EW ohvitseride represseerimisest 1934.a

[Reserv]

Kes viitsib, võib vaadata ohvitseride vanuse ülemmäära 1938. aasta (või varasematest) Ohvitseride teenistuskäigu seadlusest. Kui õigesti mäletan, võis kõige madalamatelt ametikohtadelt lahti saada juba 37-aastaselt (lendurid ja allveelaevnikud), nii et 48/49-aastane pataljoniülem ei olnud tollal ka just liiga noor. Sõjavägede Juhataja sai vabaks 60-aastaselt.

Eksisin enne. Madalaimalt, XIV (rühmaülem) palgaastmelt võis vabaks saada 46- (rivi) või 55- (eriala-ametikohad) aastaselt. Lendurid, lendur-vaatlejad ja allveelaevnikud said erru 5 aastat varem. See 37 oli vist allohvitseride teenistuskäigu seadlusest meelde jäänud. IX astmelt (pataljoniülem) võidi vabastada 50-56 aastaselt. Aga oli teisigi seaduslikke põhjusi (paarkümmend) ohvitseri vabastamiseks, enamus neist mitte-poliitilised.

[Reigo]

VR kavaleride album annab Tallole VR I/3.

[toomas tyrk]

Vana teema upitamiseks. Seoses uue põhiseaduse kehtima hakkamisega sai Riigivanem ka sõjaväe kõrgemaks juhiks. See siin on siis uue kõrgema juhi esimene kaadrialane käskkiri.

Nende määramiste taga on ilmselgelt poliitilise ustavuse küsimus.

Samast leiab nii eelmised kui ka järgmised käskkirjad sõjavägede kohta. Järgmistest enam sellist selget "poliitilist" jälge ei leia.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.370:1

Saagas dokumentide vaatamiseks peab olema registreeritud kasutaja.

[ivanorav]

Vastupidi siintoodud väidetele ei olnud kaitseväelaste osavõtt erakondadest ja poliitikast Eestis keelatud kuni I934. aasta kevadeni. See keelustati puhtast ärategemissoovist vabadussõjalastele. Väide, et vabadussõdalaste teenistusest vabastamisel ei olnud mingit poliitilist tagamaad ja tegemist oli vaid ümberstruktureerimisega jne on tõsiasjade ees silmade kinnipigistamine. Vaatame näiteks, mida Marandi selle kohta on kirjutanud (lk. 4I0-4I2):

Märtsi alguses ütles Päts kohtu- ja siseminister J.Müllerile, et "vapsidele" on vaja teha "harakiri" ja soovis selleks saada endale nende juhtide nimekirja.

18.02.34 tunnistas Päts põllumeeste-kogude IX kongressil "seniste erakondade lagunemisprotsessi ja uute voolude tekkimist" ja kuulutas, et olukorra saneerimiseks esitab ta Riigikogus nõude keelata riigikaitse-aparaadi koosseisul osavõtt kõigist poliitilistest organisatsioonidest ja kui seda ei tehta, siis paneb ta selle keelu maksma oma esimese dekreediga.

Riigikogu võttiski selle seaduse vastu 27.02.1934. Peale riigipööret muudeti lihtkorras vallandatavateks ka ülejäänud riigi-, omavalitsuse jne, tolleaegses sõnapruugis "teenijad".

15.03.I934 võttis riigikogu vastu eeskirja, mis kehtestas totaalse vallandamisõiguse kutselistele kaitseväelastele, st. kõigi ohvitseride, kaitseväeametnike ja üleajateenijate suhtes. Kõiki neid tohtis nüüd ilma ainsa erandita vallandada kaitseseisukorra piirkonnas kas riigivanema, kaitseministri, kaitsevägede juhataja või diviisiülema otsusega. Seadust asuti koheselt ellu viima.

Marandi kommenteerib: "Kahtlemata ka see, erakordselt kaugeleminev seadus oli sihitud vabadussõjalaste vastu ja ja välja kutsutud nende üliägeda, äärmusliku poliitilise võitluse poolt nüüd I934.a. algul." Ka Päts, kelle korraldatud riigipööre ületas kordades igasuguse vabadussõjalaste "üliägeda ja äärmusliku" poliitilise võitluse raamid, tunnistas I5.03.34 riigikogus, et sõjaväes olid "teatud ümberpaigutused ette võetud puhastuseks, ja need nõrgemad jõud, kes ei suutnud oma sõjaväelist kohustust täita, on pidanud kaitseväest lahkuma või on niisugustele kohtadele ümber paigutatud, kus nad võivad järele mõelda ja parandada seda, mida nad oma kergemeelsusega tegid"(Riigik. prot. v.3/4, I437).

