Jõelaevad Emajõel

[aurik]

Jõesadamal oli omal ajal süvendajate-ujuvkraanade meeskondade jaoks paar ujuvmaja küll. Ehk siis üks neist? Vähemalt üks oli kindlasti puust tekiehitisega. Oli veel halliks värvitud

[Manurhin]

Jõesadamal oli omal ajal süvendajate-ujuvkraanade meeskondade jaoks paar ujuvmaja küll. Ehk siis üks neist? Vähemalt üks oli kindlasti puust tekiehitisega. Oli veel halliks värvitud

Kõige tõenäolisemalt nii ongi. Aga värv oli tänu veesvettimisele nagu vees olnud puidul ikka.

[skulmars]

http://muis.ee/museaalview/2172645
http://muis.ee/museaalview/2172646

[Soobel]

Paar kuud tagasi räägiti, et paari kuu pärast otsustab sadam, kas teeb Vanemuise vanarauaks, hakkab ise taastama või müüb/annetab Meigole. On sel teemal juba mingeid kahinaid ka kuulda?

[Soobel]

Zarja ka liikvel

[Koorejaam]

Zarja ka liikvel

Pildil päris äge laevaliiklus tänapäevaga võrreldes!

[aurik]

Tõenäoliselt 1.mai 1972 või 73

[Mobutu]

Vanemuisega sai käidud 1989 aasta suve juunis kolmepäevasel Pihkva-reisil. Tegemist oli asutuse turismireisiga, milliseid tollal korraldas ametiühing. Meid oli 20-30 inimest, laev oli pooltühi. Oli jaanipäevaeelne aeg, ilm imeilus, Emajõe kallastel käis heinategu. Esimese päeva õhtuks jõudsime Värskasse, kuhu jäime ööseks. Ööbimine oli laeval, kus olid mingid eesriietega eraldatud lahtrid, kus omakorda asusid narid. Õhtul tegime jalgsimatka ennesõjaaegsesse kaitseväe laagrisse (Petseri põhjalaager), kus siis ja ka vist praegu on õpetajate täienduskoolituse suvelaager.
Järgmisel hommikul võeti suund Pihkvale, kus toimus linnaekskursioon ja peale lõunat hakkasime Pihkvast tagasi sõitma. Peatus tehti keset Pihkva järve asuvatel Talabski saartel, õigemini kolmest saarest läänepoolsemal Belovi saarel. Saar on looduslikult imekaunis, loodekallas on kõrge liivakivipank, maapind läheb kagu suunas madalamaks ja kagukallas on liivarand. Räägiti, et omal ajal olevat Kalinin käinud seal puhkamas. Pihkva järv oli peegelsile ja nähtavus oli hea, saare kõrgemast osast oli imeilus vaade järvele. Tegime saarele jalgsi ringi peale ning seejärel võttis laev suuna Piirisaarele, kuhu jäime ööbima. Hommikul jalgsi tiir Piirisaarel ja siis asusime tagasiteele. Et tuul oli tõusnud ja laine päris kõrge, siis sõitis laev Piirisaarelt Praagale suure ringiga, et vältida külglainet. Õhtuks olime Tartus tagasi. Oli fantastiline reis.

Kas keegi teab ka midagi täpsemalt viiekümnendatel kuni seitsmekümnendatel Tallinna lahel sõitnud lõbusõidulaevadest Morjak, Pirita ja Kajak? Morjak ja Pirita olid merelaevad, esimene käis reisisadamast Aegnale, teine sealtsamast Piritale ja vist mingi aeg ka edasi Meriväljale. Morjakist on juttu siin ja ka üks udune pilt: http://rooma.postimees.ee/060807/esileh ... 275275.php
Morjak olevat viiekümnendatel sõitnud Virtsu-Kuivastu liinil.
Kajak oli jõelaev, sõitis peamiselt Pirita liini, aga vaikse ilmaga ka Aegnale. Kajak on vist seesama, mis oli hiljem Pärnus noorte tehnikute käes.
Kõik kolm olid väga soliidsed laevad, Morjakil olid täispuidust uksed ja vist ka messingraamidega illuminaatorid. Kajaku peal oli ka puhvet. Seitsmekümnendate lõpus tulid nende asemele Pelgurand, Kloogarand ja Koplirand. Need laevad olid eelkäijatega võrreldes väga viletsa kvaliteediga ja nägid kuidagi odavad välja. Koplirand sõidab senini Monika nime all Aegnale ja Naissaarele.
Veel on uduselt meelde jäänud (olin siis poisike), et kuuekümnendate keskel seisis reissadamas mingi tiibur, ilmselt Raketa või Kometa ja selle kohta räägiti tollal, et hakkab ümber Naissaare lõbureise tegema.

