF fregatil?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Soome uued miinijahtijad.
Kommentaariks eelnevatele kirjadele, ei ole mingi Soome-ekspert, kuid põhjanaabrite hingeelu ja olukorraga enam-vähem kursis. Lennuk tuleb ja sellega saab naabrite sidet kuulata, selline võimekus on igal normaalsel riigil olemas ning täna kasutusel olev lennuk hakkas lihtsalt vanaks jääma, eriti see elektrooniline kuulamise osa.
Soome rannik ja Eesti rannik erinevad kaitsja vaatevinklist nagu siga ja kägu. Eestis on palju sirget rannajoont, kuid Soome on valdavalt liigendatud, saared ja kaljud. Eestis ei ole sisuliselt rannakaitsevõimekust olemas, me võime teoretiseerida haubitsapatarei või TT rakettide kasutamisest, kuid relvasüsteemide hulga kõrvutamine dessandiohtliku rannajoone kilomeetritega annab tulemuseks väga väikese relvasüsteemide arvu km kohta. Soomlastel on olemas nii relvasüsteemid kui üksused rannakaitseks, alates rasketest ja kergetest rakettidest (Eurospike lisahange rannakaitse ja TT tarbeks on hetkel pooleli) kuni suurtükkide ja mereväe eriüksuseni1
Need uued kaatrid on mõeldud peamiselt rannakaitse ehk rannikkojääkärite transpordiks ja kaitsevad meeskonda nii kergema kuuli ja killu kui ka NBC ohtude eest. Võimekus liigutada 12 rühma ehk neli kompaniid või 1 pataljoni mööda rannikut vastasele võimalikult vastikusse kohta on oluline. Lisaks toetaks sellist liigutamist kogu muu soomlaste kasutada olev tulejõud. Kummipaadiga seda ei saa võrrelda ja pole vajagi, rannikuluure ja eriüksus ujuvad või aerutavad vajadusel kajaki, kummipaadi või väiksema mootorpaadiga vajalikku kohta ja tagasi. Samuti pole mõtet võrrelda Eesti ja Soome sõjalist võimekust, sest esimene on üles ehitatud teadmisele, et konflikti ei teki ja kui tekibki, siis kõik lääneliitlased asuvad otsustavalt välja Eesti eest. Teise riigikaitse on üles ehitatud teadmisele, et kuigi hetkel on konflikti oht väike, ollakse ajaloost õppinud, et jama korral tuleb ise hakkama saada ja võibolla saab läänest natuke toetust.
Soome rannik ja Eesti rannik erinevad kaitsja vaatevinklist nagu siga ja kägu. Eestis on palju sirget rannajoont, kuid Soome on valdavalt liigendatud, saared ja kaljud. Eestis ei ole sisuliselt rannakaitsevõimekust olemas, me võime teoretiseerida haubitsapatarei või TT rakettide kasutamisest, kuid relvasüsteemide hulga kõrvutamine dessandiohtliku rannajoone kilomeetritega annab tulemuseks väga väikese relvasüsteemide arvu km kohta. Soomlastel on olemas nii relvasüsteemid kui üksused rannakaitseks, alates rasketest ja kergetest rakettidest (Eurospike lisahange rannakaitse ja TT tarbeks on hetkel pooleli) kuni suurtükkide ja mereväe eriüksuseni1
Need uued kaatrid on mõeldud peamiselt rannakaitse ehk rannikkojääkärite transpordiks ja kaitsevad meeskonda nii kergema kuuli ja killu kui ka NBC ohtude eest. Võimekus liigutada 12 rühma ehk neli kompaniid või 1 pataljoni mööda rannikut vastasele võimalikult vastikusse kohta on oluline. Lisaks toetaks sellist liigutamist kogu muu soomlaste kasutada olev tulejõud. Kummipaadiga seda ei saa võrrelda ja pole vajagi, rannikuluure ja eriüksus ujuvad või aerutavad vajadusel kajaki, kummipaadi või väiksema mootorpaadiga vajalikku kohta ja tagasi. Samuti pole mõtet võrrelda Eesti ja Soome sõjalist võimekust, sest esimene on üles ehitatud teadmisele, et konflikti ei teki ja kui tekibki, siis kõik lääneliitlased asuvad otsustavalt välja Eesti eest. Teise riigikaitse on üles ehitatud teadmisele, et kuigi hetkel on konflikti oht väike, ollakse ajaloost õppinud, et jama korral tuleb ise hakkama saada ja võibolla saab läänest natuke toetust.