Ilmselt võib nüüd asja nimetada ikkagi tema õige nimega - poliitiliseks puhastuseks, mida viidi läbi üsna põhjalikult.

Kuna tegemist oli kodanike pöhiöiguste väga suure riivega (kodanikult poliitilise ja muu seltsielu keelamine), oleks pidanud pöhiseaduse ümber kirjutama, ja kahjuks pöhiseadust ei saa demokraatlikus riigis lihtsalt niisama muuta! (Pätsi käskkiri, riigikogu tavahääletus.) Näen ikka, et öiguslikust seisukohast oli tegu represeerimisega !

[ivanorav]

Demokraatlikus riigis kahjuks käivad asjad niimodi, et kui mingi kodanike rühm jäetakse ilma pöhiseaduses ülestähendatud kodanikuöigustest, siis seda saab teha ainult pöhiseadust muutes!
Seda asja on väga raske selgitada inimestele, kes ei ole Riigiöiguses kodus!
See, et Päts vöimust ilma jäämise hirmu maskeeris mingiks eriolukorraks, ei öigusta mingit diktatuuri kehtestamist. Ega need aprillirahutused igavesti ei kestnud, vöi mida?
Ja mis see Jöks siia puutus?

[Peter[L+]]

Tuletaks siiski meelde (kuigi asjaosalised seda kindlasti teavad), et aastal1934 kehtis Eestis osaliselt kaitseseisukord.
"11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele[4]. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides". (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseseisukord)

[ivanorav]

Kui neid usinaid kaitseseisukordi vaadata, siis tegelikult esimesest EV-st ei saanudki demokraatlikut riiki.
Kuna vapsid olid enamus söjaväelasi, siis represeeriti neid selle eest, et nad tegelesid poliitikaga! Sama pöhimöte puudutas ka kommuniste.
Ilma jäid nad sellisest öigusest:

§ 6. Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei või olla avalikõiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest. Seisusi ja seisuslikke tiitleid Eestis ei ole.



§ 18. Kõigil Eesti kodanikkudel on õigus avalikku rahu rikkumata koosolekuid pidada sõjariistadeta.

Ühinguisse ja liitudesse koondumine on Eestis vaba.

Streigi vabadus on Eestis kindlustatud.

Neid õigusi võib seadus piirata ainult avaliku julgeoleku huvides.

§ 26. Kodanikkude õiguste ja vabaduste üleslugemine eelseisvais §§ (6-24) ei kõrvalda mitte teisi õigusi, mis järgnevad selle põhiseaduse mõttest ehk on temaga kokkukõlas.

Kodanikkude vabaduse ja põhiõiguste erakorralised kitsendused astuvad jõusse seaduslikus korras kindla tähtajani väljakuulutatud kaitseseisukorra puhul vastavate seaduste põhjal ja piirides

[ivanorav]

Probleem ongi selles, et ei ole sellist seaduslikku öigusnormi, mis neilt selle öiguse ära vöttis!
Mis Streike puudutab, siis esimeses pöhiseaduses ei ole lisaklauslit (NB igal pöhiseaduse punktil, millest vöib teha erandi on juures lisaklausel, näiteks "seadustes ettenähtud juhtumistel ja korras.")

Streigi paragrahvil seadusele viidet ei ole, tähendas streigiöigus oli köigil ilma eranditeta!

Huh-huh

[Reigo]

Kui neid usinaid kaitseseisukordi vaadata, siis tegelikult esimesest EV-st ei saanudki demokraatlikut riiki.
Kuna vapsid olid enamus söjaväelasi, siis represeeriti neid selle eest, et nad tegelesid poliitikaga! Sama pöhimöte puudutas ka kommuniste.

Kommuniste represseeriti konkreetsete paragrahvide alusel. Paragrahvi "tegeles poliitikaga" minu teada polnud.

Ilma jäid nad sellisest öigusest:

§ 6. Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei või olla avalikõiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest. Seisusi ja seisuslikke tiitleid Eestis ei ole.

Kuidas puutub vapside/kommude represseerimisse paragrahv, mis räägib sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest olenevatest avalikõiguslikest ees- ja paheõigustest? Milline sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest olenev paheõigus vapsidel ja kommudel oli, mis neid seaduse ees ülejäänutega võrreldes ebavõrdsesse seisu pani?