[aurik]

Pirita oli seda tüüpi laev
http://russrivership.ru/public/files/doc492.pdf
Tema saatus on täiesti teadmata. Kadus Tallinnast vist juba kusagil 60-te lõpus? Või sinnakanti. Ilmselt anti miskil puhul mingile teisele laevandusele
Morjak oli tõsisem asi
http://russrivership.ru/public/files/doc490.pdf
Tema puhul olen täitsa valmis vanduma, et on elus!! Aga loomulikult teise nime all. Nägin mõni aasta tagasi mingis vene laevandussaidis suisa pilti ja all väike kirjeldus laeva ajaloost- endine Eesti Merelaevanduse alus Morjak. Mälu järgi ütleks, et Eestist viidi ära igal juhul enne Moskva olümpiat ja asetseb põhjas- kas Arhangelskis või Murmanskis, vot ei mäleta täpselt. Uut nime ka ei mäleta. Katsusin seda infi nüüd tagantjärgi otsida, aga no ei leia kuidagi. Kahtlasi saite on mitmeid ja võimalikke alateemasid terve meri. Kui juhuslikult kunagi taas peale satun, siis tulen selle juurde tagasi.
Kloogarand, Pelgurand ja Koplirand on seda tüüpi
http://russrivership.ru/public/files/doc514.pdf
Ja kindla peale olid kaks esimest Tallinnas juba 1974 (oma selge mälupilt)
Pelgurand 90-te alguses oli veel Tallinnas, aga 1993 hakkas sõitma Laadoga järvel. Praegugi sõidab. Ja näeb täitsa viisakas välja http://fleetphoto.ru/photo/45731/
Kloogaranna puhul olen ma täitsa udus... aga mulle tundub millegipärast, et müüdi kusagil tosinkond või sinnakanti aastaid tagasi Soome?
70-te alguses tulid Tallinnasse ka Laulasmaa ja Kadriorg. Kusjuures mõnel hooajal oli neid komandeeritud isegi Narva jõele kulgema.
Sellised siis
http://russrivership.ru/public/files/doc513.pdf
Anti vist kusagil 80-te keskpaiku jälle mingile merelaevandusele. Mingi mälupilt ütleb, et Mustale merele ja ilmselt u sel ajal, kui Tallinnasse saabus katamaraan Liivi Laht
Prangli liini Vesta on ka samatüübiline
Ja nüüd tiibur. Kui see oli tõesti 60-te keskpaiga lugu, siis ei tea midagi kosta, aga kui viia asi 70-te algusse, siis võib olla tegemist selle elukaga!
http://russrivership.ru/public/files/doc1469.pdf
Tema Tallinnasse tulek jooksis läbi ka sovetiaegsest ajakirjandusest, kas Noorte või Rahva hääl, vahet muidugi pole (oli vist 1974?)
Ja olen justkui lugenud aastaid tagasi nupukest tema seiklustest Tallinnas... meeskond võttis laeva pundi tüdrukuid, et lõbusõitu lahel teha(ja ehk muudki ) ning pani kivide otsa. Midagi sellelaadset igal juhul oli.

[viiking]

Siin nüüd oli palju juttu Tallinna all seilavatest alustest...Keegi midagi laev STEFANI kohta oskab kirja panna...
Ise nii palju kursis alusega et teeb, loodan et siiani, reise tellimise peale nii Aegna kui Naissaar jne., siis sellal kui NATO laevad reidil, on alus bronnitud...
Kena laev on. Sängi mahub Mersu 600 seeria...

[aurik]

Stefanil on väike koduleht, aga seal mingeid andmeid ei ole. Eesti laevaregistris on tema ehitusaeg ja koht märgitud, logi sinna sisse ja vaata.
Muidu on ta soveti rannasõidukaater. Projekt 1411. Panen ühe analoogilise laeva kuulutuse. Seal on paar skeemikestki
http://granisale.ru/history.html
selle kõrvallingil on tüübi tehnilised andmed.
Originaalmootor ikka vana tuttav 150 hj 3Д6
ps! Mina nägin Stefanid esimest korda 90- te II keskel Pärnus, edasi toodi ta Tallinnasse, kus sõitis sajandivahetuse paiku mõnel hooajal isegi regulaarliinina Aegna vahet.

[KMFDM]

2001 sai isegi Stefaniga Naissaarel käidud. Minnes oli kõva maru ja vist Narvast pärit Kulgu kaks katset Naissaarele sõita luhtusid siis käis Stefani mitu tiiru et kogu kaader kohale toimetada. Terve tee olime sõbraga vööris reelingute küljest kinni hoidmas ja nautisime üle pea lendavaid laineid

[viiking]

Aru ma muidugi ei saa miks kodukaid mitte selle ainult STEFANI puhul vaid sageli ka muude teemade puhul tehakse nö. , hm, üle tra..., krt, on küll võimalus veel vene ja inglise keeles asja kaeda aga ei midagist..., pole ka pilte jne., ..., ähh mis siin heietada, baashinna asemel kasutame paashinda

Pole nagu tegemist mingi raketiteadusega

Aga ikkagi edu ja loodame asja arenemist

[ivanorav]