Viimati muutis Leo, 25 Nov, 2012 17:48, muudetud 1 kord kokku.
Re: Soome uued miinijahtijad.
Soome ja Eesti sõjalist võimekust ei ole mõtet võrrelda, sest Soome on oma võimekust saanud järjepidevalt arendada 1918-2012 aga Eesti 1918-1940 ja siis 1991-2012. 94 aastat vs 42 aastat.Leo kirjutas:Samuti pole mõtet võrrelda Eesti ja Soome sõjalist võimekust, sest esimene on üles ehitatud teadmisele, et konflikti ei teki ja kui tekibki, siis kõik lääneliitlased asuvad otsustavalt välja Eesti eest. Teise riigikaitse on üles ehitatud teadmisele, et kuigi hetkel on konflikti oht väike, ollakse ajaloost õppinud, et jama korral tuleb ise hakkama saada ja võibolla saab läänest natuke toetust.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44033
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Soome uued miinijahtijad.
Päris nende aastaarvude taha pugeda siin ei saa, Soome ületab Eestit ka mitmete muude aastaarvudest sõltumatute näitajate poolest, mille poolest meie armastame rusikaga vastu rindu taguda. Kui vaadata Soome tegemisi nt tsiviilvaldkonna sõjaks valmistumisel (mida kaitse-eelarvest ei finantseerida), siis vahe on veelgi suurem, iseäranis kõvasti on see vahe aga kärisenud Eesti kahjuks viimase 20 aastaga - mil me justkui kõvasti arenenud olema pidanuks. Küsimus on eelkõige täpselt selles, mida Leo ütles, esmalt on probleem kõrvade vahel (sinna on see 50 aastaga ikka sügavalt pressitud).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Soome uued miinijahtijad.
Soome ostab Norralt ligi 4000 km läbisõiduga Bandvagn'eid 206'sid kokku 123 ühikut, millega kaasneb lisahanke võimalus järgneva 150ne ostuks. Ühe Bv 206 hind on ligikaudu 27 000 €/tk. Vedukid on heas tehn. korras. (vanas rahas pool miljonit krooni masina eest).
Hange on osa roomiksõidukite 2009 aasta kontseptsioonist, mis on mõeldud kuni aastani 2030. Kokku planeeritakse 400 uut vedukit.
[youtube]http://youtu.be/uQA4LiB7vqQ[/youtube]
Eesti ideaalis oleks vaja Bv206ga varustada Hiiumaa, Saaremaa. Läänemaa ja Lõuna-Eesti Kaitseliidu üksused, mitte neile veoautosid soetades jõuda kuskile kesisele arengupulgale.
Hange on osa roomiksõidukite 2009 aasta kontseptsioonist, mis on mõeldud kuni aastani 2030. Kokku planeeritakse 400 uut vedukit.
[youtube]http://youtu.be/uQA4LiB7vqQ[/youtube]
Eesti ideaalis oleks vaja Bv206ga varustada Hiiumaa, Saaremaa. Läänemaa ja Lõuna-Eesti Kaitseliidu üksused, mitte neile veoautosid soetades jõuda kuskile kesisele arengupulgale.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Re: Soome uued miinijahtijad.
Nasusid voi eesti keeles pannvaageneid päris 4x4 Mogide ja G-Mersudega vorrelda ei anna, kuid soomlased kasutavad Nasusid piirkondades, kus raskem soomus kipub puude vahele voi sohu kinni jääma nii meeste kui kola kui raskemate relvasysteemide vedamiseks. Jalaväge mahub peale paar jagu voi 81 mm MP koos lahingkomplektiga. Päris head riistad, kuigi autodest kallimad pidada, sest kummiroomikud kuluvad rehvidest kiiremini ning diislit tahavad ka liiter kilomeetrile. Eestis on neid ka Rootsi varudest, kuid voiks olla rohkem. Maantee peal voib siis DAFi vms liikuda, kuid maastikul korraliku roomikuga.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44033
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Soome uued miinijahtijad.
Pannvaagen on ju tegelikult Skandinaaviamaade lumepinna- ja soosõiduk, ta suudab sõita seal, kus igasugune muu tehnika ligidalegi ei lähe.
Rootsi armees olid need ka 120 mm MP vedukid.
