Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

[siberihunt]

vast kunagi tõesti oli vaja neid salvi taguda kas siis laskemoonast või salvedest tulnud eripära tõttu aga hetkel nii KV-s kasutusel olevate kui ka muud uutemate relvade salved ei vaja mingit tagumist.
Peamised salvede tõrgete põhjused on ikkagi hooldamata/puhastamata, mõlki taotud või muidu vigased salved.

[Leo]

Ma isegi KL algusaastatel seal hillart mainitud vahipostil nr 1 SKY kaenlas ööbitud. Osade laadimisprobleemide pohjuseks vois olla ka see, et relvad olid kaliibriga 7,62x53R, kuid moon 54R.

Relva töökorras oleku, ehk oluliste mehhanismnde toimimise kontrollisin ära ilma lahingmoona rauda tagumata ja mulle yhtegi pooliku laenguga padrunit ka ette ei sattunud. Teravat moona ei lykanud padrunipesasse ka sellepärast, et 7,62x53R niidab mitme kilomeetri pealt, sisuliselt jäid ohutsooni sisse terve Kadrioru park ja Lauluväljak ning Soome laevad.
Padrunite kontrollimiseks loksutasin neid korva juures. See komme on siiani jäänud. Kui padrun on terve ja laetud, siis on kuulda pyssirohuterade rabinat. Kui mone padruni rabinat ei kuule, siis voib kahtlustada, et rohi on niiskust saanud ja paakunud voi padrun rohust tyhi. Sellist padrunit ma relva ei paneks. Kui tong toimib ja padrunis on näputäis rohtu alles, siis kiilub kuul vintraua algusesse kinni ja järgmise täislaenguga kuuli otsalaskmine lammutab relva ja voib laskurit vigastada.

Relvakultuuriga oli siis kehvasti, kuna enamikel eestlastest kogemust tulirelvaga polnud ja ka ajateenistusest polnud vene ajal abi, kui teeniti kusagil tagalas, kus lastigi 2 a jooksul moned lasud. Nii ei teki mingit relvakultuuri. Tänapäeval pole olukord paranenud, heal juhul 10% ajateenijatest on KLis voi isa korval pyssi puutuda saanud. Enamikel on KJ automaat elus esimene ja viimane tulirelv, millega rohkem kätt proovitakse. Uus asi on ikka huvitav, eks sellepärast näpiti ja näpitakse tänagi. Siin polegi muud lahendust, kui SBKs meestele selline pyssirohu ja tavotimaitse ylekyllastamine tekitada, et enam ei taha näppida.

Laetud salve koputamine voib toesti padrunid yhtlasemalt ritta seada. Tuleneb sellest teooriast, et pikal rännakul salves loksunud padrunid asetsevad ebayhtlaselt, mis voib pohjustada laadimistorkeid. Sel juhul me räägime toesti yhest koputusest teise käe peopessa, äärmisel juhul kiivri voi saapanina pihta. Tasub ka pilt salve sisse visata, kui seal on ikka kuusekäbi voi kivi sees, siis see salv ilmselt ei lae normaalselt. Igasugune vastu lauda voi betoonporandat kolkimine on moona ja salve lohkumine. Salv korvale ja rahulikul hetkel padrunid salve alt välja. M16, Galili ja G3 alumiiniumsalved ei kannata retsimist ja lähevad kergesti molki. M16 salved olid jänkide sojaajal suhteliselt kiiresti riknev kaup, näiteks 20-lasulised salved on bandoljeerides laetult on visati peale tyhjenemist minema. Uuemad 30lasulised kestavad rohkem, kuid neidki kulub palju. Kalashnikovi paksust terasest voi plastikust salved ei olnud nii hellikud, kuid neid sisuliselt enam ei kasutata. Ma pigem panustaks salvede regulaarsele puhastamisele ja kui vedru tundub lödi, siis tuleb see vahetada. Eks igas pataljonis ja malevas peavad olema moned eksemplarid, mis antakse SBKle harjutamiseks, kuid lahingusse ma varem SBK voi valveryhma relvaga ei läheks. Need on tihti nii ära loksutatud, et pysivad vaevu koos.