[ivanorav]

Huh-huh !
Pean ikka jätkama loengut riigiöigusest !

Öigusnormid on üksteise suhtes hierarhias ja körgeimal on neist pöhiseadus. Töin näitena välja " Pöhiseaduse paragrahvid 6 ja 18.
Kui pöhiseaduse paragrahvid lähevad vastuollu alemate öigusnormidega,(mingid lihtsalt paragrahvid) siis rakendatakse ikkagi körgemat öigusnormi !(NB demokraatlikus riigis.)

Tänapäeval näeks välja Pätsi sigatsemine selline:

President Ilves kuulutab välja eriolukorra, seoses riigis vohava.. narkokaubandusega!
(Nb ilma Riigikogu nöusolekuta )
President annab välja käskkirja, keelates keskerakondlastel töötamise Tallinna linnavalitsuses ja Sotse kiusaks/pistaks vangi niisama lihtsalt mingite paragrahvide alusel?

[Reigo]

Huh-huh, küsin uuesti:

Kuidas puutub vapside/kommude represseerimisse paragrahv, mis räägib sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest olenevatest avalikõiguslikest ees- ja paheõigustest? Milline sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest olenev paheõigus vapsidel ja kommudel oli, mis neid seaduse ees ülejäänutega võrreldes ebavõrdsesse seisu pani?

Suudad vastata?

See pole vastus:

Öigusnormid on üksteise suhtes hierarhias ja körgeimal on neist pöhiseadus. Töin näitena välja " Pöhiseaduse paragrahvid 6 ja 18.
Kui pöhiseaduse paragrahvid lähevad vastuollu alemate öigusnormidega,(mingid lihtsalt paragrahvid) siis rakendatakse ikkagi körgemat öigusnormi !(NB demokraatlikus riigis.)

Ei näe, et paragrahv kuus puutub kuidagi asjasse. Seega ei lähe ta ka kommude ja vapside represseerimisega vastuollu.

Kommusid represseriti näiteks paragrahvi alusel, mis karistas vägivaldset riigikukutamist planeerivasse organisatsiooni kuulumise eest. Kuidas see läheb paragrahviga 6 vastuollu?

[Reigo]

Tänapäeval näeks välja Pätsi sigatsemine selline:

President Ilves kuulutab välja eriolukorra, seoses riigis vohava.. narkokaubandusega!
(Nb ilma Riigikogu nöusolekuta )
President annab välja käskkirja, keelates keskerakondlastel töötamise Tallinna linnavalitsuses ja Sotse kiusaks/pistaks vangi niisama lihtsalt mingite paragrahvide alusel?

See analoogia on pealegi vigane. Kaitseväelaste osalus poliitilises elus keealti Riigikogu seadusega, mitte Pätsi käskkirjaga.

Muide paragrahv 18 ütleb ju ometi: "Neid õigusi võib seadus piirata ainult avaliku julgeoleku huvides." Kaitseväelaste osaluse keelamist poliitilistes organisatsioonides võib 1934. aasta kontekstis tõlgendada kui sammu avaliku julgeoleku tagamiseks.

Ja veel: mida tähendab "kiusaks/pistaks vangi niisama lihtsalt mingite paragrahvide alusel"? Kui on kahtlus, et on teostatud paragrahvis kirjeldatud süütegu, siis tihti pistetaksegi vangi. Kui ei ole kahtlust, siis ei pisteta vangi.

On ka selge, et "riigiõiguses kodus" loengupidajal pole aimugi millised olid need paragrahvid, mille alusel näiteks kommuniste kinni pandi (tema arvates lihtsalt kiusati mingi suvalise paragrahvi alusel). Aga kui ta neid paragrahve ei tea, siis kuidas ometi teab ta, et need paragarahvid olid põhiseadusega vastuolus? Huh-huh.

[ivanorav]

Kommunism on maailmavaade, mitte organisatsioon !( §48) EKP oli organisatsioon.

Tuletan veelkord meelde, et Päts kuulutas välja eriolukorra, et just Pöhiseadusest mööda hiilida, kuigi eriolukorra kehtestamiseks ei olnud mingit alust. Samas rikkus ta ka pöhiseadust, kuna ei saanud eriolukorraks Riigikogu heakskiitu!
Sellepärast ongi aegade hämarusest Pöhiseadused nii lollikindlaks tehtud, et ei saaks tekkida "demokraatlikul" teel diktatuure. Igasugust tiru-liru udutust (miks see, miks too) on väga raske kommenteerida, sest diktatuuris on köik vöimalik (ka riigikohtu otsus!) ja Eesti vabariik ei olnud mingi erand.

Annan teile koduse ülesande, et te saaks aru miks on vaja pöhiseadust:
Kogu riigikogu koosseis hääletab üksmeelselt seaduse poolt:
"Alates homsest tapetakse köik heledapäised lapsed ära!" (Sobib ka Corvuse variant uute parteide keelamisest.)

Ja nüüd küsimus !
Mis keelab tappa neid heledapäiseid lapsi?

ABIMATERJAL:


§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

§ 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.

Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.

47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

§ 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.

Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus.

Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.

Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.

[Reigo]

Kommunism on maailmavaade, mitte organisatsioon !( §48) EKP oli organisatsioon.

Huh-huh. Avastasid Ameerika! Avastame koos veel ühe Ameerika: ei olnud olemas paragrahvi, mis kommunistliku maailmavaate põhjal kedagi kinni pani. Ikka EKP-st kui organisatsioonist osavõtu eest pandi kinni ja muu sellise eest. Nagu juba osutasin - sul ju pole neist paragrahvidest aimugi, aga see vist ei takista targutamast? Või mis?

Tuletan veelkord meelde, et Päts kuulutas välja eriolukorra, et just Pöhiseadusest mööda hiilida, kuigi eriolukorra kehtestamiseks ei olnud mingit alust. Samas rikkus ta ka pöhiseadust, kuna ei saanud eriolukorraks Riigikogu heakskiitu!

Huh-huh, "Pätsi sigaduste" paljastaja, äkki teed endale faktid ikka selgeks? Riigikogu kinnitas riigivanema otsuse kaitseseisukorra väljakuulutamise kohta. Ja see, kas kaitseseisukorraks oli alust või mitte, on 1934. a kontekstis maitse küsimus.

Annan teile koduse ülesande, et te saaks aru miks on vaja pöhiseadust:

Huh-huh. Ma arvan, et sul, kes sa ei paista asjast üleüldse mitte midagi jagavat, pole küll mingit autoriteeti koduseid ülesandeid anda. Ja kes sulle üldse selle rumala mõtte pähe pani, et hetkel on tarvis hakata selgitama, miks on vaja põhiseadust? Kas see on tõesti antud juhul probleem? Corvus ja mina ei saa aru, miks on tarvis põhiseadust? Tee, mis sa tahad, aga minu arusaamist mööda on küsimus: kas kommude/vapside represseerimine oli põhiseadusega vastuolus või mitte?

Ja nagu näha, ei suuda sa oma pretensioonikat "loengut" põhiseaduse paragrahv kuuest mitte kuidagi põhjendada. Vastuse andmisest hiilitakse kõrvale, tehakse nägu, nagu midagi poleks olnud, ning jätkatakse enesekindlal toonil targutamist ja koduste ülesannete andmist. Nojah, ennegi selliseid "aumehi"* siin foorumil nähtud, seega mingi unikaalse nähtusega tegu just pole...


* Tegelased, kes paljastavad selgepilkselt sigadusi ja vääritust, kaitsevad üllaid põhimõtteid; aga siis, kui neil endal on vaja oma sõnade eest vastutada, siis... siis standartid lihtsalt niimoodi-kuidagi järsku muutuvad.

[ivanorav]

Kahjuks Riigikogu vöis kinnitada Pätsi ukaasi,valitsuse otsust vöi kurat teab mida, aga kuna see oli Pöhiseadusega vastuolus oli kogu ukaas kehtetu! (See oligi küsimuse vastus)
Ja Pöhiseaduse § 6 on ka mu eelnevas postituses lahti seletatud.
Siiamaani ei saa aru, mis oli see nii hirmus oht, et pidi seda eriolukorda köik aeg pikendama, aga ehk vend Mubarak öppis Pätsult selle tembu ja tema eriolukord kehtis 40 aastat!
Jaq mainisin juba oma varemastes postitustes, et riigis kus pöhiseadus ei kehti, vöib represeerida üksköik-keda ja niipalju kui süda lustib. kasvöi heledapäiseid lapsi Pätsi käskkirjaga vöi Riigikogu otsusega!