Rootsi armees olid need ka 120 mm MP vedukid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Soome uued miinijahtijad.
Päeval D on meil sellised ummikud, et ükski ratassõiduk ei pääse liikuma, kuna linna- ja talurahvas on teed ummistanud. Präeguste supermarketist toidu järel käimisega jääb ju riik iga viperuse pärast nälga.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Re: Soome uued miinijahtijad.
Bandvagenite tootmisega võiks vabalt tegeleda Eesti paadiehituse/laevaehituse ettevõtted
Esimene investeering võiks tulla eraettevõtja enda poolt ning seejärel oleks võimalik teha reaalse masinaga reklaami ja käia seda ka laias maailmas näitamas.
Esimene investeering võiks tulla eraettevõtja enda poolt ning seejärel oleks võimalik teha reaalse masinaga reklaami ja käia seda ka laias maailmas näitamas.
Re: Soome uued miinijahtijad.
Tea milleks? Ettevõtjal on muudki teha kui lambist sellist mitte mingit perspektiivi omavat tootearendust arendada. Lugupeetaval ikka on õrna aimu, millist raha sedasorti asja väljatöötamine võtab? Julgesti aasta töötunnid(ja mitte 300 eurose kuupalgaga) vähemalt kuuele inimesele on koos riigimaksudega kuipalju? 8x22x12x16x6=??. Lisame siia materjalid, sõlmed, riistad, kaudsed kulud jne jne. Ja seda mille nimel? Selle reha otsas on juba tantsu löödud. See asi peaks hakkama ikka teisest otsast hargnema.Esimene investeering võiks tulla eraettevõtja enda poolt ...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Soome uued miinijahtijad.
Nasu ja Bandvagen ikka erinevad masinad.Nasu on soomlaste endi toode millel jõuallikaks GM 6,2 l Heavy Duty V-8 ja Bandvagenist kaalu ka umbes tonni jagu rohkem . Bandvagen jälle rootslaste tehtud mille jõuallikaks on Ford "Scorpio" 2,9l bensiinimootor.Leo kirjutas:Nasusid voi eesti keeles pannvaageneid päris 4x4 Mogide ja G-Mersudega vorrelda ei anna, kuid soomlased kasutavad Nasusid piirkondades, kus raskem soomus kipub puude vahele voi sohu kinni jääma nii meeste kui kola kui raskemate relvasysteemide vedamiseks. Jalaväge mahub peale paar jagu voi 81 mm MP koos lahingkomplektiga. Päris head riistad, kuigi autodest kallimad pidada, sest kummiroomikud kuluvad rehvidest kiiremini ning diislit tahavad ka liiter kilomeetrile. Eestis on neid ka Rootsi varudest, kuid voiks olla rohkem. Maantee peal voib siis DAFi vms liikuda, kuid maastikul korraliku roomikuga.
Tahad joosta õpi kõigepealt käima !
Re: Soome uued miinijahtijad.
Pannvaagenite õige mark on Hägglunds. BV on lihtsalt tüübinimetus "roomiksõiduk".
Rootsi originaalmasinad on Scorpio bensumootoriga, aga muudes riikides on neid enamasti tuunitud ümber diislite peale. Võimalik, et ka rootslased ise on jätnud endale dislad. Bensukad aga saatsid meile ja meil pole ka nendega sellisena väga palju peale hakata, sest ülejäänud Kaitsevägi kipub ju diisliga sõitma. Vähemalt 1 on päästjatele antud. Aga tegelikult need KV olemasolevad on siiski arvel ja teatud otstarbeks reserveeritud.
Rootsis olla nii olnud, et jalaväerühmal oli 2 Volvo TGB 21 (või 20) ja 1 Hägglunds BV-206. Volvodel reisisid seal pinkide peal sõdurid ja Hägglundsi peal vedas RV varustust. Ja vedas varustuse jalastunud rühmale maastikule järele, kui Volvod maha jäid.
Mis neid soomlaste paate puudutab, siis mina nende soetamisel suuremat mõtet ei näe. Meie rannikumeri erineb Soome omast oluliselt ja meil ei ole vaja rahvast saarekeselt saarekesele eriti liigutada. Kui, siis selliseid mootorpaate muretseda, mis kannavad 10 meest ja kuulipildujat ning istuvad maasturi järele haagitavale haagisele. Ründepaadi tüüpi. Kuuluma peaks need sel juhul KL-ile. Mereväele või ujuvvahenditele minev raha tuleks investeerida kuidagi otstarbekamalt. Minumeelest ei ole meil näiteks sonariga ehk hüdrolokaatoriga laevu, millega oma territoriaalvete suveräänsust kontrollida. Pitkal vist oli sonal, aga kindlalt ei tea. Ilmselgelt nii suure ja ka aeglase laevaga allveelaevade otsimise patrulle ei tee.