[kroon]

Tuleb meelde kaitseliidus juhtunud lugu PM-iga.Kaitseliitlane tahtis relva laadida. Pani padrunitega salve poolenisti sisse ja andis peopesaga löögi tagant veel. Juhtus see, et üks padrun plahvatas pidemes. Salv tuli maha kanda.Mehega ei juhtunud õnneks midagi.Ise juures ei olnud aga deformeerunud salve nägin.

[mongol]

Laetud salve koputamine voib toesti padrunid yhtlasemalt ritta seada. Tuleneb sellest teooriast, et pikal rännakul salves loksunud padrunid asetsevad ebayhtlaselt, mis voib pohjustada laadimistorkeid. Sel juhul me räägime toesti yhest koputusest teise käe peopessa, äärmisel juhul kiivri voi saapanina pihta. Tasub ka pilt salve sisse visata, kui seal on ikka kuusekäbi voi kivi sees, siis see salv ilmselt ei lae normaalselt. Igasugune vastu lauda voi betoonporandat kolkimine on moona ja salve lohkumine.

Ütleme nii, et praeguses KV väljaõppes seda vastu kiivrit tagumist ei õpetata, aga kuskilt on see järjepanu sõduritel sees. Relvatunnis õpetatakse kas raamatu järgi vastu saapanina koputamist (millest ajateenija aju vist aru saab, et hoopis vastu saapanina peksta on vaja), peopessa/käsivarre pihta või vastu rinda kergelt löömist. See vastu pead (kiivrit, kui too peas on) koputamine on mingi jäänuk ilmselt mingist debiilikust koolitajast, naljakas lihtsalt, et nii levinud ja nii visalt kaduv.

Samas olen ma mitu korda süüdimatult ka sõduri üle naernud, kui nood endale salvega vastu kuppu virutavad. Seni on see kõige efektiivsemalt seda idiootset kommet välja juurida aidanud

[Jyrgenson]

Oli mul kunagi selline imevidin nagu Steyr Mannlicher SPP, selline paras eputamise asi. Tiirus lastes oli üks paukudest teise kõlaga, hetk hiljem valgus mulle veri silmadesse. Mind ümbritsevate inimeste pilkudest ja tardumisest võis järeldada, et nagu midagi oleks juhtunud. Käega nägu puudutates oli pihk verine, aga valu ei tundnud kusagilt.
Veidratel asjaoludel oli relval puudu kesta tõmmik ja seda pole senini leitud. Kontrollimisel selgus, et seda pole ka mu peakolu sees.
Kas oli padrunis mingi jama ja konkreetse relva kvaliteet jättis soovida, seda on raske öelda, aga rohkem mul polnud soovi sellest relvast pauku teha. Müüsin ta ära sellise olekus nagu ta oli.

[alari]

http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa ... d=65543442

[Leo]

See pidi ikka vägev löök olema, voi oli padruni tong vigane ja liiga tundlik, et see pystoli sees paugu ära pani. Padrunid ei detoneeri näiteks käes maha kivi peale kukkumisest, muidu oleks pooled salved niimoodi vastu lasketiiru porandat puruks lastud.

Mulle tundub, et jänkide filmidest Vietnami sojast voib olla selline salve vastu kiivrit tagumine. Ei oska arvata, kas sellel oli ka mingi tehniline pohjus voi oli tegemist lihtsalt eriti isase liigutusega. Ehk need kaugelt dzunglisse joudnud tehases laetud 20-lasulised alumiiniumsalved toesti vajasid sellist äratamist? Ei oska kellelki kysida ka. Need paar eruveeblit, kes noorte kapralitena Charliet jahtisid, olid rohkem M14 ja Rootsi konede ning Colti M1911 peal, kui AKd ei saanud kasutada. M16 oli laos pealikele näitamiseks ja paradeerimiseks. Lahingut peeti teiste torudega, millest peamiselt tulistati, mitte ei koksitud vastu pead. Lenfilmidest ei tule ette, et fritsud voi komnoored enne lahingut endal MP40 salvesid vastu kiivrit tagudes ärataksid, ma arvad, et saksa veltveebel oleks sellise isetegevuse kohe katkestanud. Kui karvajalg soovib oma pead alasina kasutada, siis kaader muidugi ei suuda seda takistada, kuid esimene kolakas ja muhk aitab seda haigust ravida

[Shemagh]

Noh kui isane liigutus see ikka on, kuid asja eesmärk on peale pikemat pörkamist kindel olla, et padrunid ikka liiguks ettenähtud kohta. Vahest satub mingi mudru ette ja vedru ei anna enam peale.

[metssiga]

See "filmist vaatamine" oli väljendusviis.

Film: kuulus "Apocalypse Now", tegevus Vietnami sõja ajal, helikopter läheneb sihtmärgile ja siis suur plaan - ukseaval istuv sõdur võtab salve, kopsab sellega mõned korrad vastu oma kiivrit (mitte ei viruta jõuga!) ja kinnitab M-16 alla. http://www.youtube.com/watch?v=vHjWDCX1Bdw - vaata kusagil 4. minutil.

[just plain mean]

muide, ka norrakad õpetasid eestlasi (kui ESTCOY-1 oli 1996.a. sügisel Norras väljaõppel), et G-3 salves tasub padrunid enne salve ühendamist ühtlaseks kopsata vastu mõnd kõva pinda, muidu võivad ülemised olla paigast nihkunud ja söötmisel viltu minna.

[Elajas]

Üks video relva käsitlemisest,

http://www.youtube.com/watch?v=D-zji70KRAY

[pastor]

Icc juhtum minuga, Tegu oli ühe kooliga, kus sai harjutatud siseruumides relvastatud isiku kinnipidamisega. Olin siis päti rollis peitsin ennast pimedas ruumis ukse ja seina taha. Tuli Blond tüdruk siis PM iga milles oli paukpadrun sees sinna ruumi, kus ma vaikselt varjunud olin ja hakkas mind tagaotsima, paotas ust mille taga ma olin ja põmaki 50 - 80 cm kauguselt tõstis relva ja mulle täpselt kahesilma vahele, hea oli, et mul prillid ees olid, sellest oli suht suur abi, igaljuhul silmad olid põlenud püssirohtu täis ja prillide klaasid samuti mis olid sisse sulanud klaasidesse. Arsti juures puhastati silmi ja niii ma siis kolmpäeva voodis lamasin silmad kinni ja puhastasin neid.

[Zuslik]

Pastori lugu tõesti õpetlik. Järgmine kord kui "Blondud" seltskonnas aita muud kui vesiiriga "märulikiiver" pähe. Aga ma kujutan ette, et tädil on nüüd reaalses olukorrsa jama majas sest kui talt küsitakse miks ta kurjamile kuuli pähe ei lasknud on vestus lihtne ; ei saanud - püssirohi oleks silma läind

[TTA]

http://www.postimees.ee/1322612/kirde-k ... -vigastada

Priimuse käsitsemisel juhtunud põletust ei saa vast päris relvaga seotud õnnetuseks pidada. Kahtlemata ebameeldiv lugu muidugi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.postimees.ee/1322612/kirde-k ... -vigastada

Priimuse käsitsemisel juhtunud põletust ei saa vast päris relvaga seotud õnnetuseks pidada...

...saab ikka - vaieldamatult on ju tegemist kaitseväes kõige rohkem õnnetusi põhjustanud ja seega ka kõige ohtlikuma "relvaga"