Vanemuisega sai käidud 1989 aasta suve juunis kolmepäevasel Pihkva-reisil. Tegemist oli asutuse turismireisiga, milliseid tollal korraldas ametiühing. Meid oli 20-30 inimest, laev oli pooltühi. Oli jaanipäevaeelne aeg, ilm imeilus, Emajõe kallastel käis heinategu. Esimese päeva õhtuks jõudsime Värskasse, kuhu jäime ööseks. Ööbimine oli laeval, kus olid mingid eesriietega eraldatud lahtrid, kus omakorda asusid narid. Õhtul tegime jalgsimatka ennesõjaaegsesse kaitseväe laagrisse (Petseri põhjalaager), kus siis ja ka vist praegu on õpetajate täienduskoolituse suvelaager.
Järgmisel hommikul võeti suund Pihkvale, kus toimus linnaekskursioon ja peale lõunat hakkasime Pihkvast tagasi sõitma. Peatus tehti keset Pihkva järve asuvatel Talabski saartel, õigemini kolmest saarest läänepoolsemal Belovi saarel. Saar on looduslikult imekaunis, loodekallas on kõrge liivakivipank, maapind läheb kagu suunas madalamaks ja kagukallas on liivarand. Räägiti, et omal ajal olevat Kalinin käinud seal puhkamas. Pihkva järv oli peegelsile ja nähtavus oli hea, saare kõrgemast osast oli imeilus vaade järvele. Tegime saarele jalgsi ringi peale ning seejärel võttis laev suuna Piirisaarele, kuhu jäime ööbima. Hommikul jalgsi tiir Piirisaarel ja siis asusime tagasiteele. Et tuul oli tõusnud ja laine päris kõrge, siis sõitis laev Piirisaarelt Praagale suure ringiga, et vältida külglainet. Õhtuks olime Tartus tagasi. Oli fantastiline reis.

Kas keegi teab ka midagi täpsemalt viiekümnendatel kuni seitsmekümnendatel Tallinna lahel sõitnud lõbusõidulaevadest Morjak, Pirita ja Kajak? Morjak ja Pirita olid merelaevad, esimene käis reisisadamast Aegnale, teine sealtsamast Piritale ja vist mingi aeg ka edasi Meriväljale. Morjakist on juttu siin ja ka üks udune pilt: http://rooma.postimees.ee/060807/esileh ... 275275.php
Morjak olevat viiekümnendatel sõitnud Virtsu-Kuivastu liinil.
Kajak oli jõelaev, sõitis peamiselt Pirita liini, aga vaikse ilmaga ka Aegnale. Kajak on vist seesama, mis oli hiljem Pärnus noorte tehnikute käes.
Kõik kolm olid väga soliidsed laevad, Morjakil olid täispuidust uksed ja vist ka messingraamidega illuminaatorid. Kajaku peal oli ka puhvet. Seitsmekümnendate lõpus tulid nende asemele Pelgurand, Kloogarand ja Koplirand. Need laevad olid eelkäijatega võrreldes väga viletsa kvaliteediga ja nägid kuidagi odavad välja. Koplirand sõidab senini Monika nime all Aegnale ja Naissaarele.
Veel on uduselt meelde jäänud (olin siis poisike), et kuuekümnendate keskel seisis reissadamas mingi tiibur, ilmselt Raketa või Kometa ja selle kohta räägiti tollal, et hakkab ümber Naissaare lõbureise tegema.

Vot-vot! just sellist reisi me vajamegi! Ilus oled Isamaa ! Öhureiside eest hoolitseb Flybe, hea oleks, kui keegi meile "majanduspögenikele" ka muid reise korraldaks!

Tahaks ka kuidagi koduigatsust leevendada! KOGU RAHA KODUMAALE!

[aurik]

Täpsustan natuke Tallinna rannasõidulaevade saatust
Laulasmaa ja Kadriorg viidi siiski ära pärast OM purjeregatti. Juba 1981 sõitsid nad uute nimede all Jalta kandis. Arvata, et seoses olümpiaks korraliku Pirita tee valmimisega kadus vajadus tiheda sagedusega laevaliini Kesklinn-Pirita järele ära ja nüüd oli vaja neile uus rakendus leida. Maha kanti mõlemad 1993.a. Eks nad siis lammutusse läksid.
Morjaki saatusest pole ma veel midagi leidnud, küll aga oli Eestis 50-tel aastatel sõitnud veel tema sõsarlaev Baltijets. See läks peagi Oneega järvele ja jõudis lõpuks Moskva kanti sealse Noorte meremeeste klubi õppelaevaks. Lammutatud.
Lühikest aega Tallinna lahel tiire teinud Poolas ehitatud katamaraani Liivi Laht elu oli hiljem päris kirju. Jõudis sõita (ei tea kuskohas) Malta ja Panama lipu all. Nüüd ligi 10 aastat on sünnimaal tagasi ja kulgeb nime Jantar all liini Kolobrzeg- Bornholm