Minu nägemusel, mida olen ka varem foorumisse kirjutanud, peaks merevägi endale saama PPA patrull-laevastiku, formeerides patrull-laevade divisjoni ja neid saaks siis vastavalt varustades kasutada ka pistelisteks kontrollreidideks allveelaevade vastu. Väga võimalik, et me saame teada, kui Kaliningradist või Peterburist mõni allveepaat välja sõidab ja saame vajadusel organiseerida samaks perioodiks kontrollieesmärgilisi patrullsõite. Esialgu oleks juba see edasiminek ja ühtlasi suht napi ressursikuluga.
Rootsi originaalmasinad on Scorpio bensumootoriga, aga muudes riikides on neid enamasti tuunitud ümber diislite peale. Võimalik, et ka rootslased ise on jätnud endale dislad. Bensukad aga saatsid meile ja meil pole ka nendega sellisena väga palju peale hakata, sest ülejäänud Kaitsevägi kipub ju diisliga sõitma. Vähemalt 1 on päästjatele antud. Aga tegelikult need KV olemasolevad on siiski arvel ja teatud otstarbeks reserveeritud.
Rootsis olla nii olnud, et jalaväerühmal oli 2 Volvo TGB 21 (või 20) ja 1 Hägglunds BV-206. Volvodel reisisid seal pinkide peal sõdurid ja Hägglundsi peal vedas RV varustust. Ja vedas varustuse jalastunud rühmale maastikule järele, kui Volvod maha jäid.
Mis neid soomlaste paate puudutab, siis mina nende soetamisel suuremat mõtet ei näe. Meie rannikumeri erineb Soome omast oluliselt ja meil ei ole vaja rahvast saarekeselt saarekesele eriti liigutada. Kui, siis selliseid mootorpaate muretseda, mis kannavad 10 meest ja kuulipildujat ning istuvad maasturi järele haagitavale haagisele. Ründepaadi tüüpi. Kuuluma peaks need sel juhul KL-ile. Mereväele või ujuvvahenditele minev raha tuleks investeerida kuidagi otstarbekamalt. Minumeelest ei ole meil näiteks sonariga ehk hüdrolokaatoriga laevu, millega oma territoriaalvete suveräänsust kontrollida. Pitkal vist oli sonal, aga kindlalt ei tea. Ilmselgelt nii suure ja ka aeglase laevaga allveelaevade otsimise patrulle ei tee.
Minu nägemusel, mida olen ka varem foorumisse kirjutanud, peaks merevägi endale saama PPA patrull-laevastiku, formeerides patrull-laevade divisjoni ja neid saaks siis vastavalt varustades kasutada ka pistelisteks kontrollreidideks allveelaevade vastu. Väga võimalik, et me saame teada, kui Kaliningradist või Peterburist mõni allveepaat välja sõidab ja saame vajadusel organiseerida samaks perioodiks kontrollieesmärgilisi patrullsõite. Esialgu oleks juba see edasiminek ja ühtlasi suht napi ressursikuluga.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44033
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Soome uued miinijahtijad.
Mis puudutab hummeli ideed kiirpaatidest, siis osade meeste arvates näeks välja "uus meresõda" Pärsia lahel sedasi:
http://newwars.wordpress.com/2010/04/14 ... rier-pt-3/
Toomse on selles ka kuskil kirjutanud, lugu põhineb ühel jänkide suurel kaardiharjutusel, kus üks USMC kindral andis vastaspoole high tech sõjalaevadele swarmingu põhimõttel väikesi kiirpaate ja eralennukeid kasutades tappa.
http://newwars.wordpress.com/2010/04/14 ... rier-pt-3/
Toomse on selles ka kuskil kirjutanud, lugu põhineb ühel jänkide suurel kaardiharjutusel, kus üks USMC kindral andis vastaspoole high tech sõjalaevadele swarmingu põhimõttel väikesi kiirpaate ja eralennukeid kasutades tappa.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist